← Eesti

2-20-7780/20

Obsah (11)§ 477§ 293§ 219§ 524§ 551§ 521§ 229§ 526§ 173§ 172§ 475

2-20-7780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 19. juuni 2020 Tsiviilasja number 2-20-7780 Tsiviilasi Rakvere Vallavalitsuse määramiseks M

) § 475 lg 1 p 5 kohaselt piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine on hagita asi.

§ 477

lg 1 tulenevalt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 10. Asjas on vastavalt

§ 293

lg 1, § 522 lg 1 määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja eestkostetavale on vastavalt

§ 219lg 1, lg 2 p 2, lg 5 määratud advokaadist esindaja.

Eestkostetav on vastavalt

§ 524

lg 1 erinõude korras Harju Maakohtuniku kohtunik Raivo Einula poolt isiklikult ära kuulatud 08.06.2020 eestkostetava viibimiskohas xxxx intensiivraviosakonnas. 11. Avaldaja nõudeks on isikule ajutise eestkostja määramine esialgse õiguskaitse korras.

§ 551

lg 1 alusel kohus võib hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid.

§ 521

lg 1 kohaselt kohus võib määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib ilmselt eeldada, et eestkostja määramise tingimused on täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostet vajava isiku huvidele ja isikule on määratud menetluses esindaja ja isik on isiklikult ära kuulatud. Käesoleval juhul viibib isik xxxx intensiivraviosakonnas, isik on xxxx seisundis ning tal on xxxx. Olukorras, kus kohus on asjas määranud kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja ekspert on oma arvamuse kohtule juba esitanud ning on saadud ka eestkostetavale määratud advokaadist esindaja seisukoht, siis puudub mõistlik vajadus A Ri üle esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkoste seadmiseks. Kuna ekspertiisiakti kohaselt vajab isik eestkoste seadmist ja kõik eestkoste seadmiseks vajalikud eeldused on täidetud, siis peab kohus põhjendatuks lugeda avaldaja Rakvere valla poolt 28.05.2020 esitatud avaldust isiku üle eestkoste seadmise avalduseks ja seada isiku üle eestkoste. 12. Eestkostja määramise menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. 3

(5)2-20-7780
  1. Täisealisele isikule eestkoste seadmise eeldused sätestab perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg
  2. Viidatud sätte kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (lg 2).
  3. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud tõendite alusel. Riigikohus on märkinud, et isikul võib olla piiratud teovõime osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-87-11 p 19). 15.

§ 229

lg 1 järgselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 229lg 2 alusel on tsiviilprotsessis tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater M M poolt 03.06.2020 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/321 kohaselt on A R teadvuseta, väga raskes seisundis, vajab intensiivravi jätkamist. Isikul esineb orgaaniline xxxx, mistõttu ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Isiku tervislik seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Tõenäoliselt on see suutmatus kestev. Eksperdi arvates on vajalik isikule määrata eestkostja kõikide tehingute teostamiseks kuni viieks aastaks.

  1. Eelmises punktis toodu ning pärast erinõude korras isiku ärakuulamist Harju Maakohtu kohtunik Raivo Einula poolt koostatud ärakuulamise protokolliga tutvumist tekkinud vahetu mulje alusel on kohus veendunud, et A R ei suuda oma tervisliku ja vaimse seisundi tõttu teadlikult tegutseda ka pisemate asjade ajamisel, vajab ööpäevaringset hooldust ja kõrvalabi. Isik viibib haiglas xxxx seisundis ja talle on tekkinud xxxx. Kohtul on alust eeldada, et isik ei saa ka edaspidi oma tegudest aru ega suuda neid juhtida, ei ole võimeline oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtma, ega saa adekvaatselt aru mistahes tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ta ei ole võimeline hindama oma seisundit, mistõttu ei suuda ta vastu võtta ka teadvustatult mistahes otsuseid. Sellepärast esineb seadusest tulenev alus isiku üle eestkoste seadmiseks. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega isikule eestkoste seadmise kohta ja rahuldab selle.
  2. Avaldaja on avaldanud soovi hakata A R`i eestkostjaks Rakvere Vallavalitsuse kaudu. PKS § 205 lg 1 järgi, kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. A R`il puuduvad perekonnaliikmed.

§ 526lg 2, lg 3 alusel määrab kohus eestkostjaks avaldaja eestkostetava kõikide asjade ajamiseks. PKS § 203 lg 4 kohaselt seab kohus eestkoste viieks 4

(5)2-20-7780 aastaks, s.o kuni 18.06.
  1. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
  2. Vastavalt

§ 526

lg 5 keelab kohus A R`il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab ta hääleõiguse ja õiguse olla valitud.

  1. PKS § 194 lg 2, § 202 alusel kohustab kohus avaldajat esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta iga-aastased kirjalikud aruanded hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta
  2. märtsiks. Menetluskulud
  3. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 172lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

  1. Viru Maakohtu 29.05.2020 määrusega määrati puudutatud isikule A R`ile esindaja riigi õigusabi korras. Kohus jätab puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja ei ole tasutaotlust veel esitanud.
  2. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel

§ 475

lg 1 p 5, p 8, § 477 lg 2, § 478 lg 2, lg 3, § 550 lg 1 p 6, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.