4-20-757 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-757 (2302,20,000991) Kohtunik Marina Ninast

§ 205

alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot Menetlusalune isik Uuve Reinola – isikukood: 3610320028; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusx, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. veebruari
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,20,000991 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puuduvad väärteo tunnused.
4. Rahuldada menetlusaluse isiku Uuve Reinola kaebus.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-20-757 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
7. jaanuaril 2020 väärteoasjas nr 2302,20,000911 väärteoprotokolli, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Uuve Reinola
8. jaanuaril 2020 kell 14.30 Harju maakonnas Tallinnas Telliskivi tn 9 juures mootorsõidukit Ford VIN: xxx, millele olid paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid xxx. Mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele, seega on mootorsõiduk kehtestatud korras registreerimata ning sõidukile on omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Juhil puudus esitamiseks teisaldavate registreerimismärkide kasutamise päevik ning teisaldavate registreerimismärkide juurde kuuluv registreerimistunnistus. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik majandus- ja kommunikatsiooniministri
9. märtsi
10. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus) lisa 3 punkti 6 ja liiklusseaduse (

) § 76 lg 1 nõudeid ning pani toime

§-des 203 ja 205 sätestatud väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. veebruari
3. a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,000991 karistati U. Reinolat

§ 76

lg 1 rikkumise eest

§ 203

ja § 205 järgi, s.o registreerimata/ümberregistreerimata sõiduki juhtimise ja registreerimismärgita/vale registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest. KarS § 63 lg 1 ja

§ 205alusel karistati U.

Reinolat rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et U. Reinola on toime pannud temale etteheidetavad väärteod, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja ei arvestanud lahendi tegemisel vastulauses esitatud seisukohtadega, kuivõrd teisaldavate registreerimismärkide kasutamisel kaasnevad kohustuslikud nõuded, mis käesoleval juhul olid jäänud täitmata (puudusid esitamiseks nii teisaldavate registreerimismärkide täidetud kasutamise päevik kui ka teisaldavate registreerimismärkide juurde kuuluv registreerimistunnistus). Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Sõiduki registreerimismärgid xxxtagastamisele ei kuulu ning on edastatud

1. jaanuaril 2020 Maanteeametile. Menetlusaluse isiku kaebus
2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse U. Reinola. Menetlusalune isik tunnistab, et
3. jaanuaril 2020, mil ta transportis Soomest saabunud sõidukit Ford VIN xxx, juhtus tema poolt inimlik eksitus ja teisaldatavate registreerimismärkide tunnistus ja kasutamise žurnaal ununes xxx OÜ kontorisse maha. U. Reinola vaidlustab rahatrahvi. Ta palub vaadata üle tema poolt esitatud asjaolud ja arvestada, et tema käitumine ei olnud pahatahtlik. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei rikkunud

§ 76

lg-s 1 sätestatut ja ei pannud toime

§-des 203 ja 205 sätestatud väärtegusid. 2 4-20-757 3.

1. Kaebuse esitaja on X X OÜ (reg. nr. x) töötaja, kus mh kuulub tema tööülesannete hulka Soomest tulevate kaubikute transport Tallinna sadamast ettevõttesse X X OÜ, aadressile xxx. Ettevõttel X X OÜ-l on kehtiv koostööleping Soomes asuva ettevõttega xxx OY, kellele X X OÜ pakub kaubikute ümberehituse teenust.
2. jaanuaril 2020 suundus menetlusalune isik X X OÜ kontorist Tallinna sadamasse Soomest neile ümberehitusele tulnud kaubiku järele (kinnitab ümberehituse tellimuse dokument „x“). Olles selleks volitatud isik, väljastati kaebuse esitajale Tallinna sadama territooriumilt Ford Transit VIN xxx, millele ta kinnitas nõuetekohaselt registreerimismärgid xxx ning suundus tagasi oma töökohale X X OÜ. Kell 14:30 pidas politsei teda Telliskivi tänava juures kinni. 3.
3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei ole talle süüks arvatavaid rikkumisi toime pannud. X X OÜ on Eesti Maanteeameti poolt tunnustatud teise astme ümberehitaja. Eesti Maanteeamet on väljastanud ettevõttele X X OÜ teisaldatavad registreerimismärgid. Seega on Eesti Maanteeamet andnud X X OÜ-le kui tunnustatud teise astme ümberehitajale õiguse transportida mootorsõidukeid teisaldatavate registreerimismärkidega, järgides määruse lisa 3 punkte 5 ja
4. 3.
5. Kaebuse esitaja edastas
6. mail 2020 kohtule lisaseisukohad, milles lisas juba eelnevale, et
7. jaanuari
8. a tööpäeva hommikul oli talle teada, et ta läheb Tallinna Vanasadama territooriumile X X OÜ-le Soomest (x vahendusel) ümberehitusse tulevale kaubikule järgi. Selle tegevuse tarbeks saatis
9. jaanuaril 2020 X X OÜ sekretär T H Tallinna Vanasadamasse ettevõtte x AS-i stividorile kirja, kus taotles läbipääsu luba sadama territooriumile X X OÜ-le saabunud kaubiku kätte saamiseks. Samuti täitis ta tööpäeva hommikul
10. jaanuaril 2020 nõuetekohaselt registreerimismärkide juurde kuuluva päeviku. Ta täitis päeviku juba hommikul, sest registreerimismärgi valdaja X X OÜ esindaja A E pidi lahkuma asjatoimetuste tarvis kontorist ja hiljem ei oleks temalt allkirja saanud. Seega oli dokument nõuetekohaselt täidetud. 3.
11. X X OÜ tegevusalaks on väikebusside- ja kaubikute ümberehitus. Ettevõte on Eesti Maanteeameti poolt tunnustatud teise astme ümberehitaja (tõendatud Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja dokumendiga). X X OÜ-le on väljastatud Maanteeameti poolt teisaldatavad registreerimismärgid: xxx ja xxx kui teise astme ümberehitajale, kellel võib tekkida vajadus transportida (sõita/juhtida) tema valdusesse antud sõidukit ümberehituskohta: xxx. Ümberehitusse tulevad uued registreerimata sõidukid ei saa kuidagi olla X X OÜ omand, et ettevõtte omandisse mitte kuuluvaid sõidukeid saaks nõuetekohaselt transportida, on Eesti Maanteeamet väljastanud ettevõttele selle tarbeks eelnimetatud x numbrid. Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhatajaga, kes kinnitas, et X X OÜ-l kui tunnustatud teise astme ümberehitajal on seaduslikult õigus kasutada x numbreid sõidukil sõiduki valmistamise perioodil. 3.
12. Samuti on X X OÜ läbinud Tootja Toodangu Vastavuse Hindamise. Sõiduki valmistamise periood algab X X OÜ-le sõiduki enda valdusesse (mitte omandisse) võtmisel Tallinna Vanasadama territooriumilt ettevõtte x AS stividorilt ning lõpeb samuti Tallinna Vanasadama territooriumil, andes ümberehitatud sõiduki üle x AS-i stividorile. Sealt edasi toimetatakse sõiduk x OY valdusesse Soome. Määruse lisa 3 punkti 6 kohaselt võib registreerimismärki kasutada ainult registreerimismärgi valdaja sõidukil. Teise astme valmistaja valduses oleval sõidukil võib registreerimismärki kasutada sõiduki valmistamise perioodil. Sõna „valduses“ ei 3 4-20-757 tähenda, et antud asi või objekt peab kuuluma ka omandisse. Valduses saab olla kellegi teise omandisse kuuluv asi/objekt, käesoleval juhul X X OÜ valduses olev x omandisse kuuluv kaubik Ford Transit x. Sellest tulenevalt on X X OÜ-l seaduslikult õigus kasutada tema valduses olevatel sõidukitel teisaldatavaid registreerimismärke ümberehituse perioodil. Kohtuvälise menetleja vastus
13. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas nr 2302,20,000991 kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tutvudes U. Reinola kaebusega kohtuvälise menetleja otsuse peale ning väärteoasja nr 2302,20,000991 materjalidega, on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et U. Reinola on toime pannud temale

§ 203

ja § 205 järgi inkrimineeritud väärteod ning alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid. Mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele, mistõttu on mootorsõiduk kehtestatud korras registreerimata ning sõidukile on omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. 4.

1. Registreerimata sõiduki kasutaja saab õiguse kasutada X-märke selle sõiduki kasutamiseks registreerimismärkide kasutamise päevikusse tehtud kande alusel, sest päevik, millesse on märgitud nõuetekohased andmed, on eelduseks, et Maanteeameti poolt väljastatud registreerimistunnistus kehtiks selle sõiduki suhtes, mida kasutada soovitakse. Kaebajal puudus kontrollijale esitamiseks teisaldatavate registreerimismärkide X x kasutamise päevik, seega puudusid nõuetekohaseid andmed nõuetekohaselt registreerimata sõiduki Ford Transit, sõiduki juhi U. Reinola ja Xx märkide kasutamise ajaperioodi kohta, mistõttu ei olnud teisaldatavate registreerimismärkide X x kasutamine sõidukil Ford Transit tehasetähisega xxx seaduspärane. 4.
2. Määruse lisa 3 punkti 6 kohaselt registreerimismärki võib kasutada ainult registreerimismärgi valdaja sõidukil. Teise astme valmistaja valduses oleval sõidukil võib registreerimismärki kasutada sõiduki valmistamise perioodil. Eesti Autospordi Liit võib registreerimismärki kasutada teise päritolumaa võistlusautol. Eeltoodud erandite esinemise kohta kaebaja tõendeid esitanud ei ole. 4.
3. Kuivõrd teisaldatavad numbrimärgid X x olid väljastatud X X OÜ-le ja väärteomenetlejale esitatud sõiduki dokumendilt nähtuvalt kuulus sõiduk xxx OY-le, siis kuulsid sõiduk ja välja antud teisaldatavad registreerimismärgid erinevatele äriühingutele. Seega mootorsõiduk Ford Transit tehasetähisega X ja teisaldatavad registreerimismärgid X x ei kuulunud samale ettevõttele. Eeltoodust nähtub, et mootorsõidukile Ford Transit tehasetähisega X oli omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid, kuna sõidukil enda õiged registreerimismärgid puudusid, sest sõiduk ei olnud registreeritud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 4 4-20-757
5. Menetlusalune isik U. Reinola ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
8. jaanuaril 2020 kell 14.30 Harju maakonnas Tallinnas Telliskivi tn 9 juures mootorsõidukit Ford VIN: X, millele olid paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid X x. Mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele, seega on mootorsõiduk kehtestatud korras registreerimata ning sõidukile on omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Juhil puudus esitamiseks teisaldavate registreerimismärkide kasutamise päevik ning teisaldavate registreerimismärkide juurde kuuluv registreerimistunnistus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus U. Reinola

§ 76lg 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 3.

märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ lisa 3 punkti 6 ja

§ 76

lg 1 nõudeid, millega pani toime

§-des 203 ja 205 sätestatud väärteo. 9. U. Reinolat karistati kohtuvälise menetleja otsusega

§ 203

ja § 205 järgi kokkuvõtvalt selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata, kuivõrd mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele ning sõidukile olid omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Juhil puudus esitamiseks teisaldavate registreerimismärkide kasutamise päevik ning teisaldavate registreerimismärkide juurde kuuluv registreerimistunnistus. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus U. Reinola

§ 76lg-s 1 ja määruse lisa 3 punktis 6 sätestatud nõudeid.

Faktilised asjaolud

1. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate ja menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et
2. jaanuaril 2020 peeti kella 14.30 ajal Tallinnas Telliskivi tänaval kinni U. Reinola, kes juhtis sõidukit Ford, millel oli reg. nr X x. U. Reinolal ei olnud esitada registreerimismärgi registreerimistunnistust ega registreerimismärgi kasutamise päevikut (tunnistaja S. T ütlused, väärteotoimikus olevad fotod sõidukist). Väärteotoimikus oleva ja menetlusaluse isiku U. Reinola esitatud registreerimistunnistuse koopiast nähtub, et registreerimismärk Xx omanik on OÜ X X. OÜ X X on Maanteeameti poolt tunnustatud sõidukite teise astme valmistaja (Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja
3. mai
4. a tõend). U. Reinola töötab OÜ-s X X (nähtub menetlusaluse isiku ütlustest).
5. jaanuaril 2020 läks ta Tallinna sadamasse X terminalist võtma vastu x OY poolt saadetud kaubikuid, mh Ford Transit (kinnitavad U. Reinola läbipääsuloa taotlus, kauba territooriumile sisenemise ja väljumise luba). U. Reinola on kirjalikus seisukohas selgitanud, et
6. jaanuaril 2020 läks ta Tallinna Vanasadama territooriumile X X OÜ-le Soomest (x vahendusel) ümberehitusse tulevale kaubikule järgi. Sõiduki valmistamise periood algab X X OÜ-s sõiduki enda valdusesse võtmisel Tallinna Vanasadama territooriumilt ettevõtte x AS stividorilt ja lõpeb samuti Tallinna 5 4-20-757 Vanasadama territooriumil, andes ümberehitatud sõiduki üle X AS stividorile. Sealt edasi toimetatakse sõiduk x OY valdusesse Soome (
7. mai
8. a seisukoht). Kohtu hinnangul riimuvad U. Reinola selgitused ülejäänud väärteomenetluses kogutud tõenditega. Uuve Reinola teo kvalifitseerimine

§ 203

järgi 11.

§ 76

lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

§ 203

näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse selle eest, et ta juhib kehtestatud korras registreerimata sõidukit. Seega tuleb lahendada küsimus, kas Uuve Reinola juhtis sõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. 12. Väärteoprotokolli rikkumise kirjeldusest – mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele, seega on mootorsõiduk kehtestatud korras registreerimata – tuleneb, et käesoleval juhul on Uuve Reinolale süüks arvatud x OY-le kuuluva sõiduki juhtimine, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. 13.

§ 76

lg 13 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nõuded registreerimismärkidele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 3. märtsi 2011. a määruses nr 19. 14. Olukorras, kus kaebuse esitajale heidetakse väärteoprotokollis rikkumisena ette kehtestatud korras registreerimata jäetud mootorsõiduki juhtimist viitega

§ 76lg-le 1 ja 3.

märtsi 2011. a määrusele nr 19, tuleb kehtestatud korra all silmas pidada Eestis kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korras registreerimist (antud juhul registreerimata jätmist). Määruse § 1 sätestab samuti reguleerimisalana just Eestis registreerimisele kuuluva ning teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk) liiklusregistrisse (edaspidi register) kandmist, registriandmete muutmist ning registrist kustutamist. Seega ei oma

§ 203kontekstis tähtsust teisaldatava registreerimismärgi X x dokumentatsioon.

Praegusel juhul tuleb konkreetselt vaadata, milline tegu on

§ 203alusel karistatav (karistatavuse eeldused ja tingimused) ning kas seda saab U.

Reinolale ette heita. Sellele küsimusele on vastus eitav ja seda alljärgneval põhjusel.

1. Kohtule esitatud dokumentidest (kauba territooriumile sisenemise ja väljumise luba/läbipääsu luba sõidukile Ford Transit, mis vormistatud
2. jaanuaril 2020 kell 14.15, ettevõtte X Group kiri, kus taotletakse läbipääsu luba
3. jaanuariks 2020 sadama territooriumile X Group OÜ-le saabunud kaubiku kättesaamiseks, U. Reinola selgitustest ning väärteoprotokollist (väärteo toimepanemise aeg
4. jaanuar 2020 kell 14.30) nähtub, et sõiduk Ford Transit väljastati Tallinna Sadamast U. Reinolale samal päeval, mil isik selle juhtimiselt kinni peeti, s.o
5. jaanuaril
6. Seega ei ole möödunud

§ 76

lg-s 1 sätestatud viiepäevane tähtaeg sõiduki registreerimiseks pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist ning seetõttu ei ole põhjendatud U. Reinola karistamine

§ 203

järgi, mis näeb ette vastutuse seaduses kehtestatud korras registreerimata sõiduki juhtimise eest. Käesolevas väärteoasjas ei ole 6 4-20-757 tõendamist leidnud, et U. Reinola on rikkunud

§-s 76 lg 1 sätestatud nõudeid sõiduki registreerimise kohta, mistõttu tema tegevuses puuduvad

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu tunnused.

Uuve Reinola teo kvalifitseerimine

§ 205

järgi 16.

§ 205

sätestab väärteona riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise. 17. Väärteoprotokollis on U. Reinolale ette heidetud mootorsõiduki Ford VIN:X juhtimist, millele olid paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid X x. Kuivõrd mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele, siis on väärteoprotokolli kohaselt sõidukile omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Teisisõnu on U. Reinola kohtuvälise menetleja hinnangul pannud toime

§-s 205 sätestatud teise koosseisualternatiivi.

1. Määruse § 2 p 14 kohaselt on teisaldatav riiklik registreerimismärk Eestisse toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki piiratud kasutamise võimaldamiseks ettenähtud lisa 3 kohane registreerimismärk. Määruse § 17 reguleerib teisaldatava registreerimismärgi väljastamist, sätestades esimeses lõikes, et teisaldatava registreerimismärgi ja selle kasutamise päeviku väljastamise, kasutamise ja tagastamise kord on toodud lisas
3. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis

§-s 205 sätestatud teine koosseisualternatiiv näeb süüteona ette mootorsõiduki juhtimise, millel on sellele sõidukile mittekuuluv registreerimismärk. Antud juhul oli mootorsõidukile Ford paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid „X x“, mis on tuvastatav kohtule esitatud tõenditest ja mille üle ei ole ka vaidlust. Määruse lisa 3 punkti 1 kohaselt väljastab Maanteeamet teisaldatava registreerimismärgi ja selle kasutamise päeviku kirjaliku taotluse alusel sõidukite hulgi- või jaemüügi õigusega ettevõtjale või talle teenust osutavale logistikaettevõtjale, sõiduki valmistajale või tema poolt tunnustatud edasimüüjale, Maanteeameti poolt tunnustatud sõiduki teise astme valmistajale ja Eesti Autospordi Liidule (edaspidi registreerimismärgi valdaja). Seega tuleb teisaldatavaid registreerimismärke eristada tavalistest registreerimismärkidest selle poolest, et kui tavaline registreerimismärk on seotud konkreetse sõidukiga, siis teisaldatav numbrimärk on seotud kindla ettevõttega/ettevõtjaga, kes võib seda kasutada mitmel sõidukil järjest. 20. Eeltoodust johtuvalt nähtub kohtu hinnangul viidatud regulatsioonist ja teisaldava registreerimismärgi mõttest (kuulub ettevõttele, mitte ei ole seotud konkreetse mootorsõidukiga), et

§ 205

sõnastus „sellele mootorsõidukile mittekuuluva registreerimismärgiga sõiduki juhtimine“ ei sobitu tegelikult teisaldatava registreerimismärgi konteksti ja U. Reinola tegu ei ole käsitatav

§ 205kohaldamisalasse kuuluva teona.

Kuivõrd

§-s 205 sätestatu ei kohaldu väärteoprotokollis kirjeldatud olukorrale, on U. Reinola karistamine

§ 205

alusel põhjendamatu ja tema teos ei ole tuvastatav

§-s 205 sätestatud väärteokoosseis. 21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest lähtudes ei ole U. Reinola rikkunud

§ 76lg-t 1 ja 3.

märtsi 2011. a määrust nr 19 ega vastuta

§ 203

7 4-20-757 ja § 205 järgi, mistõttu juhindudes VTMS § 132 p-st 3 tuleb väärteomenetlus praeguses asjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. U. Reinola kaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 8