← Eesti

2-19-17503/21

Obsah (17)§ 374§ 440§ 207§ 5§ 436§ 230§ 231§ 222§ 445§ 173§ 178§ 162§ 165§ 175§ 132§ 139§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17503 Tsiviilasi Astrid Lillemäe (Lillemägi)

) §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetleda hageja nõuet II kostja III vastu samas asjas koos seni esitatud nõudega kostjate I-III vastu, st sisuliselt hagid liita ühte menetlusse

§ 374alusel, ning kohus võttis nõude II 20.

aprilli 2020 määrusega menetlusse, määrates kostjale III tähtaja nõudele II vastamiseks. Kohus määras

  1. mail 2020 määrusega nõude II lahendamiseks kirjaliku menetluse ning andis pooltele lõplikud tähtajad esitamata tõendite, taotluste, seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamiseks ning määras kohtulahendi avalikult teatvaks tegemise aja. Kostja III esitas nõuetele I ja II vastuse
  2. mail
  3. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Maakohus tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, asub seisukohale, et hageja hagi kostjate I-III vastu vara arestist vabastamiseks (nõue I) kuulub rahuldamisele. Samuti tuleb rahuldada hagi kostja III vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks (nõue II). Kostja III esitatud hagi õigeksvõtu avaldus jääb rahuldamata. Maakohtu
  5. novembri 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jääb jõusse kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Nõude I menetlemisega seotud menetluskulud jätab kohus solidaarselt kostjate I-III kanda ning nõude II menetlemisega seotud menetluskulud jätab kohus kostja III kanda. Hüvitatavad menetluskulud määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja.
  6. Esmalt võtab kohus seisukoha kostja III
  7. mai 2020 avalduse (tl 90) kohta. 7.
  8. Viidatud avalduses märgib kostja III, et „Mina kui kostja III Heinrich Pärnpuu ik.xxxxxxxxxxx tsiviilasjas nr.2-19-17503 olen nõus hageja Astrid Lillemägi ik.xxxxxxxxxxx nõudmistega hagis. Kuid ei ole nõus tasuma menetluskulude eest.“ 7.2.

§ 440

lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 4 teise lause järgi ei ole kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. 7.3. Kohus leiab, et kostja III avaldust võib pidada hagi õigeksvõtu avalduseks

§ 440mõttes, kuid kohus ei võta kostja III õigeksvõttu vastu järgmistel põhjendustel. Esiteks on 5

(10)nõude I puhul tegemist täitemenetluses esitatava vara arestist vabastamise nõudega (vt selle kohta kohtuotsuse p-d 8.3.-8.5.), milles saab hagi esitada TMS § 222 lg 3 järgi kostjate I-III vastu vaid ühiselt. Kostjad I-III on seega vältimatud kaaskostjad

§ 207lg 3 mõttes ning kohus ei ole kostja III õigeksvõtuga sel juhul seotud.

Teiseks on kostja III teatanud, et ei nõustu tasuma menetluskulude eest. Kohus leiab osaline nõustumine hageja nõuetega ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga

§ 440lg 1 tähenduses.

Seega jätab kohus kostja III õigeksvõtu avalduse rahuldamata. 8. Järgmisena lahendab kohus hageja nõude kostjate I-III vastu vara arestist vabastamiseks ning kostja III vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks. 8.1.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 8.2. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (

§ 231lg-d 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud.

Hageja ja kostja III on endised abikaasad, kes olid abielus xx. xxxxx xxxx (abielutunnistus, tl 5) kuni xx. xxxxxxxx xxxx (abielulahutuse tõend, tl 12). Hageja ja kostja III sõlmisid abielu ajal, s.o

  1. mail 2004 notariaalse kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (tl 6-11). Kinnistusraamatusse xxxxx kinnistu registriosa II jakku kanti
  2. mai 2004 kinnistamisavalduse alusel sisse
  3. juunil 2004 kinnistu omanikuna kostja III (kinnistusraamatu väljavõte, tl 13). Kanne on kehtiv ka kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o
  4. mail
  5. Kostja I (sissenõudja) täitmisavalduse alusel viib Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa läbi täitemenetlust nr 175/2009/3813 kostja III suhtes. Nimetatu nähtub hagile lisatud kohtutäituri ja hageja kirjavahetusest (tl 18-19) ning kostja I vastusest hagile (tl 39 pöördel). Täitemenetlusega on ühinenud kostja II (kohtutäituri e-kiri hagejale, tl 18; kostja II e-kiri kohtule, tl 69). Täitemenetluse raames on kohtutäituri
  6. aprilli 2019 avalduse alusel kinnistusraamatusse xxxxx kinnistu registriosa III jakku kantud
  7. aprillil 2019 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Rannar Liitma, kostja I kasuks (kinnistusraamatu väljavõte, tl 13). Kanne on kehtiv ka kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o
  8. mail
  9. 8.
  10. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb hagi esitada sissenõudja ja võlgniku vastu ning lõike 4 kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. 6

(10)Riigikohus on
  1. septembri 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 p-s 20 selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Juhul kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), saab võlgniku abikaasa esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. TMS § 222 lg 1 järgses menetluses on võimalik tuvastada ühisvara olemasolu ning kui selle olemasolu on tuvastatud, vabastada arestitud ühisvara aresti alt (vt Riigikohtu üldkogu
  2. novembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 42). 8.
  3. Praegusel juhul palub hageja sissenõudjate kostja I ja II ning võlgniku kostja III vastu esitatud hagis vabastada aresti alt täiteasjas nr 175/2009/3813 arestitud xxxxx kinnistu. Hageja tugineb asjaolule, et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara. Kostjad I ja II vaidlevad hageja nõudele vastu, kostja III nõustub hageja nõudmistega hagis. Kostjad I ja II leiavad, et hageja ja kostja III on minetanud õiguse kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks, kuna kostja III täituri tegevust või otsust ei vaidlustanud (TMS § 217 korras) ning hageja esitas alles pool aastat pärast kinnistu arestimist avalduse kohtutäiturile kinnistu arestist vabastamiseks. Kostjad I ja II leiavad ühest küljest, et hageja on asjasse mittepuutuv isik, kuna täitemenetluses on sissenõue pööratud vaid kostja III vastu. Teisest küljest märgivad, et eluliselt usutav ei ole hageja mitteteadmine abielu ajal kostja III poolt võetud laenust, mille sissenõudmiseks käib vaidlusalune täitemenetlus. Kostjate I ja II arvates ei saanud keelumärge tulla hagejale üllatusena, kuna abikaasadel tekkib ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Kostja II arvates on ilmselge, et kostja II poolt täitemenetluses sissenõutav abielu ajal tekkinud tagastamiskohustusega väike tarbimislaen oli võetud perekonna huvides. Kuna laenu tagasimaksmise kohustus on abikaasade ühisvaral lasuv kohustus, siis on põhjendatud kostja II nõude rahuldamine perekonnale kuuluva ühisvaraks oleva kinnistu arvelt. 8.
  4. Kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

Maakohtu hinnangul on hageja nõude aluseks TMS § 222 lg

  1. Seega on võimalik kohtul hageja nõue rahuldada ja xxxxx kinnistu arestist vabastada, kui leiab tuvastamist, et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara. 8.
  2. Asjas esitatud tõendi, hageja ja kostja III
  3. mail 2004 sõlmitud notariaalse kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt omandasid kostja III ja hageja lepingu esemena kinnistu asukohaga xxxxx x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx. Kostja III ja hageja kinnitasid notariaalses lepingus, et omandavad abielus olles xxxxx kinnistu abikaasade ühisvara hulka (tl 6). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et sama päeva (
  4. mai 2004) kinnistamisavalduse alusel on xxxxx kinnistu omanikuna
  5. juunil 2004 sisse kantud kostja III, kes on kinnistu omanik tänaseni. Abielulahutuse tõendist nähtub, et hageja ja kostja III abielu lahutati xx. xxxxxxx xxxx (tl 12). Hageja väitel on abikaasade ühisvara jagamata. Kostja III ei ole vastupidist väitnud. 7

(10)Hinnates eeltoodut kogumis tuvastab maakohus, et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara. 8.
  1. Kohus selgitab, et ühisvara oluliseks tunnuseks on vara seotus, st selle käsutamiseks on vajalik ühisomanike ühine tahe (PKS §-d 28, 29). Ühisvaras puuduvad eraldi käsutatavad mõttelised osad nagu kaasomandi puhul, st ühisvaras olevat eset saab käsutada üksnes tervikuna. Sissenõuet ei ole võimalik pöörata osale ühisvarale kostja III kohustuste täitmiseks. Sissenõude pööramine ühisvarale oleks TMS § 14 lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva hageja nõusolekul või siis, kui on olemas nii hagejat kui kostjat III kohustust täita kohustav täitedokument. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kuivõrd kostja I nõude täitmiseks on täitemenetluses täiteasjas nr 175/2009/3813, millega on ühinenud kostja II, arestitud hageja ja kostja III abielu ajal omandatud ühisomandisse kuuluv xxxxx kinnistu, mis on jagamata, siis on tekkinud olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tema vara on arestitud. 8.
  2. Seoses kostjate I ja II vastuväidetega nõudele I märgib kohus, et TMS § 222 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas hageja teadis kostja III poolt laenu võtmisest või kas kohustus oli võetud perekonna huvides (vt selle kohta Riigikohtu
  3. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-03, p 8). Samuti ei ole kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (TMS § 217) vara arestist vabastamiseks õige õiguskaitsevahend (vt Riigikohtu
  4. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 21). Hageja poolt arestimisel vastuväidete esitamata jätmine (või pool aastat hiljem nende esitamine) ei välista hageja kui ühisomaniku õigust esitada asja arestist vabastamise hagi (vt Riigikohtu
  5. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-03, p 7). 8.
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi kostjate I-III vastu rahuldada (

§ 222lg 1) ning xxxxx kinnistu arestist vabastada (TMS § 222 lg 4).

8.

  1. Hageja esitas kostja III vastu hagi (nõude II), milles palub tuvastada, et kinnistusraamatus on xxxxx kinnistu omanikukanne ebaõige. Hageja palub tuvastada kostja III kohustus anda nõusolek kande muutmiseks, asendada kostja III tahteavaldus kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatus olev xxxxx kinnistu omanikukanne selliselt, et kustutada ainuomanikuna kostja III ning kanda ühisomanikena kinnistusraamatusse hageja ja kostja III. AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, kuid see ei välista, et kanded võvad olla ebaõiged, kui see leiab tõendamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-12, p 12). AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. AÕS § 65 lg 1 alusel saab ebaõigeks pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (vt nt Riigikohtu
  3. novembri 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03, p 11). Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 34¹ lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut asendab KRS § 341 lg 8 järgi jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Sama põhimõte tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5, mille kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 8

(10)8.
  1. Praegusel juhul tuvastas kohus (vt kohtuotsuse p 8.6.), et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara, kuid kinnistusraamatu omanikukanne seda ei kajasta. Kuivõrd hageja on xxxxx kinnistu mõttelise osa omanik, saab ta oma asjaõiguse rikkumise tõttu kostjalt III nõuda tema ainuomaniku kande kustutamist ning enda ja kostja III ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmist. Kostja III tahteavaldus loetakse asendatuks jõustunud kohtuotsusega, millega kostjat on kohustatud sellist tahteavaldus andma. Seega tuleb hageja nõue kostja III vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks rahuldada (AÕS § 65 lg 1, KRS § 34¹ lg-d 1 ja 8, TsÜS § 68 lg 5).
  2. Maakohtu
  3. novembri 2019 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras kohtutäituri Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr 175/2009/3813 sundtäitmise xxxxx kinnistu arvel (selle võõrandamise teel) kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja III muu vara suhtes täitemenetlust ei peatatud.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Eeltoodu alusel jätab kohus maakohtu 15. novembri 2019 hagi tagamise määruse jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud asjas tehti kohtuotsus hageja nõudes I kostjate I-III vastu kaaskostjate kahjuks (hagi rahuldati kolme kostja suhtes) ning hageja nõudes II kostja III vastu kostja III kahjuks. Kohtu hinnangul on kostjad I-III nõude I suhtes solidaarvõlgnikud. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse vara arestist vabastamise hagi kahe või enama erineva kostja – sissenõudja ja võlgniku – vastu, sest mõlemad saaksid vara õigustamatust müügist kasu: sissenõudja saaks oma nõude rahuldatud ja võlgnik võlast vabaks. Hageja nõue tuleneb ja kostjad I-III on kohustatud samast alusest. Juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad kaitsevad end ühiselt hageja vastu.

§ 165

lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub mõistlik põhjus käsitada neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud, mis tulenevad nõudest I solidaarselt kostjate I-III kanda

§ 162lg 1 ja § 165 lg 3 alusel.

Hageja menetluskulud, mis tulenevad nõudest II, jäävad kostja III kanda

§ 162lg 1 alusel. 9

(10)11. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 11.

  1. Hageja
  2. aprilli ja
  3. mai 2020 menetluskulude nimekirja (tl 63, 93) kohaselt on tema menetluskulud kokku 1130 eurot (riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 630 eurot ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et hageja on
  4. mai 2020 menetlusdokumendis ilmselt ekslikult märkinud, et tema kulud on 1180 eurot (vt 93 pöördel), kuid liitmistehe annab kuludeks 1130 eurot (630 + 500). Kohus lähtub taotluse lahendamisel sellest. 11.
  5. Tsiviilasjas on nõude I hinnaks

§ 132

lg-te 1 ja 5 järgi 3500 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 300 eurot ning nõude II eest tasus hageja täiendavalt 150 eurot. RLS § 59 lg 17 sätestab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Hageja on riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasunud. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu riigilõiv 500 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 11.

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lisaks riigilõivule kuludest õigusabile 7 h eest tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta) ning seda järgmiselt. Oktoobris 2019 avalduse koostamiseks nõu pidamine, seisukohtade kujundamine, hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse koostamine - 3,5 h 315 eurot; novembris 2019 maakohtu
  2. novembri 2019 määrusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi koostamine - 1,5 h 135 eurot; detsembris 2019 kostja I seisukohaga tutvumine ja selle kohta arvamuse koostamine - 1 h 15 min 112,50 eurot; aprillis 2020 kostja II seisukohaga tutvumine ja selle kohta arvamuse koostamine ning täiendava taotluse koostamine - 45 min 67,50 eurot. Hageja kinnitab, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja palub välja mõista kostjatelt õigusabikulud 630 eurot. Arvestades vaidluse sisu (kas hagejal on sundtäitmise eseme suhtes omandiõigus), hageja nõude olemust (vara arestist vabastamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (keskmise keerukuse ja mahuga asi), esindaja tunnitasu hinda (90 eurot) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et õigusabikulud 630 eurot, on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes.

Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 630 eurot. 11.

  1. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1130 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt kostjatelt I-III menetluskuluna 980 eurot ja kostjalt III menetluskuluna 150 eurot.
  2. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjatelt I-III solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 980 eurot ning kostjalt III hageja kasuks välja viivise menetluskulult 150 eurot kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.