ettenähtud dokumendid ja oma seisukoha on esitanud 36 võlausaldajat, kellest 34 olid saneerimiskava poolt ning 2 olid kava kinnitamise vastu. Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Saneerimisabinõudeks on tehniliselt: 1. võlasumma vähendamine (
rahalise nõude täitmine osamaksetega (
kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (
Kõikide võlausaldajate nõuded tasutakse saneerimiskava kohaselt proportsionaalsete osamaksetega vastavalt sellele, kui palju saadakse ettevõtja läbirääkimistel tagasi Rootsi äriühing Allbygg I Höganäs AB käest. Sellise saneerimiskava kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg 31.12.2022. Võlausaldajaid ei ole saneerimismenetluses rühmitatud. Kõikide võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid - kõikide võlausaldajate põhinõuetest makstakse välja % proportsionaalselt laekuva võlaga, nõuded ajatatakse täpselt samaks perioodiks. Lisaks eeltoodule ettevõtja SGF kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte teha oma varaga käsutustehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, sh vara ja nõuete müük või loovutamine ja üürile/rendile andmine, ilma saneerimisnõustaja eelneva kirjaliku loata. Nimetatud keelu rikkumise korral on tegemist saneerimiskava täitmise olulise rikkumisega (
lg.1 p.2).
lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.
lg 5 alusel kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et: 1) käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Esmalt kohus hindab käesoleva saneerimismenetluse senist käiku ning seaduslikkust. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on kõigile võlausaldajale, kelle nõudeid saneerimismenetluses kujundatakse saadetud nii saneerimisteade, kui ka saneerimiskava ning 36 võlausaldajat on oma seisukoha selles osas ka väljendanud. Kuna poolt hääletas 82,93% võlausaldajatest, kes esindasid 91,66 % saneeritavatest nõuetest, siis võlausaldajate poolt saneerimiskava on vastu võetud. Hinnates senist menetlust kohus leiab, et see on toimunud seadusega ette antud piirides ning seadusest tulenevaid nõudeid rikutud ei ole. Saneerimiskava vastavus seadusele ja selle edukus
lg 1 kohaselt saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: 1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. Kohtu hinnangul esitatud saneerimiskava ei vasta seaduses toodud nõuetele, kuna selles puudub sisuliselt ettevõtja tegevuskava makseraskuste ületamiseks. Kavas räägitakse vaid sellest, kuidas toimub võla maksmine, kui vaid saadakse raha võlgnikult Rootsi äriühing Allbygg I Höganäs AB-lt ja kinnitatakse, et selline võlgnevus on ja seda summas üle 2,3 miljoni euro. Milline on ettevõtja tegevusplaan selle võla saamiseks ja mida kavatseb ettevõtja teha, ei selgu. Kes peab võlgnikuga läbirääkimisi ning kas ja millal läbirääkimistelt minnakse üle kohtuvaidlustesse (kui üldse) ja mis vahendite arvelt. Saneerimiskava on üles ehitatud selliselt, et puudub igasugune kontroll ettevõtja tegevuse üle ning tema mingitki kohustused selle kava kohaselt, mistõttu ei saa tema tegevust hinnata, et tuvastada saneerimiskava täitmist. Samuti ei ole määratletud mingeid nõuete rahuldamise määrasid ega tähtaegu. Kavas vaid viidatakse sellele, et kui saadakse läbirääkimistel raha, siis see jagatakse proportsionaalselt võlausaldajate vahel. Selline määramatus viib selleni, et saneerimiskavas määratud lõppemisel 31.12.2022.a. ei ole ettevõtja kordagi (või ka korra) rääkinud rootsi võlgnikuga ja ei ole saanud mingit raha oma võlglaselt, saab saneerimiskava pidada edukalt läbi viiduks, kuna ei ole ühtegi kohustust või tingimust, mida ettevõtja oleks rikkunud. Ettevõtja küll märgib saneerimiskava p 2.2, et ka praegusel ajal on turule tulemas uusi projekte, mis sobivad ettevõtjale, kui mingeid meetmeid nende saamiseks ei kavandata. Ilmselt seetõttu, et ettevõtja vahendid oma finantseerimist ei võimalda, kuid uute vahendite kaasamise kohta ei ole kavas midagi. Nagu kohus eelnevas juba osundas, ei ole ka ettevõtjal töötajaid, kellega uusi projekte vedada ega plaani kuidas ta neid kaasaks, ei ole selgitatud. Samas ei ole ka sõnaselgelt öeldud, et ettevõtja kuni saneerimise lõpuni ei tegele muuga, kui võla saamisega. Seejuures ei välista selline ebaselgus kavas seda, et ettevõtja leiab lisavahendid tööde teostamiseks ning asub jätkama oma senist tegevust, kuid selle tulemi jagamist seniste võlausaldajate vahel ei ole kavas plaanitud. Hinnates esitatud saneerimiskava edukust, siis kohtul tuleb tõdeda, nagu ka eespool osundatud, et saneerimiskava on igal juhul edukas. Kuid osas, kus kohus osutas (kui ettevõtja midagi ei tee ja ka midagi võlausaldajatele ei maksa), ei ole see edukus selline, mis oleks kooskõlas saneerimisseaduse mõttega. Võlausaldajate võrdne kohtlemine saneerimiskavas Hinnates esitatud saneerimiskava, leiab kohus, et saneerimiskavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühegi võlausaldaja õigusi ei rikuta rohkem, kui teiste omi. Oma järeldustes kohus lähtub sellest, et saneerimiskavas ei ole moodustatud rühmi ning kõikide saneerimisele allutud nõuete osas on toimunud ühetaoline nõuete vähendamine. Võttes aluseks eelneva, kohus leiab, et antud menetluses esitatud saneerimiskava ei saa kinnitada. Sel moel esitatud saneerimiskava ei vasta seaduse nõuetele, ei ole jälgitav ega kontrollitav. Kohus osundab, et arvestades võlausaldajate suurt poolehoidu antud kavale, siis ei ole välistatud võlausaldajate kokkulepe mingi VEB-fondi laadse (positiivses tähenduses) seltsingu moodustamiseks, kus osapooled lepivad kokku edasises tegevuskavas ja tähtaegades. Menetluskulude jaotus Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 ja 7 alusel kohus leiab, et menetluskulud kannab ettevõtja. Ettevõtja on tasunud saneerimisnõustaja tasu ja kulude katteks kohtudeposiiti 3000 eurot, mis vastab saneerimisnõustaja poolt kohtule teatatud määrale ja kohtumääruses kinnitatule. Lisaks sellele on ettevõtja võlausaldaja saneerimisnõustaja kinnitusel tasunud saneerimisnõustaja büroole 12 000 eurot. Saneerimisnõustaja taotleb kinnitada tasu ja kulutuste suuruseks 14 250 eurot. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. Kuna kohtul puudub ettevõtja seisukoht saneerimisnõustaja tasu 14 250 eurot osas, siis kohus määrab saneerimisnõustaja tasu peale ettevõtjalt seisukoha saamist. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.