← Eesti

2-20-189/21

Obsah (10)§ 440§ 444§ 468§ 173§ 168§ 174§ 138§ 139§ 177§ 178

2-20-189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuotsuse aeg ja koht 21. mai 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 näeb ette, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 5. Kuna kostjad on kohtule teatanud, et võtavad hageja nõude täies ulatuses õigeks, siis esineb

§ 440lg-s 1 sätestatud alus hagi rahuldamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kostjate vastuväited nende majandusliku olukorra ning kohtuväliste kokkulepete saavutamata jätmise kohta ei anna alust jätta neilt hagiavalduses esitatud nõue välja mõistmata. Kostjad ei ole hageja nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ega tõendeid vaidlustanud, mistõttu tuleb hagiavaldus

§ 440lg 1 alusel rahuldada.

Kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse

§ 444lg-st 3 tulenevalt ilma põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, sest ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

8.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot, 3

(4)2-20-189 mille näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetlus-kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. 11.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.