lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav Sten-Erik Aun (isikukood: 39705150848; elukoht: xxxxxxx x/x-xx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx ; karistatus: Harju Maakohtu 28.09.2016.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5746 karistatud
lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, mis on jäetud
lg 1 alusel tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta; tõkend: vahistamine 2 kuuks alates 05.05.2020) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Sten-Erik Aun süüdi karistusseadustiku (
) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud 1 (ühe) aasta pikkusest vangistusest tuleb Sten-Erik Aunal koheselt ära anda 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sten-Erik Auna eelvangistuses viibitud aeg ning koheselt ärakandmisele mõistetud karistuse 2 (kaks) kuud vangistust kandmise aja algust arvestada alates Sten-Erik Auna kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 05. mai 2020.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistuse ülejäänud osa 10 (kümme) kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Sten-Erik Aunale katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui Sten-Erik Aun ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx x/x-xx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Sten-Erik Aunale katseajaks
Määrata Sten-Erik Aunale katseajaks
lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrata Sten-Erik Aunale katseajaks
Määrata Sten-Erik Aunale katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Määrata Sten-Erik Aunale katseajaks
lg 4 alusel kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla. Sten-Erik Aunale kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
lg 2 p 3järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varasemalt karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.09.2016.a otsusega nr 1-xx-xxxx kehalise väärkohtlemise eest, ründas xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx 20.06.2019.a. kella 13:45 paiku samas osakonnas töötavat õde-perenaist X.X ning lõi talle ühe korra rusikaga vastu vasakut alalõua piirkonda. X.X kukkus saadud löögist vastu koridoriust ning lõi ära enda parema alalõua poole. Ründe tagajärjel purunesid X.X mõlemad lõualuud. Sten-Erik Aun tekitas X.X valu ja tervisekahjustuse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda Sten-Erik Auna vahi all viibimise aeg 05.05.2020 kuni 05.07.2020, s.o 2 kuud, 3 karistusaja hulka ja lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 10 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sten-Erik Aun ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 4 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud otsima endale töökoha.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. 4 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sten-Erik Auna kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 486 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: kompleksekspertiisi maksumus (müügiarve nr 20-4) summas 633,90 eurot ning kompleksekspertiisi maksumus (müügiarve nr 20-2) summas 633,90 eurot, s.o kokku summas 1267,80 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud sundraha osaliselt riigi kanda jätmine. Sten-Erik Aunal puudub töökoht ning sissetulek. Samuti viibis Sten-Erik Aun pikalt ka sundravil, millest tingituna ei ole Sten-Erik Aunal olnud võimalust iseseisvalt raha teenida. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks ning koheseks tasumiseks ning menetluskulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2191,80 eurot: sundraha 438 eurot, riigi õigusabi tasu 486 eurot ja ekspertiisitasu 1267,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5 Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Sten-Erik Aun on kahtlustatavana kinni peetud 05.05.2020 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 05.05.2020, seega tuleb kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks lugeda Sten-Erik Auna kahtlustavana kinnipidamise aeg 05.05.2020.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend CD-plaat xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx osakonna II korruse koridori turvakaamera salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.