ja 173 järgi: - Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb O Ril esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 16.juuni 2020 – 15.juuni 2021 k.a kohta tuleb esitada kohtule hiljemalt 16.juuni 2021. a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2 2-18-8089 - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (praegusel juhul võlgnik ise ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. - Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. 7. Määrus saata võlgnikule ja pankrotihaldurile. Pankrotihalduril tuleb edastada määrus võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (
Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (
Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lõikele 1 (
Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (
Pärnu Maakohtu 1.06.2018.a. määrusega kuulutas kohus välja O R pankroti ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi. Võlausaldajate I üldkoosolek toimus 18.06.
lg 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 500,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Igasugune pankrotivara puudus menetluses algusest peale. Pankrotimenetluses väljamaksed puuduvad. Kõik jooksvad kulud kandis haldur oma vara arvel. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud ning kontrollinud andmeid võlgniku tegevuse kohta. Võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on kokku 25 791, 95 eurot. Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse ning kohtukulud antud menetluses puuduvad. Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua. Halduri hinnangul on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks laenukohustused ja laenukohustuse täitmiseks piisava sissetuleku ja vara puudumine. Iseenesest ei ole hetkel otseseid takistusi võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastavalt
. Kuna ühtegi usaldusisiku kandidaati ei ole ja teoreetiliselt peaks võlgnik suutma ise usaldusisiku ülesandeid täita, oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral ainuvõimalik lahendus kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt
§-ist 171 lg 1’1, kui võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lõikest 2 tulenevalt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Ülaltoodust tulenevalt on täidetud TsMS §-is 183 lg 2 toodud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks ning vastava taotluse võlgniku nimel esitab pankrotihaldur. Haldur taotleb endale tasu määramist lähtudes
lg 11 koostoimes § 23 lg 1-3 ja esitab tasu arvestuse vastavalt halduri poolt tehtud toimingutele pankrotimenetluse ajal. Tehtud toimingutele on halduril kulunud 6,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt palub haldur:
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub antud juhul pankrotihalduriga selles, et kuna kõnealuses pankrotimenetluses puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa.
lg 5 tähenduses seoses läbimõtlemata laenukohustustega ja nende täitmiseks piisava vara ning sissetuleku puudumisega.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Käesoleval juhul jäeti 2.07.2018 määrusega moodustamata.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Antud juhul tuleb kohaldada
lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku 6,5 tundi arvestusega 87 eurot (lisandub käibemaks) töötunni kohta. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 678,60 eurot (sisaldab käibemaksu 113,10 eurot), millest 467,40 eurot hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud hüvitada laekunud pankrotivara arvelt. 9. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevuse mahtu, peab kohus halduri näidatud töömahtu 6,5 töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Arvestades tunnitasuks tasumäära 87 eurot/tund, oleks halduri tasu suuruseks 565,50 eurot (lisandub käibemaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, taotleb haldur 467,40 eurot hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Antud juhul võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu ja kulude katmiseks. Kohus kuulutas võlgniku pankroti välja
lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud ning kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et võlausaldajad on valmis tegema täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega on käesoleval juhul võlgnikule menetlusabi andmise eeldused täidetud ning TsMS § 183 lg 2 alusel kohus mõistab riigituludest pankrotihalduri kasuks välja halduri tasu 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mis jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda, ülejäänud halduri poolt taotletud tasu tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. 10.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
2-18-8089 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtub, et antud pankrotimenetluses ei ole 7.11.2019 toimunud võlausaldajate (nõuete kaitsmise) koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 1.05.2020 kohtule antud nõusolekus kinnitanud, et ta on ise suuteline täitma usaldusisiku kohustusi ja palub määrata enda enese usaldusisikuks. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 11. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
lg 4 sätetega, samuti tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada vastava sisuga teade. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.