) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (
lg 1-2).
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (
mõttes tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu kohaselt toob lepingu (parkimistingimuste) eiramine kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Parkimistingimuste kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57.00 eurot (dtl 23). Kostja on muuhulgas väitnud, et ta on kasutanud parkimisel parkimiskella. Pooled ei vaidle, et Narva-Jõesuu, Aia 3 parklas on võimalik parkida 30 minutit tasuta parkimiskella kasutades. Parkimiskell fikseeritud parkimise algusajaga tuleb sellisel juhul asetada armatuurlauale või esiklaasi juurde (dtl 23). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja sõidukil parkimiskell puudus (dtl 25, 27). Kostja ei ole seega kohtu hinnangul tõendanud, et on parkimiseks sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide tasumist.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on veenvalt põhistanud, et on esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need kostja sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei eita leppetrahvide kätte saamist. Samas on kostja muuhulgas väitnud, et oktoobrikuu leppetrahv on tasutud. Kohus on kostjale selgitanud, et juhul, kui leppetrahv on tasutud, tuleb tal esitada tõendid, mis tema väidet kinnitavad. Ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta aga kostja esitanud ei ole. Tõendamata on seega kohtu hinnangul asjaolu, et kostjale esitatud leppetrahvi nõuded oleksid täidetud.
on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena
mõttes.
on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust.
lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista leppetrahvid kokku summas 80.00 eurot. Leppetrahvidest nähtub aga, et nende kogumaksumuseks on 70.00 eurot (leppetrahv nr 0227000040 summas 35.00 eurot (dtl 26) ning leppetrahv nr 0197002452 summas 35.00 eurot (dtl 28)), mitte 80.00 eurot, nagu väidab hageja. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid summas kokku 70.00 eurot. Menetluskulude jaotus 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.