3-20-1106/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1106 Määruse kuupäev

1. juuni 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
3. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Halduskohtusse saabus
6. juunil 2020 Nikolai Lilitškini (kaebaja) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla tegevusetuse, viivitamise, keelelise diskrimineerimise, segregatsiooni, ksenofoobia ja meditsiinilise abi osutamata jätmisega. Kaebaja põhjendab, et nõudis
7. a märtsis vanglalt ravimeid, kuid vangla personal ei reageerinud. Aprillis toimus sarnane juhtum, mil kaebaja jäeti meditsiinilisest abist ilma. Samuti ei võeta vastu kaebaja suulisi ja kirjalikke pöördumisi. Vangla nõudis, et kaebaja kirjutaks kõik avaldused ning paluks ravimeid eesti keeles. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.
8. Tartu Vangla teatas kohtule
9. juuni
10. a vastusega, et kaebaja on esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvad kahjunõuded, kuid vangla ei ole neid veel lahendatud. Ühtlasi esitas vangla kohtule eelnimetatud kahjunõuete eestikeelsed tõlked. KOHTU SEISUKOHT
11. Kuigi kaebaja kirjeldab kaebuses mh talle tervishoiuteenuste osutamata jätmist, ei nähtu kohtule kaebusest ega kaebaja vanglale esitatud kahjunõuetest, et ta sooviks vaidlustada Tartu Vangla meditsiiniosakonna tervishoiutöötajate meditsiinilisi otsuseid. Kohus saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada vangla haldusotsuseid. Kaebaja selgitab, et tema venekeelseid avaldusi ei võeta vastu, teda ei viidud vanglaametnike poolt arsti juurde, talle ei kutsutud arsti, ametnikud ei toonud talle ravimeid jne. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-le 1 halduskohtu pädevuses. 3-20-1106
12. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s
14. Kaebaja on vanglale esitanud
15. mail,
16. mail ja
17. mail 2020 kaebuse asjaoludega seonduvad kahju hüvitamise taotlused, kuid vangla ei ole neid veel lahendanud. Kohtule esitatud materjal ei kinnita, et vangla oleks keeldunud kahjunõuete vastuvõtmisest. Vangla on kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et eeltoodud kahjunõuded on jätkuvalt vangla menetluses. Möödunud ei ole ka riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 1 tulenev kahjunõuete lahendamise kahekuuline tähtaeg. Kaebajal tuleb arvestada, et kuivõrd kaebaja esitas vanglale venekeelsed kahjunõuded, mistõttu saatis vangla need tõlkijale eesti keelde tõlkimiseks, arvestab vangla menetluse tähtaegasid kahjunõuete eestikeelsete tõlgete vanglasse saabumisest (justiitsministri
18. novembri
19. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 6). Kuivõrd kohtule ei ole teada aeg, millal tõlked vanglasse saabusid, ei ole kohtul võimalik kaebajale täpselt teatada, mis ajaks vangla kahjunõuded lahendama peab. Eeltoodu ei ole aga käesoleval hetkel määrava tähtsusega, kuivõrd möödunud ei ole isegi kaks kuud venekeelsete kahjunõuete vanglale esitamisest.
20. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja on esitanud kaebuse ennatlikult. Kohus tagastab seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel Nikolai Lilitškini kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
21. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
22. Kaebaja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud erinevaid avaldusi ja kasutanud edasikaebeõigust, talle on mitmel korral kaebusele esitatavaid nõudeid selgitatud ning tema kaebusi on ka sisuliselt menetletud (nt haldusasjad nr 3-20-916, 3-20-902, 3-19-1355, 3-19-1351 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtub kaebuse nõue ja põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Lisaks, halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2