← Eesti

2-19-5985/29

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5985 Kohtuasi DD ja YY hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2404 eurot 62 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I: DD (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja: CC Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON
  4. Võtta vastu apellatsioonkaebusele ja apellandi
  5. mai
  6. a seisukohale lisatud tõendid.
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt YY kasuks välja elatise perioodi 17.04.2019–31.01.2020 eest 1953,75 eurot ületavas osas ja alates 01.02.2020 elatise suuremas ulatuses kui 75% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  10. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
  11. Rahuldada YY hagi osaliselt. DD hagi jätta rahuldamata.
  12. Jätta rahuldamata DD ja YY hagid XX vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi eest enne elatisenõude kohtusse esitamist.
  13. Välja mõista XX-lt elatis YY ülalpidamiseks perioodi 17.04.2019 – 31.01.2020 eest 1953,75 eurot ja alates 01.02.2020.a. elatis 75% ulatuses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast, mille suuruseks käesoleval aastal on 292 eurot, kuni YY täisealiseks saamiseni.
  14. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XX kohustatud temalt väljamõistetud elatise kandma üle CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX jooksva kuu eest iga kuu
  15. kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse millise perioodi eest ja kelle ülalpidamiseks elatist makstakse.
  16. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks jooksva elatise maksmise osas. Ülejäänud osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamata pärast kohtuotsuse jõustumist.
  17. Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta poolte enda kanda. Menetluskulude poolte enda kanda jätmise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. DD (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid
  19. aprillil 2019 hagi XX (kostja, apellant) vastu, paludes mõista kostjalt välja: 1) hageja I kasuks tagasiulatuva elatise 1608 eurot 35 senti perioodi
  20. aprill 2018 kuni
  21. oktoober 2018 eest ning määrata, et tagasiulatuv elatis tuleb maksta 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ühekordse maksena CC (hagejate ema) arveldusarvele; 2) hageja II kasuks igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest, s.o alates
  22. aprillist 2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni ning määrata, et igakuine elatis tuleb maksta vastava kuu eest ette
  23. kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele; 3) hageja II kasuks tagasiulatuv elatis 3188 eurot 35 senti perioodi
  24. aprill 2018 kuni
  25. oktoober 2018 eest ning määrata, et igakuine elatis tuleb maksta vastava kuu eest ette
  26. kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda ning määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni tegeliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sündisid hagejate ema ja kostja (isa) abielust kaks last: hageja I (poeg, sünd. XX.XX.XXXX) ja hageja II (tütar, sünd. XX.XX.XXXX). Vanemate kooselu lõppes
  27. aastal ning nende abielu lahutati
  28. septembril
  29. Perioodil
  30. märtsist 2018 kuni 2

(9)
  1. oktoobrini 2018 elasid mõlemad lapsed ema juures ning kostja ei elanud lastega koos. Alates
  2. a. novembrist elab hageja I koos kostjaga ja suhtleb emaga. Ema väitel käis poeg tema juures kahel nädalavahetusel kuus. Tütar viibib kostja juures iga kuu paaritu (
  3. ja 3.) nädala nädalavahetusel alates reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni ning paaris nädalatel (
  4. ja 4.) nädala sees alates kolmapäeva õhtul kella 18.00-st kuni reede hommikuni, samuti tähtpäevadel ja pühade ajal. Perioodil
  5. märtsist 2018 kuni
  6. oktoobrini 2018 ei toetanud kostja kumbagi last rahaliselt ning ei osalenud aktiivselt laste kasvatamises. Kostja on teinud lastele vaid pistelisi väikseid kingitusi, näiteks ostnud lastele mõnikord riideid, kuid hageja II lasteaia kohatasu, hageja I kooliasju ja prille kostja ei ostnud. Kostja ei maksnud ka hageja I trenni ja inglise keele tundide eest. Hagejate
  7. mail 2019 esitatud seisukoha kohaselt kulus hagejate emal toidule keskmiselt 700 eurot kuus, millest laste toitlustamisele kulus 150 eurot kuus. Laste meelelahutusele kulus ligikaudu 45–50 eurot kuus (sünnipäevad, kino, basseinid jms), laste riietele keskmiselt 60 eurot kuus; hageja II lasteaiale 90–96 eurot kuus; hageja II trennidele
  8. a aprillis, mais ja juunis 45 eurot kuus,
  9. aasta septembris, oktoobris 20 eurot kuus. Hageja I huviringidele kulus
  10. a aprillis ja mais keskmiselt 30–45 eurot kuus, trennidele septembris 45 eurot. Hageja II inglise keele tundidele kulus 220 eurot aastas. Kommunaalkulude suuruseks kokku oli 150–300 eurot kuus, mis teeb lapse kohta 37–75 eurot kuus. Korteri üüri suuruseks oli 550 eurot kuus, st 137 eurot ühe lapse kohta, auto kütusele kulus 200 eurot kuus, telefonile ja interneti ühendusele 15 eurot kuus ning ravimitele 5–10 eurot kuus. Seega olid kulud ühe lapse kohta laste ema leibkonnal umbes 550–650 eurot kuus. Hagejate ema sissetulekuks oli veebruarist 2018 kuni septembrini 2018 1300 eurot kuus, oktoobrist 2018 kuni veebruarini 2019 1000 eurot kuus ja alates veebruarist 2019 kuni augustini 2019 1338 eurot kuus. Kostja vastuväited
  11. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Hagejad elasid kuni
  12. aasta oktoobrini vahelduvalt kostja ja laste ema juures. Alates novembrist 2018 elab hageja I kostja juures ning hageja II ema juures. 2)
  13. aastal, kui hageja I elas kostja juures ja hageja II ema juures, leppisid vanemad kokku, et kumbki hoolitseb laste talveriiete eest ise. Tegelikkuses ostis kostja mõlemale lapsele kõik talveriided, sh saapad, kindad, sallid ja mütsid. Nende samade talveriietega käis hageja II ka 2018/2019 talvise hooaja. Kostja on tasunud ja tasub ka edaspidi hageja I hambaravikulud, millele on kulunud juba 500 eurot. 3) Kostja on teinud laste ülalpidamiseks kulutusi ka ajal, mil lapsed elasid ema juures. Kulutused, mida ema tegi enne poja isa juurde elama asumist, kandis ema isa poolt lastele ostetud mänguasjade müügist saadu arvel, nt müüs ära suure osa lastele ostetud legodest. Selle raha kasutamist laste kulutuste hüvitamiseks ei saa lugeda ema poolt laste ülalpidamiseks tehtud vajalike kulutuste tegemiseks. 4) Alates novembrist 2018 elab tütar ema juures ja poeg isa juures, seega kannab kumbki vanem tema juures elava lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud. 5) Hagejad ei ole ülalpidamiskohustuse täitmist järjepidevalt nõudnud, seetõttu ei saa tagasiulatuvat elatist nõuda. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda ning oleks talle ebamõistlikult koormav. Õigustatud isik ei ole kohustatud isikult sellel ajavahemikul 3
(9)ülalpidamist nõudnud. Kostja ei töötanud enne
  1. septembrit 2019, vaid kandis laste kulud oma säästudest. Kostja sissetulek on 1000 eurot kuus. Hagejad ei ole välja toonud, millised on olnud nende põhjendatud vajadused enne hagi esitamist tagasiulatuvalt nõutava elatise osas ega esitanud ka tõendeid. Hagejate nõuded on põhjendamatud ja tõendamata. 6) Igakuist elatist ei saa nõuda põhjusel, et hageja II elab emaga ja hageja I isaga. Vastasel juhul peaks kostja esitama hagi laste ema vastu. Hagis ei ole selgitatud, mis põhjusel peaks kostja andma elatist hagejale II alates novembrist 2018, kui laste ema ei maksa elatist hageja I eest. 7) Hagejad ei ole arvestanud lapsetoetust, mis laekus hagejate eest laste emale ka ajal, mil hageja I elas juba isa juures. Alates
  2. aprillist 2019 makstakse hageja I lapsetoetust kostjale. Seega on laste ema alates novembrist 2018 kuus kuud kasutanud hageja I lapsetoetust, kokku 360 eurot. Samuti pole arvesse võetud kostja lastele tehtud kulutusi. 8) Kostja on täitnud ja täidab laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja vabatahtlikult. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud. MAAKOHTU OTSUS
  3. Harju Maakohus rahuldas
  4. jaanuari
  5. a otsusega hagid osaliselt. Maakohus jättis hagid rahuldamata tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise 1982 eurot 21 senti hageja II ülalpidamise eest
  6. aprillist 2019 kuni
  7. jaanuarini 2020 ja alates
  8. veebruarist 2020 igakuise elatise 91,5% ulatuses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast (
  9. aastal 292 eurot) kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et igakuine elatis tuleb maksta hageja II ema arvelduskontole iga kuu
  10. kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 1) laste ema ja kostja abielust on sündinud kaks last, hageja I ja hageja II; 2) vanemate kooselu lõppes
  11. aastal; 3) pärast vanemate kooselu lõppemist elasid mõlemad lapsed ema juures; 4)
  12. aasta novembris kolis hageja I elama kostja juurde. Maakohus jättis hageja I nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata, sest hageja I elas hagi esitamise ajal kostjaga. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 4 alusel saab lapse nimel teise vanema vastu esitada elatisehagi üksnes vanem, kes last kasvatab. Seetõttu ei olnud hageja I emal hagi esitamise ajal enam õigust hageja I eest elatist nõuda. Hagi jääb rahuldamata hageja I nõudeõiguse minetamise tõttu. Maakohus jättis hageja II nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks enne hagi esitamist rahuldamata, kuna hageja II ei ole tõendanud, et on enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud. Pärast hagi esitamist nõutava elatise väljamõistmisel tugines maakohus PKS §-le 96, § 97 lg-le 1 ning §-le
  13. Hageja II igakuiste kulude suuruseks on märgitud 550˗650 eurot. Kostja ei ole hageja II ülalpidamiskulude suurust vaidlustanud. Seega on hageja II tõendatud ja põhjendatud ülalpidamiskulude suurus 600 eurot, mis jääb kahekordse elatise miinimummääraga samasse suurusjärku. Maakohtu hinnangul tõendavad hageja II ülalpidamiskulusid ka hagejate ema esitatud kuludokumendid ja pangakonto väljavõtted. 4
(9)Alla seaduses sätestatud miinimummäära jääva elatise saab välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla ka igasugune muu asjaolu, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega). Seda saab kohus arvestada juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal ka lapse õigustatud huve. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta on osalenud hageja II ülalpidamises pärast
  1. aprilli
  2. Maakohus võttis kostjalt hageja II kasuks elatise väljamõistmisel arvesse ka maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-5803 vanema ja lapse suhtlemiseks kindlaksmääratud suhtluskorda, mille kohaselt viibib hageja II igas kuus vähemalt 7 päeva kostja juures. Seega peab kostja hagejat II vahetult üleval vähemalt 7 päeva kuus. Seda arvestades mõistis maakohus perioodi
  5. aprill 2019 kuni
  6. jaanuar 2020 eest kostjalt hageja II kasuks välja elatise 1982 eurot 21 senti ning alates
  7. veebruarist 2020 elatise 91,5% ulatuses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast kuni hageja II täisealiseks saamiseni. APELLATSIOONKAEBUS
  8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi osalist rahuldamist puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagejate nõue kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ning jooksva elatise osas viivitamata täidetavaks tunnistamise. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) Maakohus ei ole elatise välja mõistmisel arvestanud, et poeg D elab omal soovil kostja juures alates
  9. novembrist
  10. Otsus loob ebavõrdsust ja sunnib kostjat omakorda pöörduma kohtusse, et nõuda elatist hagejalt. 2) Elatisraha tasumise kohustuse ja maakohtu otsuse tegemise vahele jääv aeg on ebamõistlikult lühike. Kohtuotsus tehti teatavaks
  11. jaanuaril 2020, esimene elatise makse tuli teha juba
  12. veebruaril
  13. See ei võimalda rahavooge planeerida, et kohustust nõuetekohaselt täita. 3) Ebaõige on maakohtu väide, et lapsed jäid peale lahutust elama ema juurde. Lapsed elasid nädalavahetuseti vaheldumisi ühe ja teise vanema juures, nädala sees oli poeg kostja juures ja tütar ema juures. Ajal, mil lapsed olid kostja juures, kandis kostja kõik laste ülalpidamisega seotud kulud. Seega ei ole õige hagejate ema väide, et
  14. märtsist 2018 kuni
  15. oktoobrini ei toetanud kostja kumbagi last rahaliselt ega osalenud aktiivselt laste kasvatamises. 4)
  16. aasta kevadel, kui kostja otsis uut elukohta, läks poeg ema juurde elama.
  17. aasta maist, kui kostja kolis uude kohta elama, ei lubanud ema lastega enam kohtuda. Hagejate ema lõi teadlikult olukorra, kus kostjal puudus igasugune võimalus oma laste eest hoolitsemiseks. Nimetatud perioodi eest on maakohus kostjale põhjendamatult määranud tagasiulatuva elatise maksmise kohustuse. Sellega on kostja pandud olukorda, mis mõjutab tema võimekust mõlema lapse eest hoolitseda ning paneb hageja I ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga II. 5) Maakohus on tuvastanud ebaõigesti mõlema vanema lastega koos veedetud aja. Kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorra alusel on kostjal õigus olla hagejaga II koos ühel nädalal kolmapäeval õhtul kella 18.00-st kuni reede õhtul kella 18.00-ni ja teisel 5
(9)nädalal reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Kui hageja II läheb kooli ning kolmapäeval ja reedel on tal treeningud Peetri koolis, siis nendel päevadel on ta emaga koos vaid mõned tunnid ning suurem osa hooldamisest on kostja õlul. Seega veedab kostja igal nädalal hagejaga II 2,5 päeva, mis teeb kuus kokku 10 päeva, mitte 7 päeva nagu maakohtu otsuses on öeldud. 6) Samuti oli maakohtul vale teave hageja I ja hagejate ema ühiselt veedetava aja kohta. Hagejate ema vaidlustas maakohtu suhtluskorra määruse hageja I osas, seega ei ole ema ja hageja I vahel praegu kehtivat suhtluskorda. Seetõttu ei ole õige ka ema väide, et ta veedab hagejaga I kaks nädalavahetust kuus. Kuna hageja I ei soovi ema juurde minna, kohtub ta emaga harvemini. Seega on tegelik olukord selline, et hageja I on kostja hoole all 95% ulatuses ning hageja II kolmandiku kuust. Olukord, kus kostjale langeb oluliselt suurem osa laste hooldamise kohustusest kui laste emale ning ainult hagejal II on õigus elatisele, paneb hageja I halvemasse olukorda kui hageja I. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellandi poolt esitatud uued tõendid kohtuasja juurde võtmata. Samuti palus vastustaja jätta kõik apellatsioonmenetluse kulud apellandi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise perioodi 17.04.2019–31.01.2020 eest 1953,75 eurot ületavas osas ja alates 01.02.2020 elatise suuremas ulatuses kui 75% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus saab teha tühistatavas osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).
  3. Apellant on esitanud koos kaebusega tõendid suhtluskorra rikkumise kohta (apellatsioonkaebuse lisad 1–4) ning 18.05.2020 seisukohas tõendid kompromissläbirääkimiste kohta (lisad 1–3). Kolleegium võtab esitatud tõendid vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi.
  4. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis temalt hageja II kasuks välja tagasiulatuva elatise 1982 eurot 21 senti perioodi 17.04.2019–31.01.2020 eest ja alates 1.veebruarist 2020 elatise 91,5 % suuruses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ning jooksva elatise osas viivitamata täidetavaks tunnistamise. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja I ja hageja II hagid kostja vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks enne elatisenõude kohtusse esitamist puudutava perioodi eest ja jättis poolte menetluskulud poolte enda kanda.
  5. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hagejate ema ja kostja abielust on sündinud kaks last: XX.XX.XXXX.a. sündis poeg ja XX.XX.XXXX.a. sündis tütar; hagejate ema ja kostja kooselu lõppes
  6. aastal ning nende abielu lahutati 16.09.2017.a; hageja I elab oma isa, kostja, juures ja suhtleb emaga; hageja II elab oma ema juures ja suhtleb kostjaga. 6
(9)
  1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas maakohus on õigesti tuvastanud ja arvesse võtnud ajavahemikku, mil kostja annab igas kuus oma tütrele vahetut ülalpidamist. Maakohus asus seisukohale, et arvestades hageja II ema ja isa vahel kindlaks määratud suhtluskorda, on tütar isa juures vähemalt 7 päeva kuus. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus hageja II kostja juures veedetud aja osas on osaliselt ebaõige ja maakohus ei ole oma järeldust piisavalt põhjendanud. Kolleegium saab selles osas maakohtu otsust muuta.
  2. Riigikohus on selgitanud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (Riigikohtu
  3. juuni
  4. a. otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 23.3). Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud proportsiooni on sobilik kasutada, kuid kostja väitel on maakohus ebaõigesti tuvastanud ajavahemiku, mil tütar igas kuus tema juures viibib. Kostja ja hageja II suhtluskord on kindlaks määratud Harju Maakohtu
  5. aprillil
  6. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-18-
  7. Määruse p 3.2 kohaselt „Hageja II veedab aega isaga iga kuu paaritu (
  8. ja 3.) nädala nädalavahetuse alates reede õhtust kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul 18.00-ni ning paaris nädalatel (
  9. ja 4.) nädala sees alates kolmapäeva õhtust kella 18.00-st kuni reede hommikuni.“ Kolleegium osundab, et kostja on kaebuses ekslikult viidanud, et suhtluskorra järgi on laps isa juures reede õhtuni, kuivõrd tegelikult on laps isa juures reede hommikuni.
  10. Kostja tõi esile, et kui hageja II läheb kooli ning kolmapäeval ja reedel on tal treeningud koolis, siis nendel päevadel on ta emaga koos vaid mõned tunnid ning suurem osa hooldamisest on kostja õlul. Seega veedab kostja arvutuse järgi ta igal nädalal hagejaga II 2,5 päeva, mis teeb kuus kokku 10 päeva, mitte 7 päeva. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja arvestus põhjendatud. Aega, mil hageja II veedab kolmapäeval või reedel treeningus või koolis, ei ole põhjust arvestada kostjaga koos veedetud ajaks üksnes seetõttu, et hageja II ei ole sel ajal vahetult koos emaga. Lapse kasvades veedabki laps rohkem aega iseseisvalt, kuid suhtluskord kehtestab üldise reegli kumb vanematest sel ajal lapsega seotud küsimuste eest vastutab.
  11. Kuigi kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kumbki pooltest ei ole tõendanud, et hageja II veedaks kostja juures rohkem aega kui kehtivas suhtluskorras ette nähtud, ei ole jälgitav maakohtu järeldus, et hageja II veedab kuus kostja juures 7 päeva. Suhtluskorra järgi veedab hageja II kostja juures ühes nädalas 48 tundi ja teises nädalas kolmapäeva õhtust kella 18.00-st kuni reede hommikuni. Kolleegium lähtub sellest, et teisel nädalal on hageja II isa juures 40 tundi, s.o kella 10-ni reede hommikul. Sellise arvestuse järgi on hageja II kostja juures 75% ajast kuus ((14×24)-(48+40)=336t-84t=252t 252÷336=0,75%) ehk 7,62 päeva kuus (30,5×0,25=7,62).
  12. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
  13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 järgi kehtis alates
  14. jaanuarist 2019, st ka hagi esitamise ajal kuutasu alammäärana täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Vabariigi Valitsuse
  15. detsembri 2019 määrus nr 115 kehtestas samaks määraks käesoleval aastal 584 eurot. Perioodi eest 17.04.2019– 31.01.2020 eest kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja II kasuks elatis (17÷30×270×75)114,75(8×270×0,75=1620)+(292×0,75=219)=1953,75 eurot, s.o 28,46 eurot vähem kui maakohtu arvestuse järgi.
  16. Alates
  17. veebruarist 2020 kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis 75% ulatuses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast, mille suuruseks käesoleval aastal on 292 eurot. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
  18. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ning jooksva elatise osas viivitamata täidetavaks tunnistamise. Kostja on selles 7
(9)osas esile toonud üksnes põhjenduse, et maakohtu määratud ajaraam ei jätnud kostjale võimalust oma rahavoogude juhtimiseks. Arvestades maakohtu otsuse tegemisest möödunud aega, on see põhjendus kaotanud oma aktuaalsuse.
  1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et kohus ei ole elatise välja mõistmisel arvestanud, et poeg D elab kostja juures alates
  2. novembrist 2018, mistõttu otsus loob ebavõrdust ja sunnib kostjat omakorda pöörduma kohtusse, et nõuda elatist laste emalt. Kostja esile toodud asjaolud ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Lapse ülalpidamiskohustust võib osaliselt või täielikult vähendada vaid PKS § 102 lg-s 2 toodud alustel. PKS § 102 lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla selle seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole apellatsiooniastmes tuginenud asjaolule, et elatise väljamõistmisel osutuks tema juures elav poeg vähem kindlustatuks ja seega puudub alus PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Kostja on tuginenud vaid asjaolule, et elatise välja mõistmine oleks poja osas ebavõrdne, kuid see ei ole alus PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja ja hagejate ema on reguleerinud elatise tasumist kokkuleppel. Üksnes sellest, et vanemate vahel on välja kujunenud olukord, kus üks vanem kasvatab üht last ja teine vanem kasvatab teist last, ei tulene, et vanemad oleksid sõlminud vaikimisi kokkuleppe ülalpidamiskohustuse täitmise osas TsÜS § 68 lg 3 või lg 4 järgi. Sellegipoolest ei välistaks ka elatise tasumise kohta kokkuleppe sõlmimine PKS § 100 lg 3 järgi elatisenõude esitamist kohtusse (Riigikohtu
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p 12.2). Seega olukorras, kus kostja kasvatab ühte ühist last ja hageja teist ühist last, saab kumbki vanem esitada teise vastu kohtumenetluses elatisenõude. Vastastikuste hagide esitamise vältimiseks oleks vanematel otstarbekas sõlmida kokkulepe mõlema vanema ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Kohus on vanematele vastava ettepaneku teinud, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Pooltel on siiski võimalik sõlmida elatise tasumise osas kokkuleppe edaspidi, sealhulgas saavad pooled sõlmida haginõude osas kokkuleppe ka kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  5. Asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, et laste ema rikub isa ja tütre suhtluskorda ning ta saaks tasuda rohkem elatist, kui suhtluskorda täidetaks. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda reaalsest olukorrast. Asjaolu, et poolte vahel on vaidlus suhtluskorra täitmise üle, praeguse asja lahendamisel tähendust ei oma. Kui kohtulahendi tulemusel olukord muutub, arvestatakse seda ka elatise tasumisel. Põhjendamatu on kostja arusaam (18.05.2020 seisukoht), et ta ei soovi vabastust elatiskohustuse täitmisest, vaid loeb kohustused täidetuks sellega, et kasvatab poega. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu
  6. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16; kokkuvõtvalt
  7. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 18 ja 19). Riigikohus on
  8. märtsil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Vaidlust ei ole selles, et kostja raha tütre emale tasunud ei ole. Eespool on kolleegium selgitanud, et vanemate vahel välja kujunenud olukorda ei saa võrdsustada poolte kokkuleppega elatise tasumise kohta PKS § 100 lg 3 tähenduses ega lugeda sellega ülalpidamiskohustus täidetuks.
  9. Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Et kolleegium rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte enda kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. 8
(9)(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.