TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-20-1156 16. juuni 2020 Karin Jõk

) § 426 ja § 432 ehk seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

§ 426

lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

§ 432lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Vang

S § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas kinnipeetava isikliku toimiku, mille koosseisu kuulub vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 3 p 3 alusel ka individuaalne täitmiskava, kuid tegemist on ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma 2 seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele.

§ 383

lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav ja kaebaja on seda ka teinud. Eeltoodu tähendab, et kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tehtud toimingud ja esitatud seisukohad ei ole halduskohtus vaidlustatavad olenemata sellest, et neid on teinud vangla või et tuginetud on vangistust reguleerivate õigusaktide alusel koostatud dokumentidele, näiteks individuaalsele täitmiskavale ja riskihindamisele.

1. Kaebaja on pealkirjastanud kaebuse hagi tagamise avaldusena. Kohtu hinnangul ei ole tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, kuna kaebuse nõuded ei ole oma olemuselt kiireloomulised. Kaebaja küll palub mitte edastada dokumente maakohtule tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses, kuid see menetlus on kaks esimest kohtuastet juba läbinud ja kaebaja märgitud kuupäevast 16.05.2020 on kuu aega möödas. Isegi kui tegemist oleks olnud esialgse õiguskaitse taotlusega, siis maakohtus kriminaalmenetluse seadustiku alusel toimuva kohtumenetluse suhtes ei ole halduskohtul pädevust kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid.
2. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Sel juhul puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. Kuna kaebuse tagastamise aluste olemasolu on ilmne, siis ei lahenda kohus kaebaja menetluslikke taotlusi tõendite kogumiseks. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
3. Kohus leiab, et riigi õigusabi korras esindaja määramine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus ja halduskohtus ei ole võimalik vaidlustada isiku ennetähtaegse vabastamise menetluses tehtud toiminguid, ei saa kaebajal olla ka halduskohtus kaitsmist vajavat õigust RÕS § 7 lg 1 p 2 tähenduses. Riigi õigusabi taotlus tuleb seetõttu jätta RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on talle määratud riigi õigusabi korras kaitsja Tartu Maakohtu 16.04.2020 määruse peale määruskaebuse esitamiseks (Tartu Maakohtu 04.05.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-17-8911). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3