) § 4 alusel kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses esitatud tõendite alusel.
lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning saneerimisseaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks. Saneerimisseaduse § 7 lg 2 järgi saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist, 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et avaldaja ei ole avalduses tõendanud ega põhistanud piisavalt, et ettevõtte vajab saneerimist avalduses kirjeldatu põhjal.
lg 3 järgi saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhi ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Avaldusele on lisatud 29.05.2020 kasumiaruanne, bilanss 28.05.2020, võla nimekiri (maksuvõlad ja ettemaksed), põhivarde nimekiri. Kohut ei ole teavitatud, kas võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlusi või arestitud arveldusarveid. Saneerimisavalduses on esile toodud, et avaldaja majandustegevus algas eelmise aasta oktoobris. Mistõttu avaldusele ei ole lisatud ülevaadet võlgniku 2018 aasta majandustulemustest ja rahavoogudest saneerimisavalduse esitamise seisuga (raamatupidamise seadus § 18 lg 1 ja § 19 lg 1). Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Kohtule ei ole põhjendatud ega tõendatud saneerimismenetluse otstarbekust. Avaldusest ei tulene, et milline on sissetulekute prognoos ja kuidas ning mis aja jooksul toimub kõigi olemasolevate võlgade tasumine või võimalike võlgade sissenõudmine. Avaldaja ei ole märkinud konkreetseid toiminguid ega kinnitusi läbirääkimiste kohta võlausaldajaga OÜ Xi. Mõistetav ei ole kuidas planeerib avaldaja jätkusuutliku majandamise tagamiseks kohustused ajatada ja/või ümber kujundada võlausaldajate nõuded. Esiplaanil on kavatsus ühineda suurima võlausaldajaga, et saavutada likviidsus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja tegevuse jätkamiseks. Avalduse kohaselt on ootel kolm projekti, suured projektid on laevaehitusturul peatunud. Kokku on märgitud võlad ja lühiajalised kohustused 11 121 980.25 eurot, kuid konkreetsed võlausaldajad ja nende nõuete suurused ning tegevus , mille alusel tekiks rahavoog ka menetluse käigus ajatatud või ümberkujundatud kohustuste täitmiseks esile ei ole toodud. Varaks on sõiduauto maksumusega 132 750 eurot. Kohus leiab, et ole esitatud veenvaid argumente, et likviidsus taastada, ebausutav on ka ühinemine võlausaldajaga ning see meede ei ole seotud saneerimismenetluse
lg 1 mõttega, mil võlad vähendatakse, tasutakse osamaksetena või toimub kohustuse täitmise tähtaja pikendamine. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda avalikult võlausaldajatele teavet äriühingu majandusliku suutlikkuse kohta. Lisatud bilanss kajastab käibevarana ja kogu varana e11 984 982.20 eurot, kokku on märgitud omakapitali suuruseks 31.05.2020 seisuga 996 751.95 eurot. Aruanne on koostatud, kuid, puudub audiitori hinnang vaatamata asjaolule, et kokku on omakapitali suuruseks märgitud 996 751.95 eurot. Samuti tuleneb Audiitortegevuse seaduse § 91 lg 2 p 2 auditi kohustus, kui müügitulu bilansipäeva seisuga ületab 12 000 000 eurot. Puudub teave tulevikus tekkiva müügitulu kohta, millest saaks järeldada rahavooge võimalike kohustuste täitmiseks. Audiitortegevuse seaduse § 50 lg 1 kohaselt on audit käesoleva seaduse tähenduses kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud auditeerimise standarditega. Kokkuvõtvalt asub kohus eeltoodu alusel ja tuginedes riigikohtu lahendile 3-2-1-25-11 seisukohale, et avaldus on põhistamata,
Riigikohtu lahendi 3-2-1- 74-13 suuniste kohaselt positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvalvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeruva tulevikustsenaariumi realiseerimist tõenäoliseks. Kohus leiab, et kõike kogumis hinnates, et ole avaldus põhistatud
MS § 235 mõttes, mis ei välista iseenesest korrektse avalduse esitamist. Jätta saneerimismenetluse menetluskulu avaldaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.