1-15-4959/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4959 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Durnev (isikukood 37501120242), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. augusti
8. a otsusega tunnistati Aleksei Durnev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7581 ärakandmata osa võrra ning mõisteti A. Durnevile liitkaristuseks 7 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas
11. märtsil 2015 ja lõppeb
12. augustil
14. Tartu Maakohtu
15. aprilli
16. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne vangistusest vabastamata.
17. Maakohtu määruse kohaselt saab A. Durnev minna vabanemise järel elama oma emale kuuluvasse korterisse. Korter on heas seisukorras ja vastab elektroonilise valve tingimustele. Seega on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise kohustuslikuks eelduseks.
18. Maakohus märkis, et A. Durnevi on kuus korda kriminaalkorras karistatud ja tal on kaks kehtivat karistust. Ta on kandmas kolmandat reaalset vangistust. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. A. Durnev kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ta on varasemalt pannud kahel korral toime samalaadse kuriteo. Lisaks on ta varem kasutanud vägivalda, juhtinud mootorsõidukit joobes olekus ning hoidnud ebaseaduslikult tulirelva. A. Durnev on pannud kuritegusid toime nii etteplaneeritult kui ka impulsiivselt. Enamik on olnud suunatud majandusliku kasu saamisele ning soodusteguriks on olnud kesised probleemilahendusoskused ja sõltuvusprobleemid.
19. Maakohtu hinnangul on positiivne, et A. Durnevil on vabanemisel elukoht ja töökoht, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta soovib vähemalt sõnades hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal pole olnud korrektne. Teda on paigutatud eraldi lukustatud kambrisse. Seetõttu jäi A. Durnevil
20. a detsembri lõpus riigikeele õpe pooleli.
21. ja
22. aastal on teda kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuna ta ei allunud korraldusele asuda tööle. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine võib viidata A. Durnevi suhtumise paranemisele, kuid sellest tõsikindlaid järeldusi teha ei saa.
23. A. Durnev on remissioonis narkosõltlane. Ta tarbis viimati narkootikume
24. märtsil
25. A. Durnev tarvitas kinnipidamisele eelneval neljal kuul igapäevaselt veenisiseselt fentanüüli. Ta on tarvitanud ka kokaiini, amfetamiini ja kanepit ning pannud toime sõiduki juhtimise narkojoobes. A. Durnev osales
26. a märtsis programmi „12 sammu“ tugigrupis, kuid loobus pärast kahte kohtumist grupis käimisest. Läbiviija hinnangul oli A. Durnevil palju sisemist vastuseisu ja ta ei olnud motiveeritud programmis osalema.
27. juunist 2017 kuni
28. septembrini 2017 käis ta taas tugigrupis „12 sammu“, osaledes kaheksal kohtumisel neljateistkümnest. Läbiviija hinnangul oli A. Durnevi motivatsioon keskmine. Ta puudus suhteliselt palju ega teinud ülesandeid, kuid kuulas tähelepanelikult. Lisaks käis A. Durnev
29. novembrist 2017 kuni
30. märtsini 2018 tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Ta osales üheteistkümnel kohtumisel neljateistkümnest. Läbiviija hinnangul oli A. Durnevi motivatsioon muutusteks hea. Ta osales aktiivselt programmis, kuid ei teinud alati ülesandeid ära. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et A. Durnevi suhtumine on vähesel määral paranenud.
31. Asja materjalidest ei nähtu, kuidas kavatseb A. Durnev vabaduses sõltuvust kontrolli all hoida. A. Durnev avaldas, et tahab minna N. Kalikova programmi, kuid vangistustoimikust ja kohtule esitatud materjalist seda ei nähtu. Kuna konkreetseid kokkuleppeid pole, siis on suur tõenäosus, et rehabilitatsiooniprogrammist osavõtu plaan võibki jääda vaid sõnadeks. Eelnev elukäik annab alust karta tagasilangust, sest A. Durnev pani viimase kuriteo toime katseajal. Kohtu hinnangul vajab A. Durnev sõltuvusvastast ravi ja nõustamist ning keskkonnavahetust. Risk, et toetava ravi ja rehabilitatsioonita jätkub senine seadusrikkumiste rohke eluviis, on äärmiselt suur. Vangla iseloomustuse ja süüdimõistetu ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele A. Durnevi tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, läbides rehabiliteerivaid tegevusi ja leides sobiliku rehabilitatsiooniprogrammi), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. MÄÄRUSKAEBUS
32. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Durnev, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A. Durnev palub tõlkida kohtulahendi vene keelde. Kaebusele on lisatud OÜ Tervisekeskus Elulootuse tõend ning tunnistused programmide „Tagasilanguse ennetamine” ja „12 sammu” läbimise kohta. 2
33. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus sellega, et A. Durnev on vanglas muutunud ega põhjendanud piisavalt, miks tuleb A. Durnev jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kinnipeetaval on õigus eeldada, et ta saab hea käitumise korral vanglast enne tähtaega vabaneda. A. Durnev on olnud vanglas üle 5 aasta ning ta on viimase 2 aasta ja 8 kuu jooksul käitunud seaduskuulekalt. Ta on saanud vanemaks ja rehabilitatsiooniprogrammide läbimise järel muutunud. Kinnipeetava iseloomustus kinnitab, et A. Durnev on käitunud ametnike ja teiste kinnipeetavatega hästi. Maakohus ei võtnud neid asjaolusid arvesse.
34. Maakohus keskendus toimepandud kuriteo raskusele ega pööranud tähelepanu teistele teguritele. Kohtumäärusest jääb selgusetuks, miks pidas kohus uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Vangla hinnangul on üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 32% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 27%. Uue kuriteo toimepanemise riski hindamisel lähtuti andmetest, mis puudutavad kuriteo toimepanemise aega. Programmide läbimine ja valmidus vabaduses tagasilanguse ennetamise programmide läbimist jätkata näitab, et vangistuse eesmärgid on saavutatud ja A. Durnev on valmis ühiskonda integreeruma.
35. Maakohus ei arvestanud ka süüdimõistetu vabanemisjärgsete elutingimustega. A. Durnevi vabastamine on tema pere huvides. A. Durnev soovib vabaduses töötada, olla ühiskonnale kasulik ja maksta makse. Ta hakkab tagasi maksma võlgasid, maksma elatist ja kasvatama oma alaealist poega. A. Durnev kahetseb toimepandut. Tema elus on nüüd kõige tähtsam perekond. Narkootikumid ja alkohol on A. Durnevile vastuvõetamatud.
36. Kuna paljud positiivsed asjaolud räägivad vabastamise kasuks, rikkus maakohus A. Durnevi vabastamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus lähtus ekslikust oletusest, et toimepandud õiguserikkumise olulisus pole vähenenud ja tugines ebaõiglaselt sellele, et A. Durnev on varem samalaadseid kuritegusid toime pannud. Samuti ei kajastanud kohus oma määruses seda, et A. Durnev nõustus vabatahtlikult elektroonilise valve kohaldamisega.
37. A. Durnev palub arvestada ka sellega, et tal on HIV ning ta on saanud lümfoomi ravi. Riskigruppi kuulumise tõttu võib vanglas koroonaviirusesse nakatumine tuua talle kaasa raskeid tüsistusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult A. Durnevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi osaliselt muuta.
39. Kuna A. Durnevil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, jätab ringkonnakohus maakohtu põhjendustest välja viite sellele, et A. Durnevi on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Lisaks muudab kolleegium maakohtu põhjendusi osas, mis puudutab A. Durnevi käitumist vanglas. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole A. Durnevil kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu põhjendustest välja viited kustunud distsiplinaarkaristustele ja lukustatud kambrisse paigutamisele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Durnevi ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
40. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on liialt suurt kaalu omistanud süüdimõistetu varasemale elukäigule ning jätnud positiivsete asjaoludega arvestamata. Maakohus võttis positiivsena arvesse seda, et A. Durnevi vabanemisjärgsed elutingimused on head ning tema elukohas on võimalik elektroonilist valvet kohaldada. 3 Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eeltoodu ei aita uute kuritegude toimepanemise riske piisavalt maandada. Kolleegium selgitab seejuures, et vangla poolt esitatud riskiprotsendid ei ole kohtu jaoks siduvad. A. Durnevi puhul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge tema varasema elukäigu, sõltuvusprobleemide ja hoiakute tõttu.
41. A. Durnevi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kannab karistust katseajal toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemad karistused, läbitud sõltuvusprogrammid ja kriminaalhooldaja järelevalve ei avaldanud A. Durnevile mõju ning ta jätkas käitumiskontrolli ajal kuritegude toimepanemist. Kuna A. Durnev on olnud pikka aega narkootikumidest tõsises sõltuvuses, leidis maakohus põhjendatult, et A. Durnev võib ka seekord vabaduses varasema eluviisi juurde tagasi pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et seni kantud karistus ei ole uute kuritegude toimepanemise riske piisavalt maandanud. A. Durnev ei ole kõiki individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke saavutanud ja tema motivatsioon sõltuvusest vabaneda on olnud kõikuv.
42. Erinevalt määruskaebuses väidetust käsitles maakohus põhjalikult A. Durnevi poolt vanglas läbitud programme ja läbiviijate poolt A. Durnevile antud tagasisidet. Tagasilanguse ennetamise tugigrupi juhendaja kirjeldusest nähtub, et A. Durnevi motivatsioon enda muutmiseks on tõusnud, kuid ta ei ole kõigil ettenähtud kohtumistel käinud ning on jätnud osa ülesandeid tegemata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Durnev ei olnud varem motiveeritud programmis „Eluviisitreening“ osalema, kuid on nüüdseks ümber mõelnud ja ta on lisatud programmi ootenimekirja. Eeltoodust järeldub, et A. Durnev ei ole veel teinud vanglas kõike endast olenevat, et oma sõltuvusprobleeme lahendada. Ringkonnakohus ei ole seetõttu veendunud, et A. Durnevil on piisavalt püsivust ja motivatsiooni vabaduses sõltuvusprogrammis osaleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Durnevil tuleb vanglas rehabiliteerivates programmides osalemist jätkata ja oma käitumisega näidata, et ta on seekord motiveeritud seatud eesmärke saavutama.
43. Määruskaebuses välja toodud kroonilised haigused ei anna alust A. Durnevi vanglast vabastada. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Durnevi tervislik seisund rahuldav ja ta on saanud vanglas vajalikku ravi.
44. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus