← Eesti

2-19-111935/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 14. mail 2020 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-111935 Tsiviilasi X Xi hagi X Xi ja X X vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3600 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X X (isikukood x, elukoht

  1. x)Hageja seaduslik esindaja: x Kostja I: X X (isikukood x, elukoht
  2. x)Kostja II: X X (isikukood x,
  3. x)Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 27.02.2020.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata X X taotlus menetluse peatamiseks käesolevas tsiviilasjas. 2. Rahuldada X Xi hagi X Xi ja X X vastu elatise väljamõistmiseks. 3. Välja mõista X Xilt elatis X Xi ülalpidamiseks 200 eurot kuus alates 26.04.2019 kuni lapse täiselaiseks saamiseni. 4. Välja mõista X Xlt elatis X Xi ülalpidamiseks 200 eurot kuus alates 26.04.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on X X ja X X kohustatud nendelt kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha üle kandma X Xi pangakontole x SEB Pangas, kusjuures kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda viivitamatult ja jooksev elatis iga jooksva kuu 1. kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „X Xi elatusraha“. Menetluskulude jaotus. 6. Jätta hageja menetluskulud kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. 7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik. 1. X X on X Xi ja X X 10.10.2009 sündinud poeg. 2. X X ei ole oma poega X Xi kunagi kasvatanud, tema eest hoolitsenud ega tema ülalpidamisest osa võtnud. Laps jäi X Xi kasvatada kohe pärast sündimist. 3. X X kasvas oma isa X Xi peres kuni 23.02.2018, mil ta lastekaitse töötjate poolt perest eraldati seoses sellega, et X X pani oma poja suhtes toime kehalise väärkohtlemise. 4. X X kannab käesoleval ajal vangistuskaristust Tartu Vanglas. 5. 14.11.2018 Tartu Maakohtu kohtumäärusega võeti X Xilt ja X Xlt täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus nende alaealise poja X Xi suhtes ning tema eestkostjaks määrati Tallinna linn. 6. X X viibib alates 13.06.2019 perekoduteenusel X SOS perekodus. Hageja nõue ja selle põhjendused. 7. 26.04.2019 esitas X X Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X Xlt ja X Xilt elatise 400 euro saamiseks. Kuna võlgnikud esitasid maksekäsu kiirmenetluses vastuväited maksettepanekutele, anti käesolev asi menetlemiseks Harju Maakohtule. Lk 2

(6)
  1. Kohtusse esitatud hagis palub hageja välja mõista kummaltki kostjalt 200 eurot elatusraha.
  2. Hagiavalduses märgitu kohaselt on X X 9- aastane erivajadustega laps, kellel on nii tavapärased kulud kui ka kulud seoses prillide kandmisega, mobiiltelefoniga, teraapiates osalemisega ning ka laagrites ja huviringides osalemisega ja vaba aja veetmisega. Kuna vanemad vabatahtlikult oma lapse ülalpidamiskohustust ei täida, palub hageja elatise välja mõista kohtuotsusega.
  3. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena rahvastikuregistri väljavõtte X Xi andmetega ja Tartu Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas 2-17-
  4. Kostjate vastuväited ja põhjendused.
  5. X X leidis oma esialgsetes vastuväidetes hagile, et temalt elatist nõuda ei saa, sest tema sissetulek, mis koosneb palgast, töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetusest ning mis ulatub ligikaudu 1100 euroni kuus, kulub tema enda peale ära. Pealegi ei ole tema kunagi Xi kasvatanud, sest laps sündis jänesemoka ja hundikurguga, mis tuli X Xi perest, mille tõttu võttiski viimane Xi oma kasvatada ja hooldada. Seetõttu vastutab X X ka lapse elatise maksmise kohustuse eest üksi. 27.02.2020 toimunud kohtuistungil selgitas X X, et tal on lisaks poeg Xile ka poeg X X, kes on 8 aastane, kelle ülalpidamiseks kulub tal 400 eurot kuus, kuid X X sõnul võib ta ka poeg Xi oma juurde elama võtta, sest ta ei teadnud mis olukord lapsel isa juures on, sest X X ise nii väga tahtis last oma kasvatada võtta. Kohtuistungil avaldas X X, et ta esitab kohtule avalduse tema hooldusõiguse taastamiseks X Xi suhtes.
  6. X X avaldas kohtule, et on Xi kasvatanud lapse kolmandast elupäevast alates ja tegi seda kuni
  7. aasta veebruarini, mil laps lastekaitsetöötajate poolt kodust ära viidi. X X leiab, et X võeti tema perest ära ebaõiglaselt, tema sellega nõus ei ole, lapse varastega ta koostööd ei tee ning selle tõttu pole ta nõus ka elatist maksma. Kohtu poolt kogutud tõendid.
  8. Kuna kostjad ise kohtule tõendeid oma varalise olukorra kohta ei esitanud, kogus kohus ise tõendeid TsMS § 230 lg 5 alusel. Kohus tegi päringu X X töökohta SA x tema töötasu suuruse teadasaamiseks, krediidiasutustele kostjate pangakontode väljavõtete saamiseks, Äriregistrile, Kinnistusregistrile, Tartu Vanglale X Xi töötasu suuruse teadasaamiseks ning Sotsiaalkindlustusametile toetuste maksmise kindlaks tegemiseks. Saadud vastuste kohaselt on X X igakuine sissetulek keskmiselt 1120 eurot (1020 on töötasu, 41,17 on puudetoetus ja 60 eurot lapsetoetus), X X töötab x alates 03.02.2020 majandustöödel, kuid on saanud palka üksnes 4 eurot kuus, tema SEB Panga pangakontol on võlg ligikaudu 23.000 eurot ja Swedbanki pangakonto on blokeeritud, kuid talle kuulub kinnistu x ning ta on ka OÜ X ainuosanik ja juhatuse liige. Kohtuotsuse põhjendused.
  9. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab Lk 3
(6)lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
  3. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  4. xuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  7. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on oma lahendis
  8. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).
  9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostjate vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostjad rikkusid enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, sest poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja X X ei ole kunagi oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud, samuti selles, et X X pole oma asenduskodus viibiva lapse ülalpidamisest osa võtnud ega teda muul viisil toetanud alates
  10. aasta veebruarikuust. Eeltoodust tulenevalt oli elatise hagi esitamine kostjate vastu õiguslikult põhjendatud.
  11. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kummaltki kostjalt elatise välja mõista summas 200 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks eelmisel aastal oli 270 eurot kuus ja käesoleval aastal on 292 eurot kuus, seaduses sätestatud miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse kulude Lk 4
(6)suurust, (vt nt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13), kuid käesoleval juhul nõuab juba hageja ise kostjatelt elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb eeldada, et hageja ülalpidamiseks kulub vähemalt 400 eurot kuus, millele kostjad ka vastu vaielnud ei ole.
  3. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas tuvastatud asjaolude kohaselt on kostja X X sissetulekuks kuus keskmiselt 1100 eurot, kuigi tal on ka teine alaealine poeg X X, kes on sündinud 08.03.2020, ning kelle ülalpidamise kohustus kostjal samuti on ning keda kostja väidabki üleval pidavat 400 euro ulatuses kuus, on X X kohtu hinnangul suuteline maksma oma poja X Xi ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul puuduvad ka kostjal X Xil igasugused takistused oma pojale elatist maksta hagetavas summas, sest ka vangistuskaristuse kandmine ei vabasta teda elatise maksmise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kummaltki kostjalt välja mõista elatis X Xi ülalpidamiseks 200 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni lapse täiselaiseks saamiseni. Kui X X ei suuda elatist tasuda oma sissetulekute või säästude arvel, tuleb tal seda teha oma muu vara arvelt.
  4. Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hageja esindaja poolt taotletust, tuleb kostjatelt väljamõistetav elatis üle kanda X Xi kontole x SEB Pangas iga kooksva kuu
  5. kuupäevaks, sest elatist makstakse PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotamine.
  6. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning ka kohtutoimikust ei nähtu hageja poolt menetluskulude kandmist, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  7. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hind 3600 eurot (9 x 400). Menetluse peatamise taotluse lahendamine.
  8. Kohus ei pea põhjendatuks peatada käesoleva tsiviilasja menetlust seoses X X avaldusega tema hooldusõiguse taastamiseks X Xi suhtes, sest selleks ei esine kohtu hinnangul seaduses sätestatud alust. Nimetatud avalduse esitamine X X poolt, ei takista kohtuotsuse tegemist elatise nõudes. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Lk 5
(6)Kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.