Obsah (9)

§ 29§ 2§ 30§132§ 123§ 133§ 110§ 313§ 23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2020.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-19-5457 Väärteoasja number Kohtukoosseis Sekretär Väärteoasi Kaebuse

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Gert Kerde suhtes.

3. Juhindudes

§-st 23 hüvitada Gert Kerdele riigi eelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2388.- (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot. 4. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja Gert Kerdele, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgile ja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskusele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse patrullpolitseinik Z Zl 13.10.2019.a väärteoasjas nr 2302,19,016382 koostatud kiirmenetluse otsusega 10220172864517 karistati menetlusalust isikut Gert Kerdet LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot. Märgitud kiirmenetluse otsuse kohaselt Gert Kerde 13.10.2019.a kell 20:52 Pärnu mnt, Tatari tn ja Koidu tn vahel juhtis mootorsõidukit kiirusega 90 km/h +/- 5 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h rikkudes selliselt LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. (kd I tl 4) Kaebuse asjaolud 28.10.2019.a esitas Gert Kerde esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises taotletakse tühistada otsus väärteoasjas nr 102201172864517 ning lõpetada menetlus väärteoasjas seoses väärteo tunnuste puudumisega

§ 29lg 1 p alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule õigusabi kulud.

Kaitsja märgib, et väärteomenetluse käigus menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, kuna tal puudusid tõendid, et lükata süüdistust tagasi. Kohtule antakse teada, et Gert Kerde liikus küll lubatust veidi suurema kiirusega, kuid etteheidetav 90 km/h ei saanud olla tema kiirus. Väärteomenetluses kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ei koostatud, see asendati videosalvestusega. Väärteoasja materjalide juures oleval videosalvestusel on näha vaade politseisõidukist ettepoole ning ka kiirusemõõteseadme tabloo, kuid kiiruse mõõtmise suunas puudub videosalvestus. Seetõttu on salvestuse põhjal võimatu hinnata, mis toimus politseisõiduki taga s.t mitu auto lähenes tagantpoolt, millisel sõidurajal, millised sõidukid olid eespool ning kuidas sõidukid paiknesid, kui kiirusemõõteseadme tabloole tekkisid kiirusnäidud. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk selgitab, et ta pöördus Tallinna Linnavalitsuse poole, et saada sündmuskoha videosalvetust. Märgitud salvestuselt on näha sündmuskoha suunas liikuvaid sõidukeid, tuvastatav on nii politseisõiduk kui ka menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk. Menetlusaluse isiku esindaja hinnangul ei saa konkreetse tahapoole nägeva salvestuseta teha kindlaks seda, millise tagantpoolt läheneva sõiduki kiirust kiirusmõõteseade mõõtis. Teadmata on, millise nurga all kiirusemõõteseade Stalker tagaaknal oli ning milline oli mõõtmise hetkel talle tugevaima signaali andnud objekt. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõik kahtlused isiku süüdiolekus tema kasuks. Kaitsja märgib, et kohtuväline menetleja on tõendite kogumisel valinud vaid ühe tõendiallika videosalvestuse näol, jättes koostamata kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Kaitsja hinnangul videosalvestus aga ei võimalda teha kindlaks, millise tagantpoolt läheneva sõidki kiirus ilmub kiirusemõõteseadme tabloole ning seetõttu on selle kiiruse omistamine menetlusalusele isikule põhjendamatu (kd I tl 2-3). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohus võttis 31.10.2019.a Gert Kerde esitatud kaebuse menetlusse ning määras kaebemenetluses menetlusaluse isiku kaebust arutada 19.11.2019.a kohtuistungil (kd I tl 8-9). Märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungil kaebus esitaja Gert Kerde ning tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk jäid täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (kd I tl 16). Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas kohtule, et nad nõustuvad sellega, et Gert Kerde võis mootorsõidukit juhtida lubatust kiirusest kiiremini, kuid kindlasti ei olnud see 90 km/h nii nagu seda talle ette heidetakse. Asuti seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõenditest ei ole võimalik aru saada, mis asjaoludel kiiruse mõõtmine toimus, videosalvestistelt mingit väärteo toimepanemist näha ei ole. Kaitsja selgitas kohtus, et tema pöördus ka Tallinna Transpordiameti poole ja palus väljastada ristmikukaamera salvestus, millelt on näha, et politseisõiduki taga sõitis palju teisi sõidukeid, liiklus oli tihe. Sellest tulenevalt on tekkinud kahtlus, millise sõiduki kiirus tablool näha on (kd I tl 16, ja tl 16 pöördel). Kohtuväline menetleja vaidles Gert Kerde esitatud kaebusele vastu (kd I tl 16 pöördel). Kaebemenetluse kestel avaldati ja uuriti käesolevas väärteoasjas olevaid videotõendeid - kaitsja ja kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestusi, samuti kohus avaldas ja uuris antud väärteoasja menetluse raames koostatud väärteoprotokolli, Gert Kerde suhtes väljastatud karistusregistri õiendit. Väärteoasja materjalide juurde lisati kaebuse esitaja esindaja Indrek Sirk poolt kohtule üle antud Tallinna Transpordiameti videosalvestisest tehtud fotod ning väärteoasja materjalide juurde lisati kohtuvälise menetleja taotlusel kiirusemõõte seadme kohtroll-leht, taatlustunnistus ning 2 kiirusmõõtja Stalker DSR 2 X kasutusjuhiste väljavõte, kaitsja koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise videosalvestuse analüüsi ning selgitustaotlus ja Politsei – ja Piirivalveameti vastus selgitustaotlusele (kd I tl 16 pöördel, 17, 21-29, 30-31, 32, 33-81, 89, 92, 93-101, 102-104, 105106, 107, kohtuvälise menetleja esitatud väärteoasja materjalid). Kohtliku uurimise käigus kuulati isikuliste tõenditena – tunnistajatena - kohtuvälise menetleja taotlusel üle X X (kd I tl 17 pöördel 20), Z Zl (kd I tl 84 - 89), menetlusaluse isiku kaitsja taotlusel C C (kd I tl 83-84) ja kaebuse esitaja Gert Kerde (kd I tl 20, 20 pöördel). 20.04.2020.a videosilla teel toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk taotles, tehnilisi probleeme arvesse võttes, pidada kohtulikke vaidlusi aja kokkuhoiu mõttes kirjalikus menetluses, kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja Gert Kerde märgitud taotlusele vastu ei vaielnud ning kohus määras kaitsja sellekohane taotlus rahuldada ning jätkas kohtulikke vaidlusi kirjalikus menetluses andes menetluspooltele aega kirjalike teeside, repliikide esitamiseks ning viimase sõna kasutamise õiguseks aega kuni 27.04.2010.a. (kd tl 109-112) Kohtule kirjaliku menetluse kestel kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja Indrek Sirk märkis, et Gert Kerde taotleb tema suhtes 13.10.2019.a tehtud väärteootsuse tühistamist

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist, tõendikogumist tunnistajate X Xi ja Z Zl ütluste välja jätmist ning kaebuse esitaja kantud õigusabikulude hüvitamist. Menetlusalune isik tunnistab, et ta küll võis sõita lubatud sõidukiirusest kiiremini, kuid mitte 90 km/h tunnis. Kaitsja asus seisukohale, et 19.11.2019.a toimunud kohtuistungil tõusetusid mõõtmise usaldusvääruse osas olulised küsimused, mis vajavad kohtu poolt lahendamist. Kohtu tähelepanu pöörati sellele, et kaitsjale anti väärteomenetluse ajal üle 1 videosalvestis, kuid kohtule esitati neli salvestust see on kaitseõiguse rikkumine, kui menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal ei võimaldata tutvuda kogu materjaliga. Menetlusosaliste eest tõendite varjamine ning kohtule teistsuguste tõendite esitamine on ebaaus ning rikub jämedalt isiku kaitseõigust. Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja märkis, et kuna kaitsjale ei olnud teada, kes teostas menetlustoiminguid kohtuvälises menetluses, siis ei saanud kaitsja esitada ka vastuväidet tunnistaja X Xi ülekuulamiseks. Videotõendid kinnitavad, et X Xi kuulas menetlusaluse isiku üle, seega oli ta väärteoasjas menetleja. KrMS 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi.

§ 2kohaselt laienevad need põhimõtted ka väärteomenetlusele.

X Xi tunnistajana ülekuulamine ei ole lubatav ning seetõttu tuleb jätta tõendina arvestamata viimase poolt kohtus antud ütlused. Kaitsja hinnangul tuleb tõendikogumist välja jätta ka Z Zl ütlused viidates Riigikohtu lahendile 3-1-1-31-

1. Kaitsja on pidanud lubatavaks tõendiks videosalvetust ning tunnistaja C C kohtus antud ütlusi. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et kohtuistungil vaadeldud salvestusel puudus Doppleri signaal, see on oluline hindamaks mõõteprotseduuri usaldusväärsust, eriti just olukorras, kus mõõtmisalas on mitu sõidukit. Viidatud on Riigikohtu lahendile nr 4-17-
2. Kaebuse esitaja esindaja Indrek Sirgi hinnangul puudub võimalus mõõtmise protseduuri usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuna puuduvat või mittekuuldavat signaali ei saa asendada ka ühegi tunnistaja ülekuulamine, kuna ka tunnistaja ei saa kuulda midagi sellist, mida helisalvestusel kuulda ei ole. Videosalvestuse analüüsist on näha, et politseisõiduki taga on samal sõidurajal kogu aeg näha ühe sõiduki tuled. Väärteoasjas puudub kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mistõttu puudub võimalus kontrollida, kas ja millal kontrolliti kasutatud mõõteseadme töökorras olekut (kd I tl 113-118). Kohtuvälise menetleja esindaja on asunud seisukohale, et kaitsja esitatud videosalvestuse analüüsil puudub tõendiväärtus, tegemist on kaitsja subjektiivse arvamusega väärteotoimikus olevale videosalvestusele, mis on loodud toetama kaitseversiooni ja moonutama tunnistajate D. Xi ja R. Zl ütlusi. Mõeldamatu on anda kaitsja arvamusele tõendiväärtus. Kohtu tähelepanu juhitakse sellele, et mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS 18/00259 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X taadeldud 24.10.2018 ning vastas MKM 20.09.2016 määruse nr 57 lisa 2 p 8.1 nõuetele: veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirusel kuni 100 km/h +/-1 km/h ja kiirusel üle 100 km/h +/- 1% mõõtevahendi näidust. Kiiruse mõõtmist teostanud patrullpolitseinik Z Zl on 12.09.2012.a läbinud pädeva mõõtja koolituse. 3 Kohtuvälise menetleja hinnangul väärteotoimikus olevalt videosalvestuselt nähtub, et patrullsõiduk liigub 13.10.2019.a Tallinna linnas Pärnu mnt-l Magdaleena haigla suunas kell 20:50:53 kiirusega 51 km/h samal ajal kuvab kiirusmõõteseade alumisel tablool kiiruse näidu 64, mille noolesuund on üles (taga samas sõidusuunas läheneva sõiduki kiirus). Nimetatud tablool olev näit muutub ühtlaselt suuremaks ning kella 20:50:56 on patrullsõidukiga samas suunas tagantpoolt läheneva sõiduki kiirus kasvab 90 km/h, kui patrullsõiduki kiirus samal ajal on 51 km/h. Seega salvestiselt nähtub selgelt kiirusmõõturi ekraanile ilmunud lugem 90 km/h, millest laiendmääramatuse +/-5 lahutamise teel saab välja arvutada lõpliku mõõtetulemuse VV 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 mõttes, milleks on 85 km/h. Tablool kuvatav näit ei katke ega muutu hüppeliselt kordagi. Kell 20:50:58 kustub alumise tabloo näit samal ajal on menetlusaluse isiku poolt juhitav sõiduk jõudnud patrullsõiduki kõrvale. Videosalvestuselt nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk pidurdab silmnähtavalt hoogu maha. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsjaga, et tunnistajate R. Zl’i ja D. C’i ütlused tuleb jätta tõendina arvestamata. Tunnistajate ütlused on lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtus vahetult ülekuulatud tunnistajate D. X ja R. Zl ütlused haakuvad väärteoasjas kogutud tõenditega. Arvestades, et menetlusaluse isiku poolt 13.10.2019.a juhitud mootorsõiduki lubatud sõidukiiruse ületamist fikseerinud liikluspolitseinik R. Zl oli läbinud nõuetekohase väljaõppe kiirusmõõtmisega seoses, seda kinnitab ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud vastavasisuline tõend. Puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, menetlusalusele isikule etteheidetud rikkumise fikseerimisel ning tõendite kogumisel. Kohtu tähelepanu juhitakse sellele, et nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate C, X ja Zl ütlused kattuvad väärteotoimikus oleva videosalvestuselt nähtuga. Kaitsja väide, et näit võis kuuluda kaebaja sõidukist tagapool liikunud sõidukile on vale ja välistatud kiirusmõõturil kasutatud mõõterežiimidega. Juhul kaebaja sõiduki taga oleks liikunud teine sõiduk kiirusega 90 km/h, siis oleks selline kiirus kuvatud kiirusmõõturi keskmises aknas ehk FAST aknas. Target aknas kuvatakse tugevam signaal ehk mida lähemal on sõiduk seda tugevam on signaal. Signaali tugevus on otseses sõltuvuses kaugusega, mida suurem on kaugus seda rohkem signaal hajub ning hajudes muutub nõrgemaks. Kohtuväline menetleja märgib, et uurides videosalvestust, on saanud selgeks, et politseisõiduki oleva kaameramikrofon ei olnud võimeline 13.10.2019 salvestama, kinni püüdma kiirusmõõturi Stalker DSR 2X Doppleri signaali, kui signaal oli mõõtjate poolt seadistatud lugemile
3. Kaamera mikrofoni jõudvat heli summutas ilmselgelt politseisõiduki tagumiste istmete seljatugi, taustamüra ja mootor võimalik, et ka politseisõidukis kaamera all töötanud raadio. Politseiametnikud reguleerisid signaali just sellisele tasemele, et signaal oleks neile kosta ja ei segaks nende töö tegemist ega muutuks tööpäeva jooksul häirivaks. Et politseisõidukis olev kaamera ei suutnud mikrofoniga signaali salvestada, ei tähenda, et seda poleks olnud, veel vähem tähendab see seda, et signaal olnuks ebaühtlane või hüppeliselt muutuv. Sõidukiiruse mõõtemetoodika ei näe ette kohustust helisalvestada Doppleri signaali. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikus märkida, et olukord, kus politseiametnikud teostavad liiklusjärelvalvet liikuva patrullautoga ja sinna statsionaarselt paigaldatud mõõteseadme abil, ei ole võrreldav olukorraga, kus mõõdetakse kiirust tee ääres seistes näiteks käes hoitava mõõteseadmega. On mõistetav, et Doppleri signaali pidev kuulamine autoroolis võib hakata segama. Seade võimaldab signaali helitugevust muuta, ka heli välja lülitada ning signaale dubleerivad kiirusmõõtja tablool nähtavad andmed. Nii seadme kasutusjuhend kui ka mõõtemetoodika käsitlevad Doppleri signaali heli kuulamist pigem mõõtjale pakutava lisavõimalusena, mis vabastab kohustusest jälgida mõõteseadme ekraani, mitte mõõtetegevuse nõutava toiminguna. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja süü temale ette heidetud väärteo toimepanemises on täies ulatuses tõendamist leidnud. Kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et mõõtmistulemus ei oleks jälgitav või usaldusväärne. Mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit, mõõtja oli läbinud pädeva mõõtja koolituse ning politseiametnike tegevus vastas nii mõõtemetoodikale kui ka mõõteseadme tootja kasutusjuhendile.Kuivõrd Gert Kerde juhitud sõiduki sõidukiiruseks asulasisesel teel milles on 4 suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, mõõdeti 90 km/h ja sellest kiirusest arvestati maha laiendmääramatus 5 km/h, on lubatud sõidukiirust ületatud 35 km/h võrra, Gert Kerde rikkus sellega LS § 15 lg p 2 nõudeid ja sellise käitumisega on täidetud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo koosseis. Gert Kerde poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks puudub. Kohtuväline menetleja on väärteoasja menetledes ja otsust koostades järginud väärteomenetlus nõudeid. Kohtule on antud teada, et kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks lõpetada menetlus ka

§ 30

lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku väikese süü ja asjas avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Arvestades tuvastatut, et menetlusalune isik ise on möönnud, et ületas kiirus, seega on oluline rõhutada vajadust käituda liikluses ohutult. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale karistust määrates lähtunud KarS § 56 sätetest. Kohtuväline menetleja ei ole jätnud tähelepanuta ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid. G. Kerde on isikuks, kellel kehtivaid karistusi ei olnud. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt Gert Kerde’le määratud karistus rahatrahv sanktsiooni keskmises määras LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on kooskõlas toimepandud väärteo raskusega. Määratud karistus on selline, milline peaks muutma isiku väärtushinnanguid ning suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse üldiselt ning samuti panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest. Tuginedes eelpool toodule ning

§132p 1 taotles kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

(kd I tl 119-123)

1. aprillil 2020.a kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas repliigi, millises märkis, et kaitsja on viidanud tunnistajate R. Zli ja D. Xi ütlustele kui lubamatule tõendile tuginemisel Riigikohtu lahenditele ning menetlusseadustike normidele. Kohtuväline menetleja ei ole viidanud ühelegi normile ega põhistanud, miks kaitsja põhjendused ei ole õiged. Kohtuväline menetlejale on esitanud valeväite, et videosalvestuselt on näha, kuidas kaks sõidukit sooritavad parempöörde ja seejärel menetlusaluse isiku sõiduk kiirendab kuni 90 km/h. Videosalvestusi on mitu, kui üheltki neist ei ole näha kiirendavat menetlusaluse isiku sõidukit ning selle sõiduki kiiruse mõõtmist. Kaitsja selgitab kohtule, et nemad on kogu menetluse käigus tuginenud ebakõladele kiirusemõõteseadme töös ning selle usaldusväärsusele. Kaitsja ei saa ega peagi tõendama, kuidas tekkis kiirusemõõteseadmele number
2. Kaitsja on osundanud oma analüüsis ning kirjaliku seisukoha punktis 13, et politseisõiduki tahapoole vaatavast kaamerast on eri aegadel näha mitme erineva sõiduki tuled erinevatel sõiduradadel. Kiirusnäidud 66 ja 78 (mis eelnesid näidule 90) ilmuvad tabloole ajal, kui videosalvestuselt on näha ainult ühe auto tuled politseiauto taga ning naaberrajal ei paista ühtegi autot. Kaebaja ei ole kunagi sõitnud politseisõidukiga samal sõidurajal. Kohtuväline menetleja on esitanud väite, et patrullekipaaz kontrollis seadet tööpäeva alguses. Sellist tõendit kohtutoimikus ei ole. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et Doppleri signaal puudub, selle olemasolu ei ole võimalik kontrollida. Veelgi olulisem on aga see, et puudub võimalus kontrollida selle iseloomu ning vastavust mõõtemetoodikale ja tootja kasutusjuhendile. Gert Kerde ei ole toime pannud talle süükspandavat väärtegu. Menetlusaluse isiku Gert Kerde kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk hinnangul antud kaasuses on selge, et kiirusemõõteseade ei olnud töökorras (andis valesignaale), sisulist mõõtmist ei toimunud (mõõtevahend kuvas lihtsalt erinevaid tagasipeegeldunud signaale) ning salvestus ei kinnita, et mõneks sekundiks ilmunud number on omistatav menetlusaluse isiku sõidukile. (kd I tl 124-127) Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Gert Kerde esitatud kaebus tuleb rahuldada ning tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel ning seda alljärgnevatel põhjustel.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata 5

§ 133

loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning, millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-30-17 p 7). Kohus selgitab, et kohus määras esmalt arutada seda kaebust istungimenetluses. Võttes arvesse fakti, et Eesti Vabariigis 12. märts 2020.a kuulutati Valitsuse poolt kuulutati välja eriolukord seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ning Eestis, samuti teadmist, et videosilla vahendusel Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas peetud kohtuistungil esinesid tehnilised tõrked, siis taotlesid menetlusosalised pidada kohtuvaidlused kirjalikus menetluses. Kohus märgitud taotlust lahendades ei näinud juriidilisi takistus ega tuvastanud, et istungimenetluses alustatud väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses oleks

tulenevate menetlusnormide rikkumine, milline seaks kahtluse alla kohtu poolt tehtava lahendi õiguspärasuse.

§ -st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, siis saab otsuses tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas istungimenetluses avaldatud ning uuritud tõendid on usaldusväärselt kogutud ning kohus hindab neid oma otsuses. Gert Kerdele Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo osas leiab kohus järgmist. Märgitud väärteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ning seda vähemalt 21-40 km/h. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Gert Kerde juhtis 13.10.2019.a kella 20:52 ajal, Tallinn, Pärnu mnt, Tatari tn ja Koidu tn vahel mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr c C, märgitu tuleb välja nii kaebuse esitaja enda kohtus antud ütlustes, milles ta kinnitas, et tema 13.10 alustas sõitu Mercedesega Allika tn, Tatari tn, seejärel keerasid nad Liivalaia tn ja siis Pärnu mnt, sõitis ta paremal sõidurajal (kd I tl 20 ja tl 20 pöördel). Kohus peab kaebuse esitaja Gert Kerde kohtus 19.11.2019.a antud ütlusi usaldusväärseteks ning haakuvateks käesolevas väärteoasjas oleva videosalvestusel kajastatuga, nii nähtub ka kohtule kohtuvälise menetleja poolt tõendina esitatud videosalvestiselt, et menetlusaluseks isikuks oli Gert Kerde ning tema poolt juhitud sõiduk liikus väärteootsuses märgitud ajal ja kohas. Samuti haakuvad Gert Kerde sellekohased ütlused tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk poolt kohtule esitatud videosalvestisega, millised on talletatud CD plaadile ning millised on kaitsja valdusesse saadud Tallinna Transpordiameti Liiklusosakonnast. Nimelt nähtub kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et kaebuse esitaja esindaja on pöördunud 25.10.2019.a Tallinna Transpordi ameti poole palvega väljastada 13.10.2019.a kella 20:51 ja 20.52 seotud salvestised Pärnu mnt ja Liivalaia tn ristmikult. (kd I tl 26-28) Kohus peab esitatud tõendeid lubatavateks, usaldusväärseks ja asjakohaseks, märgitud salvestised anti kohtule üle 19.11.2019.a toimunud kohtuistungil ning antud salvestised avaldati ning uuriti. (kd I tl 17, ja 17 pöördel, 29) Kohtu hinnangul märgitud tõendi usaldusväärsust kinnitab seegi, et on näha, kust märgitud tõend on saadud, jälgitav on tõendi jõudmine väärteoasja materjalide juurde ning tõendis sisalduv teave haakub väärteoasjas kogutud teiste tõenditega. Nimelt nähtub märgitud tõendist, et kaebuse esitaja juhitud sõiduk kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas tegi Liivalaia tänavalt vasakpöörde Pärnu mnt suunas, salvestiselt on näha, et lisaks kaebuse esitajale on liiklemas veel mitmeid sõidukeid – seda nii kaebuse esitaja juhitud sõiduki ees kui ka taga. Kohtu hinnangul saab märgitud 6 tõendist teha ühese järelduse, et teelõigul, kus politsei kiirust mõõtis, oli sel kuupäeval ja kellaajal tihe liiklus. Kohtule on kaitsja poolt väärteoasja materjalide juurde lisamiseks esitatud ka Tallinna Transpordiameti poolt edastatud videosalvestistelt fotodena tehtud kaadrite väljavõtted ning välja toodud teelõigu pikkus, millisel kiirust mõõdeti (kd I tl 21-25), kohus tõdeb, et märgitud väljavõtete kaadrid pärinevad eelpool märgitud videosalvestusest, kaitsja on kohtule esitatud fotodel selguse huvides ära märkinud nii politseisõiduki kui ka kaebuse esitaja juhitud sõiduki, fotodelt nähtub samuti, et nii kaebuse esitaja juhitud sõiduki ees kui ka taga liikusid teised sõidukid. Käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et 13.10.2019.a kella 20:52 ajal sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati patrullpolitseinike poolt mõõteseadet Stalker, seerianumbriga DB012539 ning et märgitud mõõteseade oli taadeldud. Seda tõendab kohtu hinnangul väärteoasja materjalide juures olev audiosalvestis, milliselt on kuulda, kuidas patrullpolitseinik mõtteseadme seerianumbri ette loeb ning väärteoasja materjalide juurde lisatud taatlustunnistus, mis omakorda kinnitab mõõteseadme tehnilist korrasolekut. Kabemenetluse kestel on Gert Kerde esindaja seadnud kohtuistungil kahtluse alla asjaolu, kas mõõteseade, millisega kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti oli ikka töökorras. Nii on kaebuse esitaja esindaja Indrek Sirk kogu kaebemenetluse kestel juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et väärteoasjas peamiseks tõendiks olevalt videosalvestuselt ei nähtu, et just Gert Kerde oleks temale etteheidetud väärteo toimepannud s.t antud videosalvestiselt ei ole kuulda kiirusemõõtja dDppleri signaali ning samuti ei ole tõendeid selle kohta, et kiirusmõõtme seadme töökorrasolekut oleks eelnevalt kontrollitud. Kohtule on kohtuväline menetleja tõendina esitanud kiirusmõõtmise vahendi kontroll – lehe (kd I tl 107), mis kohtu hinnangul antud väärteoasjas tõendiväärtust oma, sest märgitud tõendist on näha üksnes see, et 21.01.2019.a kell 7:15 ning 18.07.2019.a kell 09:55 on viidud läbi testid kiirusmõõtur Stalker DB012539, millisega mõõdeti ka Gert Kerde poolt juhitud sõiduki kiirus, kuid kohtu hinnangul antud testtulemuste alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, kas kõne all olev mõõteseade oli töökorras ka 13.10.2019.a s.o ajal, mil mõõdeti Gert Kerde poolt juhitud sõiduauto kiirust ning seetõttu jätab kohus märgitud tõendi tõendikogumist välja. Kohus ei pea asjakohaseks kaitsja seisukohta selles, et kohtuvälisele menetlejale peaks ette heitma seda, et koostatud ei ole kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, sest antud väärteoasjas on märgitud menetlusdokument on asendatud heli – ja videosalvestustega. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud Gert Kerde suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Z Zli poolt 13.10.2019.a koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemine on loetud tõendatuks heli – ja videosalvestustega. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole heli- ja videosalvestusega tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestisest nähtub, et Gert Kerde on koheselt seadnud kahtluse alla tema poolt juhitud sõiduki kiiruse, mida politseiametnik talle kohapeal ütles. Kohtuistungil on kaebuse esitaja Gert Kerde kinnitanud, et tema märkas, et kiiruse esimene number oli midagi 6-ga (kd I tl 20). Kohus vaadanud üle käesolevas väärteoasjas kiirusmõõturi kasutamise protokolli asemel tõendina kogutud heli – ja videosalvestise (väärteotoimik ja kd I tl 31) kinnitab, et tegemist on videosalvestiga, millisel on talletatud 13.10.2019.a 20:49 kuni 20:50 pimedal ajal Tallinnas Liivalaia tn ning Pärnu mnt (Magdaleena Haigla suunas) patrullautole nii vastutulevate kui tagant 7 lähenevate sõidukite kiiruste fikseerimine. Märgitud salvestusest on näha ja kuulda, kuidas kaks politseiametniku omavahel märgitud kuupäeval ja kellaajal patrullsõidukis suhtlevad ja mõõdavad nii vastutulevate kui ka politseiautole tagant lähenevate sõidukite kiirust. Teostatud menetlustoimingu käigus sõidab patrullsõiduk keskmise kiirusega 50-51 km/h, kiirusemõõte tabloole ilmub kell 20:50 näit 90 km/h. Kumbki patrullteenistuses olnud politseiametnik ei fikseeri konkreetselt, missuguse sõiduki kiirusega on tegemist. Mõne sekundi möödudes ilmub patrullsõiduki paremale küljele valget värvi linnamaastur, milline võtab sujuvalt hoogu maha ning seejärel möödub politseisõidukist reastudes patrullauto ette. Hilisemal tuvastamisel selgub, et tegemist oli Gert Kerde juhitud linnamaasturiga Mercedes Benz, reg nr cC. Samuti tõdeb kohus, videosalvestustelt on näha, et liiklus märgitud kuupäeval ja kellaajal on tihe. Antud videosalvestuselt on kuulda (peale peatumismärguande andmist ja enne Gert Kerde peatumist), kuidas üks patrullpolitseinik ütleb teisele „Vaata siis huvi pärast kaardi pealt, kas on näha tagant tulemise kiirust? Ma nägin peeglist, et tuli hirmsa pasaga, aga võib-olla ta ei mõõtnud seda, ta oli teises reas“. Kohtu hinnangul politseiametnike omavahelisest vestlusest on aru saada, et politseinikud ei saanud täpselt aru, millise sõiduki kiiruse mõõteseade fikseeris, kaaluti ka võimalust, et fikseeritud kiirus ei kuulunud menetlusaluse isiku sõidukile, kuna ta „oli teises reas“, ehk siis mitte politseisõiduki taga vaid nende kõrval rajal. Võttes arvesse politseiametnike sellekohast märkust ei ole ka kohus veendunud, kas videosalvestusel fikseeritud kiirus 90 km/h kuulus Gert Kerde juhitud sõidukile või temaga ühises liiklusvoos liigelnud mõnele teisele sõidukile, kes sõitis politseisõiduki taga nendega samas reas. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-67-15 on selgitanud, et kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel. Käesolevas väärteoasja kohtuliku uurimise käigus on tunnistajatena üle kuulatud politseiametnikud Z Zl ja X X (kd I tl 17 pöördel – 20, 84-89). Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat on kohtluike vaidluste käigus asunud seisukohale, et mõlema tunnistaja ütlused tuleb jätta tõendikogumist välja ja nimelt Z Zl ütlused seetõttu, et viimane ei saanud tajuda kiirusmõõteseadme tööd, samuti ei jälginud ta kiirumõõtmeseadme tablood ning X X võttis endale Gert Kerdet üle kuulates menetleja rolli, kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tunnistajate ütlused on lubatavad ning viimaste ütlused haakuvad väärteoasjas kogutud tõenditega. Antud väärteoasjas kohtus üle kuulatud tunnistajad X X ning Z Zl on kohtus andnud ütlusi peamiselt selle kohta, kuidas toimetati Gert Kerde juhitud sõiduki mõõtmist ning kuidas toimetatakse mõõteseadmega Stalker kiiruse mõõtmist. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtule on selge, et Gert Kerde sõiduki kiirust mõõdeti taadeldud mõõtevahendiga, kuid kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas politseiametnikud X X ja Z Zl on/olid läbinud vastava koolituse, kuidas kiirust mõõta, millise alusel oleks kohtul võimalik hinnata viimaste pädevust kiirusmõõtmiste läbiviimisel. Kohtuväline menetleja kohtuvaidlustes on märkinud, et kohtule on sellekohased tõendid esitatud, kuid kohus tõdeb otsust tehes, et märgitud tõendeid kohtule esitatud ei ole. Antud asjaolust tulenevalt jätab kohus tõendikogumist kõvale tunnistajate X X ja Z Zl kohtus antud kõik ütlused selle kohta, mis on antud ja puudutavad kiirusmõõteseadme Stalkeri töötamist, kui ebausaldusväärsed ütlused, et sest kohtul ei ole teada, et tunnistajad oleksid pädevad kiirusmõõtmist läbi viima ning kas neil on pädevust anda selgitusi kiirusmõõtme seadme tööst. Samuti tõdeb kohus, et käesolevas väärteoasjas on nii X X kui ka Z Zl võtnud endale menetleja rolli, nii nähtub kohtule esitatud videosalvestiselt, et X X oli selleks isikuks, kes Gert Kerdega 8 suhtles, väärteomenetluse käigus tõendeid tutvustas. Z Zl on olnud isikuks, kes on käesoleva väärteoasja menetluse käigus koostanud otsuse ning enda sõnade kohaselt oli ta ka mõõtjaks. Kohus tõdeb, et

§ 313

lg 1 kohaselt võib üksnes väärteo tehiolusid vahetult tajunud ja neid väärteoprotokollis kirjeldanud kohtuvälise menetleja ametnik osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-39-15, p 7). Antud väärteoasja kaebemenetluse käigus kuulati tunnistajana 06.02.2020.a tunnistajana üle C C, kes on andnud ütlusi selle kohta, et 13.10.2019.a oli tema koos Gert Kerdega, liikusid nad Gerdi autoga Liivalaia tn, tegid vasakpöörde Pärnu mnt suunas ja läksid A le Coq Arena suunas. Kohtu hinnangu tunnistaja sellekohased ütlused haakuvad käesolevas väärteoasjas kogutud videomaterjalidega, kaebuses esitaja kohtus antud ütlustega. Tunnistaja on kinnitanud, et tema oli Gert Kerde juhitud sõidukis kaasreisija kohal, nende ees ja taga sõidukeid liikus. Tunnistaja märkis kohtus, et kui nemad sõitsid kiirusega 90 km/h, siis pidid seda tegema ka kõik teised liiklejad, sest nad sõitsid liiklusvoos. Kohus peab tunnistaja C C kohtus antud ütlusi usaldusväärseks ning haakuvateks videosalvestuses nähtuga, et tõepoolest on videotõenditest näha, kuidas liiklus kõne all oleval alal on tihe, sõidukid sõidavad ühtses liiklusvoos ning ei ole tuvastatav, et üks või teine sõiduk oluliselt oleks kiirendanud või aeglasemalt sõitnud. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt tõendina esitatud videosalvestusest, seal kajastatud kahe patrullpolitseiniku omavahelisest vestlusest on selgelt aru saada, et sellisel moel nagu toimus kaebuse esitaja sõiduki kiiruse mõõtmine ja fikseerimine (sõidukid, milliste kiirust mõõdeti, lähenesid liikuvale politseisõidukile tagant poolt), ei ole see usaldusväärne. Kohtule on tõendina esitatud Stalker DSR2X kasutusjuhend. Kohtu hinnangul tõendab märgitud dokumentaalne tõend seda, kuidas mõõtevahend töötab. Stalker DSR2X, millisega mõõdeti ka Gert Kerde sõiduki kiirust on radarkiirusmõõtur, kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tõendiga ning kohtul puudub alus kahelda selle sisu tõepärasuses. Kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele lg 1 p 3 kohaselt radarkiirusmõõtur on kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on väljasaadetud ja tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti kiirusest (Doppleri efekt). Nii selgitab viidatud norm, et radarmõõtur on kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on väljasaadetud ja tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti kiirusest (Doppleri efekt). Kohus tõdeb, et sama määruse § 9 lg 2 p 3 ette nõude, et kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda Käesolevas kaebemenetluses on Gert Kerde esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk läbivalt kogu menetluse kestel juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et kui menetlusaluse isiku sõiduki kiirust mõõdeti, siis ei olnud kuulda Doppleri helisignaali, milline võimaldaks jõuda järeldusele, et mõõtetulemus on usaldusväärne. Kaebemenetluses kohus ning menetlusosalised, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistajad X X ning Z Zl vaatasid videosalvestust ning kõik peale X Xi Doppleri helisignaali ei kuulnud, seega ei ole kohtule teada, kas kiirusseade oli seadistatud selliselt, et Doppleri signaali pidanuks kuulma või oli seade seadistatud selliselt, et signaali ei pidanudki kuulma. Kohtu hinnangul märgitud signaali videosalvestusel kuulda ei ole, kuid kohus ei saa väita ka seda, et Doppleri helisignaali sisse lülitatud ei olnud. Kohus peab vajalikuks märkida antud väärteoasjas ei ole selle signaali kuulmist ja iseloomu võimalik tõendada muude tõenditega. 9 Kohtu hinnangul antud fakt seab veelgi kahtluse alla mõõtetulemuse usaldusväärsuse, sest tõepoolest kui ikkagi Doppleri helisignaal oli kuulda (vaatamata sellele, et kohus seda ei kuulnud), siis ei ole kohtule teada, kas fikseeritud kiiruse näit 90 km/h saadi selliselt et Doppleri signaal ei olnud katkendlik või, et selle helikiirus ei muutunud hüppeliselt. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad (KrMS § 60 lg 2).

§ 2kohaselt laieneb märgitu ka väärteomenetlusele.

Riigikohus on küll märkinud lahendis 4-17-5471 p 19, et veendumus Doppleri helisignaali nõuetekohasuses võib tekkida ka toetudes muudele tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele, mh nt väärteoprotokolli tehtud märkele signaali kohta ja tunnistaja ütlustele. Kui radarmõõturi tööd heli- ja videosalvestatakse, lihtsustaks salvestiselt vastava helisignaali kostumine küll Doppleri helisignaali nõuetekohasuse tõendamist, kuid eelneva valguses ei muuda salvestiselt signaali mittekostumine mõõtetulemust iseenesest ebausaldusväärseks ja signaali nõuetekohasus on võimalik tuvastada ka muudele tõenditele toetudes. Kuid kohtul antud kaasuse juures sellekohane veendumus puudub, seda eelkõige eelnevalt juba tuvastatud asjaolude – tihe liiklustihedus, mõõtjate enda kahtlus selles, kas mõõtetulemus sai nõuetekohaselt fikseeritud - esinemise tõttu. Antud kaebemenetluse kestel on kaebuse esitaja kaitsja esitanud kohtule tõendina kiirusemõõteseadme kasutamise videosalvestuse analüüsi (kd I tl 93-101) ning selle lisaks oleva 2013.a selgitustaotluse PPA koos vastusega ning Stalker Dual DSR spetsifikatsioon, kaitsja märkuste kohaselt analüüsis ta kiirusemõõtja Stalkeri salvestusi, sest ta pidas vajalikuks välja selgitada, kuidas seade töötab. (kd I tl 92). Kohtuvälise menetleja hinnangul antud analüüsi tõendina arvestada ei tohiks, kuna tegemist kaitsja arvamusega ning sellel ei saa olla tõendiväärtust. Kohus kohtuvälise menetlejaga nõustub ning jätab kaitsja poolt esitaud kiirusmõõteseadme kasutamise videosalvestuse analüüsi koos selle lisadega tõendikogumist välja ning seda alljärgnevatel põhjendustel. Esmalt ei saa väärteomenetluses menetlusaluse isiku esindaja olla ise tõendi loojaks, asjaolude tuvastajaks, käesoleval hetkel on kaitsja teinud väärteoasjas kogutud tõendist väljavõtted ning hakanud neid analüüsima. Kohtu hinnangul on tegemist kaitsjapoolse hinnanguga kogutud tõenditele s.t subjektiivse arvamusega temale teatavaks saanud teabele. Kehtiva kohtupraktika kohasel juhul kui kohtul tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti tõendina Gert Kerde kohta väljastatud karistusregistri õiendi väljavõtet (kd I tl 16 pöördel), millisest nähtub, et kaebuse esitaja on varasemalt väärteo – ning kriminaalasjas karistamata isikuks. Märgitud teadmine on kohtule kaebuse esitajat positiivselt iseloomustavaks asjaoluks ning annab kohtule veelgi suurema kindluse olla veendunud selles, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kes suhtub kehtivasse liikluskorda hoolikalt. Kohus asub seisukohale, et kuna antud väärteoajas ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul tõsikindlalt väita, et just kaebuse esitaja on temale vaidlustatud väärteootsuses etteheidetud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud, siis tuleb kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Arvestades seda, et tuvastamist ei ole leidnud Gert Kerdele LS § 227 lg 2 järgi etteheidetud väärteokoosseisu objektiivne külg, siis ei pea kohus andma hinnangut ka tema käitumise subjektiivsele küljele. 10 Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas kuulub kaebuse esitaja Gert Kerde esitatud kaebus rahuldamisele, kohtuvälise menetleja 13.10.2019.a väärteoasjas nr 2302,19,016382 tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220172864517 tühistamisele ning menetlusaluse isiku Gert Kerde suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29

lg 1 p 1 alusel s.o väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 23

alusel hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsele makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigieelarve vahenditest. Gert Kerdele tuleb hüvitada tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu kogusummas 2388.- eurot, mis on kohtu hinnangul arvestades kaebuse asjaolusid ning tõendamiseseme keerukust mõistlik ja põhjendatud.. Kohus juhindub

§-dest 23 29 lg 1 p 1; § 132 p 3, § 109 – 111; § 133-135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 11