Obsah (11)

§ 613§ 477§ 231§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5603 Tsiviilasi AB „Lietuvos

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Avaldaja kindlustusandjana on kindlustanud korteri aadressil Keila, Paldiski mnt x, milleks on sõlmitud kindlustuslepingu nr 378836032 (15.04.2020 avalduse lisa 1). 12.08.2019 toimus Keila, Paldiski mnt x korteris kahjujuhtum (15.04.2020 avalduse lisa 2). Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 1 833,48 eurot (15.04.2020 avalduse lisa 4). X OÜ parandas korteri nr 11 kahjustused (15.04.2020 avalduse lisa 5) ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1 733,48 eurot (15.04.2020 avalduse lisa 6). Avaldaja hüvitas kahju summas 1 733,48 eurot (15.04.2020 avalduse lisa 7). Avaldaja esitas 06.11.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (15.04.2020 avalduse lisa 9), avaldaja ja puudutatud isik pidasid läbirääkimisi kahjunõude üle. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole. Kohus loeb nimetatud asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud 3 esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
2. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19, 21 ja 28 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt.
3. Kohtu hinnangul sai kahju kannatajal (ja nüüd nõude ülemineku tõttu avaldajal) olla puudutatud isiku vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad:
4. võlgnik on kohustust rikkunud;
5. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest;
6. võlausaldajale on tekkinud kahju;
7. kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga;
8. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Avaldaja on tuginenud korteriühistu vastu nõuet esitades sellele, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonitoru ummistusest. Korteriühistu on oma vastuses nentinud, et kahju üks osapool on korteriühistu, kuid asunud ka seisukohale, et korteri omanik saanuks kahju vähendada või ära hoida (nimetatut käsitleb kohus allpool). Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p 45). Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, millise kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu. 14.08.2019 vara ülevaatusaktis (15.04.2020 avalduse lisa 3) on juhtumi põhjusena märgitud, et „ühistu püstak ajas läbi, mitu päeva tuli ülevalt reovesi vannituppa“. Keila x OÜ aktis nr 417/2019 (15.04.2020 avalduse lisa 8) on esile toodud järgnev: „Pald.mnt.36 kort.x kanalisatsioonitoru väga vana (kasutuskõlbmatu) kuni kaevuni. Kuna toru sellises seisus - kinni kasvanud, ei olnud kanalisatsioonil võimalik sealt läbi minna siis ujutas kort.x üle. Vana kanalisatsioonitoru jäeti maha, likvideeriti osaliselt. Rajati uus kanalisatsiooni ärajooks korteri x märgruumi lae alt õhuliinina läbi keldri teise vanasse kanalisatsioonipüstikusse, kust läheb see 4 edasi kaevu. Kanalisatsiooni läbijooksu võis iga pisike asi/ese takistada. Keila x OÜ telliti avariid likvideerima KÜ poolt.“ Kuna torustik on korteriomanike kaasomandis ja kaasomandi osa eset valitsevad (sh tagavad korrashoiu) korteriomanikud korteriühistu kaudu, siis on korteriühistu rikkunud oma kohustust – jätnud täitmata kohustuse hoida korras kaasomandi eset. VÕS § 103 lg 1 sätestab: „Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.“ Antud asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mis välistaks korteriühistu vastutuse kohustuse täitmata jätmise eest. Puudub vaidlus selles osas, et kindlustusvõtjale tekkis kahju (15.04.2020 avaldusele lisatud fotod). KrtS § 35 lg 2 p 1 eesmärk on kohtu hinnangul ära hoida kahju tekkimine korteriomanikele. Veekahju tekkis amortiseerunud kanalisatsioonitoru tõttu ning korteriühistu poolt KrtS § 35 lg 2 p 1 nimetatud kohustuse täitmise korral ei oleks kahju tekkinud. Seega on kohtu hinnangul täidetud kõik VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Puudutatud isik on seisukohal, et kannatanu oleks saanud kahju ära hoida või selle tekkimist vähendada - kahju tekkis korteri sisese kanalisatsioonitoru halvast ühendusest (05.05.2020 puudutatud isiku vastuse lisa - foto). Olenemata ühenduse kvaliteedist on tõendatud, et kahju põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus ning kohtu hinnangul ei saaks kahju põhjustaja vastutust vähendada korterisisene halb ühendus, kui selline ühendus ei tekitanud kahju toimiva kanalisatsioonitorustiku korral (selliseid asjaolusid ei ole esile toodud). Seetõttu peab kohus põhjendatuks avaldaja põhinõuet summas 1 733,48 eurot. Puudutatud isik ei ole nõude suuruse osas vastuväiteid esitanud.
9. Avaldaja palub välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise, sissenõudmiskulude hüvitise ning viivise (põhivõlalt ja sissenõudmiskulude hüvitiselt) alates avalduse esitamisest. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“

§ 367

esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Puudutatud isik ei nõustu viiviste arvestamisega, sest on A L vastanud soovitud ajal (05.05.2020 puudutatud isiku vastuse lisa - kirjavahetus), kuid tema poolt jäid asjaajamised mitmeks kuuks seisma st viiviseid koguma. Puudutatud isiku argument ei anna alust jätta 5 viivisenõue rahuldamata. Viivisenõue tekib, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega ning võlgnik saab viivise tekkimist vältida kohustuse täitmisega. Avaldaja esitas tagasinõude puudutatud isikule 06.11.2019 ja palus kahju hüvitada hiljemalt 20.11.2019, seega muutus nõue sissenõutavaks 21.11.2019 ja sellest kuupäevast saab arvestada viivist. Avaldus esitati 15.04.

1. Tegu ei ole ebatavalise ega ebamõistliku viivitusega, viivisemäär on seadusjärgne ja seda ei saa pidada eriliselt suureks ning samuti ei ole ebamõistlikult suureks kujunenud sissenõutavaks muutunud viivis. Arvestades viivise perioodi 21.11.2019-15.04.2020 (148 päeva), nõuet 1 773,48 eurot ja viivisemäära 8% aastas, ei ole viivisenõue 57,31 eurot vastuolus kohtu poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisesummaga. Ka sissenõudmiskulu hüvitise nõuet ja alates avalduse esitamisest nõutava viivise nõuet peab kohus põhjendatuks.
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1 733,48 eurot, sissneõutavaks muutunud viivise 57,31 eurot, sissenõudmiskulude hüvitiseks 40 eurot ja viivise alates 16.04.2020 kuni põhivõla ja sissenõudmiskulude hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 12.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 420 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3,5 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 3,5 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 420 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6 Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 470 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 7