Obsah (8)

§ 33§ 1§ 31§ 29§ 171§ 22§ 150§ 23

2-20-5848 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5848 Tsiviilasi R A avaldus pankroti väljakuulu

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Ene Ahase tasuks 604,80 eurot koos käibemaksuga.
2. Jätta menetluskulud R Ai kanda.
3. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Ene Ahase tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot (kokku 476,40 eurot), mis tasuda Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood 12981813) arvelduskontole nr EE
4. 1
5. 2-20-5848 Ajutise halduri tasu summas 63,60 eurot (sh käibemaks) välja mõista R Ailt, mis tasuda Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood 12981813) arvelduskontole nr EE
7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1).

1. Määrus saata resolutsiooni punkti 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
2. R A esitas Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 20.04.2020 avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
3. Pankrotiavalduses leiab võlgnik, et ta on püsivalt maksejõuetu ja ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Avalduses toodud võlanimekirjast nähtuvalt on avaldajal kohustusi kokku summas 23 175 eurot ja vara puudub. Avalduse kohaselt on avaldaja mittetöötav isik ja talle on määratud puuduv töövõime. Avaldaja elab emale kuuluvas korteris Kuressaares ja tema sissetulekuks on puuduva töövõime toetus 461,59 eurot ja puudega isiku sotsiaaltoetus 40 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. Sissetulekust aitab emal tasuda osaliselt kommunaalkulude ja toidu eest, aga sellest ei jätku varasemalt tekitatud kohustuste tasumiseks. Makseraskused tekkisid avaldaja sõnul
4. aastal, mil ta ei suutnud varasemalt võetud laenusid enam korrektselt tasuda. Makseraskuste tekkimise põhjusena toob avaldaja välja terviseprobleemide tekkimise, mis ei võimaldanud enam tööl käia. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja refinantseerinud varasemaid laenukohustusi uute laenudega, mis on majanduslikku olukorda veelgi raskendanud. Avaldaja on toonud esile, et on kaardistanud võlasituatsiooni võlanõustajaga ja tõdeb, et ei tule oma kohustuste tasumisega majanduslikult toime. Seetõttu taotleb avaldaja pankrotimenetluse algatamist.
5. 21.04.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase ning määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks.
6. Ajutine haldur esitas kohtule 06.05.2020 kirjaliku aruande, milles toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 23 175 eurot. Aruande kohaselt on võlgnikul vara 19,87 eurot väärtpaberite näol LHV pangas asuval väärtpaberikontol ja 4138,307 Swedbank Pensionifondi K100 osakut (II sammas). 15.05.2020 kohtuistungil täiendas ajutine haldur vara seisu selliselt, et vastavalt Swedbank AS vastusele on võlgniku arvelduskonto jääk 2,08 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, nende tekkimise põhjuseks tuleb pidada ebaõnnestunud finantsotsuste tegemist – üle jõu käivate laenude võtmist. Ajutine haldur toob välja, et võlgniku makseraskused tekkisid
7. aastal, mil ta ei suutnud varasemalt võetud laene enam korrektselt tasuda. Laene hakkas võlgnik võtma põhjusel, et tekkisid tervislikud probleemid ja ei saanud enam tööl käia. Varasemate laenude tagasimaksed toimusid uute laenude arvelt ja kohustusi võlausaldajate ees on siiani aidanud tasuda pereliikmed ja sõbrad.
8. 15.05.2020 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik jäi avalduste juurde. Ajutise halduri aruandes esitatule, sh ajutise halduri tasutaotlusele, võlgnikul vastuväiteid ei olnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 2-20-5848
9. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R Ai pankrot. 7.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt olukorras, kus pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt kogusummas 23 175 eurot, kuid vara, mille arvelt oma kohustusi täita, sisuliselt puudub. Võlgniku sissetulekuks on igakuine töövõimetustoetus ja puudega isiku toetus kokku 501,59 eurot, seega puudub võlgnikul ka selline arestitav sissetulek, mis annaks võimaluse lähiajal võlgu olulises määras vähendada. 8.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Asjas on kindlaks tehtud, et võlgnikul puuduvad tõenäoliselt vahendid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid. Samas on võlgnik esitanud avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171

lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb

§ 29

lg 1 nimetatud alus (olukord, kus menetlus peaks lõppema raugemisega, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks). Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks ilmset alust tulenevalt

§ 171

lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. 9. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo esinemist. 10. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§ 31lg 6 Ene Ahase, kes on andnud selleks nõusoleku.

11. Kooskõlas

§ 31

lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 04.06.2020 kell 14:00 toimumiskohaga Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja saalis nr 1 (Lossi 2, Kuressaare). 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 13.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski 3 2-20-5848 võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb

§ 23

lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. 14. Ajutine haldur on 06.05.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 5,25 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 504 eurot, millele lisandub käibemaks 100,80 eurot, kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 604,80 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Seega kohus määrab ajutise halduri tasuks 604,80 eurot koos käibemaksuga.

1. Ajutine haldur palub hüvitada ajutise tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ja ülejäänud osa ajuhtise halduri tasust summas 128,40 eurot mõista välja võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda Advokaadibüroo Pormeister (registrikood 12981813) arvelduskontole nr EE
2. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (sh käibemaks) hüvitamisele riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 63,60 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult.
3. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et avaldaja enda menetluskulud (sh riigilõiv) tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta tema kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 4