KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- juuni 2020.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-20-1528 Tsiviilasi XX hagi YY (seaduslik esindaja CC) vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, e-post xxx), hageja lepinguline esindaja: Aleksander Laus (OÜ Hugo, e-post aleksander@juristaitab.ee ) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg ja koht Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, e-post xxx), lepinguline esindaja Andrus Post 01.06.2020 Pärnus, osalesid XX ja tema es A. Laus, kostja seaduslik esindaja CC. RESOLUTSIOON
- Rahuldada XX hagi YY vastu.
- Tuvastada, et YY (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx.a, sünd registreeritud xx xx xxxx Lääneranna Vallavalitsuses, sünnikanne nr xxx-xx-xxxx/xx) põlvneb XX’ st (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx).
- Menetluskulud põlvnemise asjas jätta poolte endi kanda (alus TsMS § 164 lg 1).
- Tagastada XX’le asjas kohtu deposiiti ekspertiisikulude katteks tasutud 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot kontole, kust see tasuti (alus TsMS § 150 lg 7).
- Kohtuotsus kättetoimetada pooltele ja saata 10 päeva jooksul jõustumisest perekonnaseisukande muutmiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistri teenistusele (TsMS § 455 lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1
(3)Tsiviilasi nr 2-20-1528 Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse edasine käik
- Pärnu Maakohtu menetluses on XX hagi YY’i vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja XX ja kostja seaduslik esindaja CC tutvusid
- aasta augustis ja alustasid samal ajal kooselu xxxxx xxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx. Nende kooselu ajal xxxx aastal jäi CC lapseootele. Enne lapse sündi lapse ema ja hageja vahelised suhted halvenesid ja poolte kooselu lõppes enne lapse sündi. Hageja külastas perioodiliselt CC, kuna teadis, et CC ootab hageja last, kuid kuna poolte suhted siiski ei paranenud, siis kooselu ei taastunud. CC sünnitas xx xx xxxx aastal poisslapse, kellele pani nimeks YY. Lapse ühise registreerimise ajaga tekkis pooltel lahkheli, kuna lapse ema ei teatanud hagejale piisavalt ette lapse registreerimise aega. Hageja ei saanud end selle tõttu töölt vabaks küsida ja viibida lapse registreerimise juures ja end kanda lapse sünni tõendile lapse isana. Lapse ema otsustas lapse registreerida ilma hagejata ja selle tõttu ei märgitud lapse sünni tõendile ka hagejat lapse isana. Lapse ema saatis hagejale foto lapse sünni tõendist (Lisa 1) ja ei ole hiljem olnud enam nõus hagejat lapse isana sünnitunnistusele kandma, kuigi hageja on seda soovinud ja seda lapse emale ka korduvalt avaldanud. Hageja soovib heas usus kanda hoolt oma lapse eest ja saada osa nii lapse hooldusõigusest ja lapsega kohtuda kui ka anda lapsele ülalpidamist. Kuna hageja ei ole kantud lapse isana lapse sünni tõendile ja lapse ema ei ole nõus hagejat lapse sünni tõendile kandmisega hageja poolse isaduse omaksvõtu teel, pöördub hageja kohtusse ja palub määrata asjas DNA-ekspertiis ning tuvastada YY’i põlvnemine hagejast, XX’st.
- 30.03.2020 kirjalikus vastuses CC kostja esindajana teatas, et kostja ei vaidle vastu asjaolule, et laps põlvneb hagejast. Küll aga jääb kostja esindajale arusaamatuks, miks hageja ei soovinud lapse sünniregistreerimisel osaleda, kus oleks saanud teha vastava kande, mida ta nüüd kohtu kaudu nõuab. Kostjale ei ole mõistetav, miks ei soovi hageja kohtuväliselt kokkuleppele jõuda. Kostja esindaja arvates on võimalik lahendada asi kompromissiga, isa kanne märkida, kuid jätta ainuhooldusõigus emale, lapse isa annab elatise maksmise näol lapsele ülalpidamist ja vanemad lepivad omavahel kokku suhtlemiskorra, mis vastab lapse huvidele ning mis arvestab lapse vanust. On nõus ka kohtumenetluse peatamisega ja kohtuvälise nõustamisega.
- 15.04.2020 kirjalikus vastuses hageja leiab, et kostja vastus hagile sisaldab hagi õigeksvõttu TsMS § 440 sätestatud mõttes, mis annab aluse hagi rahuldamiseks. Hageja arvates kostja seadusliku esindaja poolt vastuses esitatud seisukohad lapsega suhtlemise korra ja elatise küsimustes ei ole antud menetluses asjakohased ega puutu lapse põlvnemise tuvastamise hagi lahendamisesse. Hageja palub hagi rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtuga, jätta menetluskulud poolte endi kanda ning tagastada hagejale kohtudeposiiti tasutud ekspertiisikulu.
- 01.06.2020 toimunud kohtuistungil hageja XX jäi hagi juurde, palus selle esitatud kujul rahuldada ja menetluskulud jätta poolte endi kanda, ekspertiisikulu ettemaksu tagastada. Kostja esindaja CC võttis hageja nõude kostja YY põlvnemise tuvastamise nõudes õigeks. CC kinnitas, et laps on hageja oma. Peale Y on tal veel x last. Lapse nime panemise ajal andis lapse isale teada, et tal ei ole igal ajal võimalik laste juurest ära minna, andis 3 päeva ette teada lapse registreerimiseks valitud ajast, kuid X-le ei sobinud see aeg. Kui ema läks lapsele nime panema, siis hageja kohale ei tulnud. On õige, et elasid X-ga koos ja nende kooselust sündis laps. Vanemad läksid lahku, kuna ei sobinud omavahel. Samuti tuli välja, et X-l on veel üks laps, kes on kuu aega vanem kui ühine laps. Kostja võtab hagi õigeks. Kohus selgitas pooltele istungil, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud ja kohus on pooled ära kuulanud siis ilmselt pole vajalik ekspertiisi määramine. Pooled nõustusid sellega. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-20-1528 Kohus selgitas pooltele ka, et hooldusõiguse ja suhtlemise osas on võimalik kohtule esitada vastav avaldus. Enne seda peab olema lapse sünd registreeritud ja vanemad lapse sünniakti kantud. Suhtlemiskorra osas on võimalik ka kokku leppida. Elatise nõue on samuti võimalik lahendada kohtuväliselt. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi materjalidega ja poolte seisukohtadega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Perekonnaseaduse § 91 lg 1 ning TsMS § 442 järgi kostjate õigeksvõtu alusel. Hagiavaldusele lisatud Lääneranna Vallavalitsuse xx xx xxxx väljastatud sünnitõendi, samuti rahvastikuregistri kehtiva, 01.06.2020 väljatrüki järgi on YY’i (sündinud xx xx xxxx, ik xxxxxxxxxxx) sünnikandes nr xxx-xx-xxxx/xx lapse emana registreeritud CC ning sünnikandes puuduvad andmed isa kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kostja esindaja, lapse ema CC on võtnud 01.06.2020 kohtuistungil hagi täies ulatuses õigeks selles, et YY’i isa on XX, puudub kohtul alus kahelda selles, et lapse isa on hageja.
- Arvestades eeltoodut, eelkõige kostja omaksvõttu ja poolte vahelise vaidluse puudumist, aga ka muid kogutud tõendeid, kohus leiab, et tuleb tuvastada, et kostja YY põlvneb XX’st, mille kohta tuleb teha rahvastikuregistrisse kanne. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 164 lg.1 ja lg 2 põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, v.a. kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd pooled istungil nii ka taotlesid.
- TsMS § 150 lg 7 kohaselt Kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 4-6 ja 7 alusel hagejale asjas ettemaksuna kohtu deposiiti 11.03.2020 makstud ekspertiisikulu 171 eurot kontole, kust see tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3
(3)