2-20-743 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise päev ja koht 09.06.2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-20-743 Kohtuasi J G

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et menetlusosaliste esitatud kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, mistõttu kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 2

§ 661

lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja vähendada edasikaebamise tähtaeg kuni kahe päevani vastavalt menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppele. MENETLUSKULUD

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, seetõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. Hagejale oli käesolevas tsiviilasjas 27.02.2020 määrusega antud riigi õigusabi esindamiseks käesolevas tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg-te 3 ja 7 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, peab hageja kandma oma menetluskulusid, s.h riigilõivu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas oleks ebaõiglane menetluskulud hagejalt välja mõista. Riigi õigusabi andmisel tuvastas kohus, et hageja varaline olukord ei võimalda tal ise kulusid kanda. Samuti arvestades seda, et pooled on saavutanud asjas kompromissi, leiab kohus, et tuleb vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3