Obsah (5)

§ 172§ 663§ 466§ 667§ 550

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7408 T

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Asjaolud ja menetluse käik

1. 16.05.2019 avalduses palub isa määrata suhtlemise korra oma kahe alaealise lapsega. Isa soovib, et lapsed viibiksid kordamööda nädala kaupa kummagi vanema juures. Alternatiivselt taotleb isa kohtuda lastega 3 korda nädalas selliselt, et lapsed jääksid isa juurde ööbima.
2. Ema arvates peaks lastel olema kindel elukoht tema juures. Lapsed võiksid olla isaga üle nädala nädalavahetustel ja mõnel õhtul nädala sees ööbimiseta.
3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt elab isa IV korrusel Lasnamäe tavapärases
4. a ehitatud kortermajas. Tegemist on isa uue elukaaslase elukohaga, kuhu isa on kolinud ja kus teeb remonti. Isa elukaaslasel on 2 last. Remont on pooleli, korter on elamiskõlblik. Lastel tuleks hetkel isa juures ööbida ühes voodis.
5. Ema elukoht on
6. a ehitatud maja rahulikus piirkonnas XXX kooli vahetus läheduses. Külastuse päeval oli laste ema tööl ning lapsed veetsid aega vanaemaga, kelle juures nad ei ööbi. Vanaema maja asub läheduses ning ta on alati abistanud tütart ja tema lapsi.
7. Lapsed käivad Lasnamäel lasteaias ja koolis. Laste sõnul igatsevad nad isa. Isa elukaaslase lapsed on laste sõbrad. Isaga koosveedetud aja kohta meenutasid lapsed, kuidas nad jalutasid ja toitsid oravaid. N väljendas selgelt, et soovib koos õega olla isa juures 2 päeva nädalas ning emaga 5 päeva nädalas, st ööbida isa juures 1 öö nädalas, mis ei pea olema nädalavahetusel, kuid võiks nt olla siis, kui emal on graafiku järgi töö. A nõustus. Lapsed kinnitasid, et sellest ei oleks vähe. N lisas, et vahel ei taha ta isa juurde minna, kuna isa juures võis olla igav.
8. Esindaja toetab kohalike omavalitsuste väljendatut, et kohus võiks kaaluda vanemate suunamist lepitusteenusele. Tulemuslik võib olla lühiajaline lepitusteenus, mis algab ja lõpeb kirjaliku kokkuleppega ning jõuliselt kaasab mõlemat vanemat. Isa nõutud suhtluskord ei ole iseenesest laste tegelike huvidega vastuolus, kuid avaldus ei kuulu siiski täies ulatuses rahuldamisele. Kohtulahend peaks olema selline, mis oleks aktsepteeritav mõlemale vanemale, õigusrahu puudumine ei ole laste huvides. Lapsed on piisavalt suured, et mõista, et ema ja isa elavad eraldi ning et isa elab koos elukaaslasega, kuid et mõlemad vanemad armastavad oma lapsi. Lapsed on pigem harjunud elama ema juures. Esindaja pidas õiglaseks ja laste tegelike huvidega kooskõlas olevaks suhtluskorda, mille korral viibivad lapsed emaga vähemalt 65% ajast ning isaga vähemalt 35% ajast (keskmiselt vähemalt 10-11 päeva kuus). Õe ja venna teineteisest eraldamine ei tohi kõne alla tulla.
9. Rae Vallavalitsuse arvamuse kohaselt ei toeta eestkosteasutus isa nägemust, mille kohaselt suhtleksid lapsed vanematega nädal ja nädal põhimõttel. Pakutav suhtluskord ei ole laste heaolu arvestav. Lastele on eakohaseks arenguks ja kasvamiseks vaja stabiilset, turvalist keskkonda ning kindlat elukohta. Isa sõnul soovib ta osaleda laste elus ning suhelda nendega kindlatel aegadel nii, et ema ei takistaks kohtumisi ega muudaks ühepoolselt kokkuleppeid. Ema elab koos lastega hooviga eramajas, kus on palju mänguruumi. Pere elamine on sisustatud silmas pidades laste heaolu ja vajadusi. Kodukülastuse ajal mängisid lapsed 3 terrassil. N on 8-aastane, A 4-aastane. N õpib Q Gümnaasiumis ning tegeleb ujumisega. A käib L Lasteaias. Laste ja ema suhe on lähedane ja turvaline. Lapsed olid kodukülastuse ajal rõõmsameelsed ning avatud suhtlemiseks. N soovis avaldada arvamust isaga kohtumiste osas ning ütles, et soovib kohtuda 2-3 korda nädalas ning ülejäänud päevad elada ema juures. Laps ütles, et talle meeldib isaga peitust mängida ning veeta aega koos isa elukaaslase lastega. Samuti ütles, et tahab suvel minna isaga reisile. A-l on hetkel tugev kiindumussuhe emaga. Laps ütles, et soovib kohtuda isaga ning keskendus taas mängule. Ema põhjendas, et ei tee takistusi isaga suhtlemisele, kuid tal on hirm laste heaolu ja turvalisuse pärast. Probleemiks on, et isal ei ole püsivat töökohta, isa elukohas on remont ning puuduvad lastele sobivad tingimuseks õppimiseks ja magamiseks. Ema on täheldanud, et igakord, kui lapsed tulevad isa juurest ja ema küsib, mida nad koos tegid, on lapsed napisõnalised. Ema arvates ei ole laste ja isa koosveedetav aeg piisavalt sisustatud ning lapsed on enamus ajast omapäi. Vanematel on teineteisele etteheiteid, omavaheline suhtlus on komplitseeritud ning kujunenud lahkhelisid ei ole suudetud lahendada. Lahus elaval vanemal peab üldjuhul olema võimalus kohtuda lapsega väljaspool teise vanema kodu. Mõlemal lapsel peaks olema võimalik veeta vanematega nädalavahetusi, koolivaheaegu ja puhkusi. Reiside puhul tuleks fikseerida, et mõlemad vanemad võivad lastega reisida ning peavad jagama sellega seonduvaid andmeid esimesel võimalusel teisega kas e-kirja või sms-i teel. Kui poolte vahel ei õnnestu kompromissi sõlmimine, võiks kohus kinnitada 06.06.2019 kohtule edastatud kompromissilepingu sarnase suhtluskorra. Suhtluskord tuleb määrata võimalikult detailselt, vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi. Lastel peab olema võimalus jääda isa juurde ööseks.
10. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt on isa eluruum puhas ja korras, elukaaslase nimel. Korteris käib remont, tegemata on esik ja vanemate magamistuba. Korteris elavad ka isa elukaaslase 2 last – 8-aastane poiss ja 9aastane tüdruk. Kui lapsed tulevad isa juurde ööbima, jagavad poisid ühte tuba ja tüdrukud teist. Praegu on osa mööblist puudu, lapsed magavad ühes voodis, aga isa lubas kõik vajaliku osta kiiremas korras. Samuti on tema sõnade kohaselt plaanis augustis remont lõpetada. Isa ei tööta ja on töötukassas arvel, edaspidi on tal plaanis firma avada. Isa selgitas, et varem said nad emaga kokkuleppele ja probleeme ei esinenud. Maikuu jooksul nägi ta lapsi kolm korda ja peale kohtu poole pöördumist hakkas ema jälle andma. Omavahelised suhted on halvad, ema pidevalt karjub isa peale telefoni teel ja sageli muudab plaane. Isa on nõus, et suhtlemisgraafik 50/50 ei ole laste huvides. N ütles, et soovib isaga suhelda 2 päeva nädala sees ja 1 päev nädalavahetusel. Talle meeldib isa juures ööbida ja mängida isa elukaaslase lastega. Isaga nad jalutavad õues. A ütles, et soovib isa juures käia kord nädalas, vestluse käigus teatas, et soovib isaga koos rohkem olla, talle meeldib isaga olla. Kui lapsed soovivad isa juurde minna, siis nad helistavad talle või ema helistab. Isa käib lastel koolis ja lasteaias järel. Lapsed igatsevad isa, kui nad on ema juures. Emale teevad muret elamistingimused isa juures, kuna remont käib juba teist aastat, lapsed magavad ühes voodis, millega ema nõus ei ole. Kui lapsed on isa juures, mängivad nad isa elukaaslase lastega, käivad iseseisvalt õues mängimas, isa on sel ajal kodus telefonis ja lastega ei tegele. Esimese astme kohtu määrus 4
11. 30.09.2019 määrusega määras maakohus laste ja isa vahelise suhtlemise korra järgnevalt: 1) Isa kohtub lastega igal paarisnädalal reedest kuni pühapäevani. Isa võtab lapsed reedel koolist ja lasteaiast ning viib lapsed ema elukohta pühapäeval kl 17.00; 2) Isa kohtub lastega igal paaritul nädalal kolmapäevast kuni reedeni. Isa võtab lapsed kolmapäeval koolist ja lasteaiast ning viib lapsed ema elukohta reedel pärast kooli ja lasteaeda; 3) Lapsed on suvel igas kuus vähemalt 10 päeva isaga. Vähemalt ühes suvekuus on lapsed koos isaga 10 päeva järjest. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta
12. maiks. Vanemate vahel kokkuleppe puudumisel viibib isa lastega iga suvekuu viimasel kümnel päeval; 4) Paarisaastatel on lapsed sügisvaheaja ja suusavaheaja isaga ning talvevaheaja alates
13. jaanuarist kuni vaheaja lõpuni ja kevadvaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi; 5) Paaritutel aastatel on lapsed
14. -
15. detsember emaga ja
16. -
17. detsember isaga, paarisaastatel vastupidi; 6) Emadepäeva ja ema sünnipäeva on lapsed emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema juures lapsed graafikujärgselt viibivad; 7) Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval või järgneval päeval kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib; 8) Kumbki vanem võib lastega reisida oma graafikujärgsel ajal Eestist välja teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne reisi; 9) Kui vanem ei saa isiklikult lapse eest hoolitseda haiguse, töö, reisi või mõne muu põhjuse tõttu, siis hoolitseb lapse eest teine vanem, mitte kolmas isik; 10) Vanemad võivad kokkuleppel suhtlemise korda muuta.
18. Laste esindamise kulud jättis kohus riigi kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda.
19. Kohus rahuldas isa avalduse osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lõike 1 kohaselt on lastel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga; mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lastega isiklikult.
20. N on sündinud XX.XX.XXXX ja A XX.XX.XXXX. Laste vanemad elavad lahus alates
21. a detsembrist. Lapsed elavad vanemate kokkuleppel koos emaga ning viibivad sageli isa juures. Menetluses on ilmnenud, et mõlemal vanemal on lastega lähedane suhe. Samuti on tuvastatud, et vanemate omavaheline koostöö lastega suhtlemise korraldamisel on enamiku lahuselatud ajast olnud hea, kuni mingil põhjusel tekkisid arusaamatused.
22. Kohus tegi vanematele ettepaneku kompromissiks. Ema vastas kohtu ettepanekule, et laste huvidega ei ole kooskõlas vahelduv elukoht. Ema on kohtu poolt pakutud suhtlemise korrast nõus punktidega 1 ja 3-8 ega nõustu punktiga 2, kuna nimetatu toob lastele kaasa vahelduva elukoha. Lapsed peaksid olema isa elukohas üle nädala nädalavahetustel, nädala sees ööbivad lapsed ema elukohas. Ema ei nõustu isa ettepanekuga, et lapsed on juulis isa juures 15 päeva järjest. 5 Ema palub lisaks määrata, et kui isa viibib koos lastega, ei annaks ta lapsi kolmanda isiku hoida. Isa on seda teinud, jättes lapsed tööl oleku ajaks sõbra hoolde. Isa on kohtu kompromissettepanekuga nõus.
23. Ema on soovinud võrreldes kohtu tehtud ettepanekuga vähendada suhtlemise päevi 2 võrra, s.o, et üle nädala isa juures ööbimisi ei oleks. Kohus ei pea ettepanekut mõistlikuks. Nimelt on lapsed kahenädalasest suhtlusperioodist isa juures 14 ööst vaid 4, mida on niigi ligi kolm ja pool korda vähem kui ema juures. See ei oleks laste huvides. Lapsed on enamuse elust koos isaga elanud, seetõttu on neil isaga lähedane suhe.
24. Kohus määrab laste ja isa suhtlemise korraldamiseks kohtu poolt kompromissettepanekus pakutud viisi, mille kohaselt lapsed on igas nädalas isa juures 2 ööd, ühel nädalal nädalalõpus ja teisel nädala sees. Vanemate kohustused laste suhtes on võrdsed ja on oluline, et ka lahuselav vanem teeks koos lastega õhtuseid igapäevaseid tegevusi, nagu on koos õppimine ja tööpäeva õhtutel magama panek. Arvestades, et üle nädala viibivad lapsed isa juures vaid tööpäevadel, tähendab see niikuinii, et koosoldud aeg on lühem kui nädalavahetustel. Ema pidas oluliseks, et lastel ei oleks vahelduv elukoht. Määratava suhtluskorraga on, arvestades kummagi vanema juures viibitavate päevade ja ööde arvu, kindlalt paigas, et laste põhikodu on ema juures. Laste huvides on, et mõlemad vanemad sünnipäevi korraldavad. Kummalgi vanemal on õigus lapsega kohtuda hiljemalt sünnipäevale järgneval päeval. Pühad ja vaheajad viibivad lapsed vanemate juures võrdselt. Ema arvas, et 15 päeva järjest juulikuus isaga viibida on lastele liiga pikk aeg. Kohus määrab, et vähemalt üks viibimiskord peab olema 10 päeva järjest, et vanem saaks lastega pikemalt suvel kuskile sõita. Ema taotles, et kohus määraks, et kui isa tema graafikujärgsel ajal ei saa ise lastega olla, tuleb lapsed anda ema, mitte kolmanda isiku hoolde. Selline ettepanek on kohtu arvates mõistlik ja kuulub kohaldamisele mõlema vanema suhtes. Kui vanemal mingil põhjusel ei ole võimalik oma graafikujärgsel ajal isiklikult lapsi hooldada, tuleb lapsed anda teise vanema, mitte kolmanda isiku hoolde. 16.

§ 172

lõike 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus laste esindamisega seotud kulud riigi kanda.

§ 172

lõike 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kumbki pool ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Määruskaebus

1. Laste ema vaidlustab maakohtu 30.09.2019 määruse osaliselt: täielikult resolutsiooni punkti 2; osaliselt resolutsiooni punkti 3 (vastavalt
2. ja
3. lause osas).
4. Resolutsiooni punktidega 1 ja 2 on maakohus sisuliselt rahuldanud isa nõudmised täielikult. Sellega on lõhutud laste stabiilne elukorraldus ja tekitatud lastele 6 vahelduv elukoht, kuigi vanemad leppisid kokku, et lapsed jäävad elama emaga pere endisesse elukohta. Vahelduva elukoha sobimatust kinnitasid eestkosteasutused ja laste esindaja. Samuti on vahelduva elukorralduse sobimatust kinnitanud eestkosteasutustele isa ise. Üldteada on asjaolu, et laste huvides on omada stabiilset elukohta ning 50-50 elukorraldus või vahelduv elukorraldus ei ole laste, vaid vanemate huvides. Lapsed on harjunud elama oma kodus ja suhtlema isaga kui lahuselava vanemaga. Lapsed on avaldanud, et soovivad isaga kohtuda nädalas 2 päeval ja ühe ööbimisega ning ülejäänud aja elada emaga oma kodus ja ööbida isa juures siis, kui ema on tööl. Kohus ei arvestatud laste ega ema arvamusega. Emale jääb arusaamatuks, miks peaks tööpäeva õhtutel isa pool laste magama paneku tõttu määrama suhtlemiskorra, mis on vastuolus laste senise elukorraldusega ja muudab seda oluliselt. Nil on juba raskusi koolis õppetegevustega ja ema oli sunnitud abi otsima, mistõttu on vaja tagada lapsele kooliajal kindel ja stabiilne elukorraldus, et tal oleks võimalik rahulikult koolikohustust täita. Ema on pakkunud välja, et isa võib lastega suhelda sel nädalal, kui ei ole nädalavahetuse kohtumisi, kuid ilma ööbimiseta. Kohus seda võimalust ei kaalunud. Suhtlemisõigust ei teostata ööbimise arvelt, vaid isiklikult lastega suheldes. Suhtlemisõiguse andmine ja suurendamine ööbimiste arvelt igasuguse vajaduse, põhjenduse ja kaalumiseta on laste huvidega täielikult vastuolus. Isa nõudmistel ei ole muud eesmärki, kui vabaneda elatise maksmise kohustusest. Määratud suhtluskorra kohaselt peaksid lapsed iga paari päeva järgi kolima.
5. Resolutsiooni punktis 3 määras maakohus, et vähemalt ühes suvekuus on lapsed koos isaga 10 päeva järjest ja vanemate vahel kokkuleppe puudumisel viibib isa lastega iga suvekuu viimasel kümnel päeval. See on vastuolus laste huvidega ja üllatuslik. Tütar on 4-aastane ning tugeva lähedussideme tõttu on emast pikalt eemal olemine talle raske. Selle üle, et lapsi ei tohi suhtlemiseks isaga eraldada, vaidlust ei ole. Tunnustatud laste arengu spetsialistid on tuvastanud, et lapse lahus olemine põhivanemast on last kahjustamata võimalik, kui liita lapse vanusele kaks päeva. Nimetatust tulenevalt saaks rääkida maksimaalselt nädala aja pikkusest viibimisest järjest isa juures, kuid mitte enam. Resolutsiooni punkti 3 teine lause on üllatuslik ning selliseid asjaolusid ei olnud kohus vanematega arutanud. Sellise lausega muutusid kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 laused 1, 2 ja 4 omavahel vastuolus olevaks, sest koosmõjus viitab see sellele, et iga kuu viibivad lapsed 10 päeva järjest kuu lõpus isaga. Selline koosmõju võtab isalt ära igasuguse huvi suvepuhkusi kokku leppida, sest tal on võimalik kasutada jõupositsiooni määruse alusel. Lisaks sellele tähendab nimetatud regulatsioon näiteks seda, et emal ei oleks ükski aasta võimalik lastega veeta jaanipäeva, Vabariigi taasiseseisvumise päeva ega valmistuda lastega kooliks.
6. Maakohtu määrus on sisuliselt põhjendamata ja seda, kuidas kohus on laste huvidega arvestanud ja laste huvidele vastava suhtlemiskorra välja selgitanud, määrusest ei tulene. Laste huvides vaidluste lahendamisel on oluline, et kohus selgitaks välja kõik olulised asjaolud ning laste arvamuse, arvestaks kõikide oluliste asjaolude ja asjasse puutuvate isikute õiguste ning huvidega ja lahendaks seejärel põhjalikult läbikaalutud ja põhjendatud määrusega. Ringkonnakohus peab vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 2 ja resolutsiooni punkti 3 laused 2 ja 4 tühistama ning jätma menetluskulud laste isa kanda. 7 Menetluse edasine käik
7. Laste isa, lastele määratud esindaja ja eestkosteasutused määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. vaidlesid
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebuse väited on osaliselt põhjendatud ning annavad aluse muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 neljandat lauset. Ülejäänud osas määruse muutmiseks kolleegium alust ei näe. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. 24.

§-de 659 ja 651 koosmõjus kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vastavalt kaebuse põhjenduste punktile 3 vaidlustab ema maakohtu 30.09.2019 määruse resolutsiooni punkti 2 ning punkti 3 teist ja neljandat lauset. Resolutsiooni punktis 2 määras maakohus, et isa kohtub lastega igal paaritul nädalal kolmapäevast kuni reedeni; isa võtab lapsed kolmapäeval koolist ja lasteaiast ning viib lapsed ema elukohta reedel pärast kooli ja lasteaeda. Resolutsiooni punkti 3 teises lauses määras maakohus, et vähemalt ühes suvekuus on lapsed koos isaga 10 päeva järjest. Resolutsiooni punkti 3 neljandas lauses määras maakohus, et vanemate vahel kokkuleppe puudumisel viibib isa lastega iga suvekuu viimasel kümnel päeval. Ülejäänud osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole, mistõttu on see vaidlustamata osas

§ 466lõike 3 esimese lause alusel jõustunud.

25.

§ 667

lõike 3 alusel võtab kohus täiendava tõendina tsiviilasja materjalidesse eestkosteasutuse poolt esitatud 11.11.2019 vanemate kokkuleppe, mille kohaselt viibivad lapse

1. a suvel isaga ajavahemikel 24.06.-08.
2. ja 17.08.-23.
4. Ringkonnakohus nõustub emaga, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 neljandas lauses sisalduv otsustus võib viia olukorrani, kus vanemate vahel kokkuleppe saavutamata jäämisel viibivad lapsed isaga igal suvel igal kuul viimased 10 päeva ja emal puudub võimalus veeta lastega jaanipäeva ja taasiseseisvumise päeva. Kolleegium märgib, et selline olukord saaks siiski tekkida vaid juhul, kui vanemad ei saavuta hiljemalt
5. maiks kokkulepet laste ja isa kohtumiste kohta eelseisval suvel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei saa kohus siiski eeldada, et kokkulepete saavutamata jäämine saab olema tingitud nimelt isa soovimatusest. Ümber ei ole lükatud isa väited, et nimelt ema tegevus isa ja laste suhtlemise takistamisel oli käesoleva kohtumenetluse ajendiks. Siiski peab ringkonnakohus mõistlikuks muuta maakohtu resolutsiooni punkti 3 neljandat lauset selliselt, et juhul, kui vanemad ei jõua kokkuleppele teisiti, viibivad lapsed isaga paarisaastate igal suvekuul 10 päeva alates vastava kuu
6. kuupäevast ja paaritutel aastatel iga suvekuu viimased 10 päeva. Selliselt on mõlemal vanemal võimalus üle aasta veeta lastega jaanipäevi, taasiseseisvumise päeva ja teha ettevalmistusi kooliks ning maksimaalselt on tagatud laste õigus suhelda mõlema vanemaga võimalikult erinevates eluolukordades (PKS § 143 8 lõige 1) ja vanemate õigus/kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest (PKS § 116 lõige 2). Käesoleva aasta suveks on vanemad saavutanud 11.11.2019 kokkuleppe, et lapsed viibivad isaga ajavahemikel 24.06.-08.
7. ja 17.08-23.
8. Seega ringkonnakohtu poolt tehtav muudatus käesoleva aasta suvekuid ei puuduta.
9. Vastuseks kaebuse muudele väidetele selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 ega punkti 3 teine lause ei ole laste huvides. Kolleegium märgib esmalt, et lahendatav vaidlus ei ole sisult vanemate võistlus selle üle, kelle pakutud suhtluskord suuremas ulatuses kohtute poolt kohaldamist leiab. Vaidluse sisuks on laste õigus suhelda eraldielava isaga võimalikult sarnaselt, kui see oleks toimunud juhul, kui mõlemad vanemad elaksid lastega koos. St sisulist võimalikult tihedat suhtlemist erinevates igapäevaelu olukordades, arvestades siiski, et laste peamine elukoht on jäänud vanemate kokkuleppel ema juurde. Laste õigusele vastab isa õigus ja kohustus samavõrdselt emaga panustada isiklikult nii laste isiku- kui varahooldusesse. Kuna laste peamine elukoht on ema juures, siis tema hooldusõigus ja –kohustus on sellega tagatud. Vanemate puhul, kellest kummalgi ei ole hooldusõigust mistahes ulatuses piiratud, ei saa rääkida „põhivanemast“ nagu on seda teinud kaebaja. Ema väide, et üle nädala aja järjest isa juures viibimine võib tütart kahjustada ja mõjub halvasti poja koolikohustuse täitmisele, on paljasõnaline. Ema ei ole ka täpsustanud, milles võimalik kahju tütrele seisneb. Nii eestkosteasutused kui laste esindaja on esile toonud mõlema lapse hea läbisaamise isaga ning soovi isaga suhelda. Puuduvad mistahes tõendid, et isa ei oskaks või ei tahaks lastega tegeleda või et nende vahel ei oleks usalduslikku läbisaamist. Emal kui lastega pidevalt kooselaval vanemal on esmane roll selles, et valmistada lapsi vaimselt ette isa juures ööbima ja seal aegajalt pikemalt viibima. Samuti tuleb vanematel teha nii omavahel kui kooliga koostööd, et poja võimalikud õpiraskused ületada. Puuduvad mistahes tõendid, et võimalikud õpiraskused oleksid tingitud isaga suhtlemisest ja isa juures ööbimisest.
10. Ringkonnakohus nõustub lastele määratud esindajaga, et ema väide, et suhtluskorra punktides 1 ja 2 määratud laste ja isa kohtumistega määras maakohus suhtluskorra, kus lapsed on pool aega ühe ja pool aega teise vanema juures ning peavad paari päeva tagant kolima, on ilmne liialdus. Vastavalt maakohtu määrusele viibivad lapsed üle nädala isa juures kolmapäeva lõunast reede lõunani ja vahepealsel nädalal reede lõunast pühapäeva lõunani. Seega viibivad lapse ema juures üle nädala reede lõunast järgmise reede lõunani ja siis pühapäeva lõunast kolmapäeva lõunani. Selliselt on lastel võimalik isa hoolitsust tunda ja temaga suhelda võimalikult erinevates igapäevaelu olukordades – töönädala sees päeval, õhtul ja hommikul, samuti puhkepäevadel, õhtuti, hommikuti. Samad tingimused on täidetud ka suhtluses emaga. Selline suhtlus ei saa olla laste huvidega vastuolus, vaid loob igati mõistlikud eeldused selleks, et emotsionaalne side laste ja isa vahel tugevneks ning vanemate lahuselul oleks laste arengule võimalikult minimaalne negatiivne mõju.
11. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kaebuse väidetega maakohtu määruse üllatusliku sisu ja ebapiisava põhjendatuse kohta. Vanema õiguste määramine lapse suhtes toimub

§ 550

lõike 1 punkti 2 alusel hagita 9 menetluses.

§-st 477 lõigetest 5 ja 7 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses avalduse kaalutlusõiguse alusel. Vaidlustatud lahendis on maakohtu kaalutlused, mille kaudu ta jõudis konkreetse lahendini, asjakohasel määral kajastatud, selged, loogilised ja vastavad kohtu ette toodud tõenditele ja arvamustele. Asjaolu, et ema kohtu mõne seisukohaga ei nõustu, ei ole maakohtu lahendi tühistamise aluseks. 30. Määruskaebemenetluse kulud jäävad kaebuse osalisel rahuldamisel

§ 172

lõike 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Seega puudub vajadus ka menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus vastava taotluse esitamisel kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu 10