Obsah (7)

§ 172§ 663§ 649§ 356§ 236§ 238§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12334 Tsiviilasi DD avaldus BB

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik

1. DD (avaldaja, laste ema) esitas 16.08.2019 Harju Maakohtule avalduse lõpetada avaldaja ja BB (laste isa) ühine hooldusõigus laste AA, CC ja SS suhtes ja anda hooldusõigus üle avaldajale.
2. Avalduse kohaselt tutvusid laste vanemad
3. aastal Norra Kuningriigis.
4. aastal asuti Norra Kuningriigist Eestisse elama, sest vanemad sattusid Norra Kuningriigis politsei ja lastekaitse tähelepanu alla, kuna laste isa käitus avaldajaga arsti juures olles vägivaldselt, kui avaldaja oli kolmanda lapse ootel. Arst teavitas sellest politseid ja kohalikku lastekaitset. Laste isa lõi avaldajat juba siis, kui ta ootas oma teist last. Kuna avaldaja kartis laste isa ja ei soovinud probleeme endale ja perele, koliti Eestisse.
5. Laste isa oli avaldaja vastu füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne. Abikaasa on armukade, tema käitumine on alati olnud kontrolliv ja agressiivne. Poeg C on korduvalt näinud kuidas laste isa avaldajat lõi ja ei taha sellepärast isaga suhelda. Abikaasa on ka A suhtes korduvalt häält tõstnud ja teda ka tõuganud. Kui lapsed on ainult avaldajaga koos, siis on nad enamasti rahulikud: räägivad vaikse häälega ja käituvad kenasti, aga kui abikaasa on nendega koos siis on ka lapsed ülevoolavalt emotsionaalsed: valjuhäälsed ja karjuvad. Abikaasa keerab lapsi emotsionaalselt üles: käib pidevalt videokaameraga ringi ja filmib lapsi, sest tema ema, kes elab käesoleval ajal Iraanis, tahab pidevalt lapsi näha. Laste isa ema helistab iga 5 minuti tagant, et küsida, kas lapsed mängivad või söövad või magavad ja soovib neid liiga tihti näha, mis segab juba pere igapäevaelu.
6. 20.07.2019 oli abikaasa avaldaja suhtes jälle füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne. Avaldaja helistas politseisse, kes viis laste isa ära. Samuti oli laste isa vaimselt vägivaldne ja ohtlik kõigi laste suhtes, kui karjus, et paneb meie maja põlema ja lõhkus rulaga akna ära. Avaldajal ja lastel oli reaalne hirm, et abikaasa panebki maja põlema ja avaldaja kartis, et abikaasa tapab ta ära. Samuti ähvardas laste isa, et võtab avaldajalt lapsed ära. Lapsed on sellisest isa käitumisest traumeeritud ja vajavad psühholoogilist abi, mida neile on Ohvriabi poolt lubatud.
7. Käesoleval ajal elavad lapsed avaldajaga, vanem tütar õpib Q
8. klassis ning poeg ja noorem tütar käivad Tallinnas W Lasteaias. Laste elukorraldus on stabiilne ja nende eest hoolitsemine avaldaja poolt igakülgselt tagatud. Avaldaja töötab Tallinnas Z-s XXX alates maist 2018 ja igakuine sissetulek on stabiilne.
9. Laste isa viibib vahi all alates 20.07.2019, algatatud on kriminaalasi ja tal lõppes 25.07.2019 elamisluba. Avaldajale teadaolevalt saadetakse ta Eestist välja. Avaldaja kardab, et juhul kui laste isa jääb Eestisse, võib ta ilma avaldaja nõusolekuta võtta lapsed endaga kaasa ja viia Eestist välja teise riiki ja avaldaja ei näe oma lapsi enam kunagi. Laste isal on eelmisest kooselust Ameerika Ühendriikides sündinud poeg HH, kes käesoleval ajal elab Saksamaal. H ja laste isa suhtlevad omavahel ja avaldaja ei välista 3 võimalust, et kui laste isa oma poega piisavalt rahaliselt mõjutab, võib H võtta lapsed ja viia Eestist välja.
10. Lapsed on olnud vaimse vägivalla all, näinud pealt peksmist ja sellest traumeeritud. Avaldaja ja lapsed ei soovi koos laste isaga elada. Avaldaja ja laste isa ühise hooldusõiguse lõpetamine laste suhtes on laste parimates huvides.
11. Lääne-Harju Vallavalitsus toetas avaldust. Laste isa on käitunud ja võib tulevikus käituda lastega ja avaldajaga ettearvamatult; verbaalselt- ja vaimselt agressiivselt, samuti füüsiliselt vägivaldselt. Avaldaja kardab laste isa poolt kättemaksu ja ei välista võimalust, et tema ja laste elu võib olla pärast abielu lahutamist ohus. Samuti kardab avaldaja, et laste isa võib ilma avaldaja nõusolekuta võtta lapsed endaga kaasa ja viia Eestist välja. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevalt on laste isa suhtes algatatud kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX, kus avaldaja on kannatanu. Avaldaja on esitanud 02.08.2019 ka taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks. Laste isa on rikkunud vanema hooldusõigust olles füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt vägivaldne laste ema vastu, mis on põhjustanud lastele emotsionaalset valu ja hirmu. Laste isa füüsilist vägivaldsust avaldaja vastu on pealt näinud C ja ei saa välistada asjaolu, et laps ei soovi seetõttu isaga suhelda. Nii C kui ka A kohmetuvad või pingestuvad, kui suhtluses isa teemat puudutada, millest võib järeldada, et antud teema võib lastele põhjustada jätkuvalt emotsionaalset valu. Kestev emotsionaalne valu ja psüühilised pinged kahjustavad laste emotsionaalset ja vaimset heaolu, mis ei ole laste huvides. Laste parimates huvides ei ole kindlasti ka laste sundimine või veenmine vägivaldse vanemaga suhtlema. Laste isa ei teosta käesoleval ajal laste suhtes igapäevast isikuhooldus- ega varahooldusõigust ja Eestist väljasaatmise tõttu ei saa hooldusõigust ka tulevikus teostada.
12. Lastele määratud esindaja toetas avaldust. Lapsed elavad emaga eramus, kus on kõik lastele vajalikud tingimused kasvamiseks ja arenguks. Laste emal on stabiilne töö ja lähedane suhe lastega. Isal puudub elukoht ja süüdimõistmise järgselt ei ole välistatud see, et isa saadetakse Eestist välja. Esindaja sai lastega vesteldes info, et lapsed on näinud isa vägivalda ema suhtes. Samas kinnitas vanem tütar esindajale, et isa osales nende elus – sh viis lapsi kooli ja lasteaeda. Lapsed ei maininud, et isa oleks lapsi löönud või muul viisil väärkohelnud. Ema kinnitas, et tunneb end Eestis turvaliselt ja ei soovi lähimas tulevikus Eestist lahkuda. Varem elas pere mitmes välisriigis. Ema ei ole vastu laste ja isa suhtlusele eeldusel, et see toimub piisava etteteatamisajaga nt Skype või telefoni teel. Ema avaldus isikuhoolduse üleandmise osas on põhjendatud. Laste osas on vaja võtta vastu eluliselt tähtsaid otsuseid. Arvestades isale esitatud süüdistust ja asjaolu, et isa saadetakse ilmselt Eestist välja, siis on laste huvides emale üle anda laste isikuhooldusõigus. Vaatamata eeltoodule on oluline, et isa ja laste suhtlus (vähemalt sidekanalite kaudu) säiliks.
13. Laste isa esindaja seisukoha kohaselt külastas esindaja laste isa tema viibimiskohas Tallinna Vanglas
14. oktoobril kell 09.25 – 10.
15. Isa ei nõustu laste ainuhooldusõiguse emale andmisega, kuna ta armastab väga oma lapsi ja soovib nende kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest ise osa võtta. Kooselu ajal viis ta ise enamasti lapsi lasteaeda ja tõi neid sealt koju. Puhkepäevadel ja õhtuti mängis lastega, käis nendega jalutamas, tegi lastele kingitusi. Enda hinnangul on ta lastega emotsionaalselt väga lähedane, lapsed armastavad teda. Lapsed ei taha ilma jääda kontaktist isaga. Lastele on vaja terviklikku perekonda ja isa, kes nende eest hoolitseb ja neid kasvatab. Ainuhooldusõiguse emale andmisega jääb ta ilma vahetust suhtlemisest oma lastega ja tema õigusi ja kohustusi hooldusõiguse teostamisel piiratakse alusetult. Majanduslikult on ta perekonna ülalpidamisest kogu aeg osa võtnud, on tegelenud äritegevusega. Laste isa möönis, et laste emaga tekkis tal konflikt, mille tõttu ta on praegu võetud vahi alla ja talle on esitatud süüdistus perevägivallas. Laste isa ei ole ennast vägivalla 4 tarvitamises laste ema vastu süüdi tunnistanud, ta selgitas esindajale, et neil oli abikaasaga tüli, mille käigus laste isa ärritus ja tõstis häält, kuid oma naist löönud ta ei ole. Naine aga vihastas tema peale ja kutsus politsei koduse tüli juurde, millist käitumist laste isa ei pea õigeks. Tüli põhjuseks oli väidetavalt see, et abikaasa, kes oleks pidanud olema tõlgiks ja vahendajaks laste isa suhetes Eesti ametivõimudega, oli laste isa arusaamise kohaselt seda ülesannet täitnud ebaõigesti, mille tõttu tekkisid laste isal äritegevuses probleemid. Esimese astme kohtu määrus
16. Harju Maakohtu 02.12.2019 määrusega avaldus rahuldati, lõpetati vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ning anti laste ainuhooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) üle laste emale (laste emast saab kohtumääruse alusel laste ainuke seaduslik esindaja). Maakohus määras, et kuni määruse jõustumiseni kehtib Harju Maakohtu 02.09.2019 määrusega määratud esialgne õiguskaitse. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda.
17. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.
18. Ühine hooldusõigus tähendab, et vanemad peavad lastega seotud asju otsustama ühiselt. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 2-16-5794 selgitanud, et hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks annab alust asjaolu, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada. Lahendis nr 3-2-1-159-15 on Riigikohus selgitanud, et vanemate lahuselu korral võib olla osal juhtudel vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.
19. Vanemate suhtlemine on pingeline. Ema on tuginenud sellele, et isa on olnud tema suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne, füüsilist vägivalda on näinud pealt ka poeg, kes kinnitas seda ka kohaliku omavalitsuse esindajale. Lisaks on isa ähvardanud laste ema (mh maja põlema panemisega, laste äravõtmisega). Kriminaalasjas nr X-XXXXXX on isa kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 (tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist) ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja see on toime pandud korduvalt) järgi. Nimetatud kohtuotsus ei ole jõustunud, kuid kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas isa apellatsioonkaebuse, millest hiljem loobus (Tallinna Ringkonnakohus on loobumise vastu võtnud ja jätnud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, määrus on jõustunud). Ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole laste huvides, kuna vanematevaheliste pingete tõttu tekivad tõenäoliselt erimeelsused lastega seotud 5 küsimuste otsustamisel. Erimeelsuste olemasolu ilmnes muuhulgas ka ärakuulamisel, kuivõrd isa hinnangul ei ole laste praegune elukoht sobiv. Lisaks vanemate problemaatilisele suhtlemisele ja erimeelsustele, on kriminaalasja kohtuotsusega määratud isale lisakaristus – Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 10 (kümme) aastat. Ka see asjaolu takistab kohtu hinnangul tulevikus laste elukorralduslike küsimuste sujuvat lahendamist ja hooldusõiguse reaalset teostamist. Selline olukord ei ole laste huvides. Seega on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda laste hooldusõigus üle emale, kuna vanematele ühise hooldusõiguse jätmine takistab suure tõenäosusega tulevikus lastega seotud otsuste vastuvõtmist.
20. Menetluse käigus on kohus 02.09.2019 rakendanud esialgset õiguskaitset, millega keelati laste isal laste väljaviimine Eesti Vabariigist. 02.09.2019 esialgse õiguskaitse määrus kehtib käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni.
21. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda (

§ 172lg 1).

Määruskaebus

1. Laste isa palub 18.12.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue määruse, millega jätta laste ema avaldus rahuldamata ja menetluskulud laste ema kanda. Laste isa esitas taotluse menetluse peatamiseks kuni laste isa varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni.
2. Laste isa armastab oma lapsi väga, on seni kogu aeg väga aktiivselt osa võtnud nende reaalsest hooldamisest, teinud neile süüa, riietanud, viinud neid kooli ja lasteaeda, treeningutele ja üritustele. Erimeelsused abikaasaga ei ole mitte kunagi puudutanud lapsi ja nende kasvatamist, mida kinnitas maakohtus ärakuulamisel ka laste ema. Avaldaja kinnitas kohtuistungil, et kuni 20.07.2019, mil toimus vanematevaheline füüsiline konflikt ja laste isa seoses perevägivallaga vahi alla võeti, oli isa igati hoolitsev oma laste suhtes. Laste isa soovib aktiivselt osa võtta oma laste hooldusõiguse teostamisest, otsustada nende elukoha, kooli valikut, haridusteed, harrastusi ja tervist puudutavaid küsimusi. Laste isa kõrvaletõrjumine laste elust ja kasvatusest mõjub laste hingelisele heaolule halvasti, nad ei mõista, miks nad peavad elama ilma isata ja kurvastavad väga, kui isa koos nendega ei ole.
3. Laste ema on laste suhtes hoolimatu, kuna ta valis lastele elukoha 150 km kaugusele maakohta, kust nad iga päev peavad autoga sõitma Tallinna haridusasutustesse ja õhtul koju, mis on lastele väga koormav. Laste isa tegi mitmel korral abikaasale ettepaneku müüa maal asuv kinnistu ja osta selle asemel mingi eluase perekonnale Tallinna linna, kuid abikaasa on laste isa hinnangul sellest alusetult keeldunud, kuigi selline elukorraldus on lastele ja ka vanematele äärmiselt koormav. Lapsed võivad kergesti haigestuda, igapäevasel transpordil võib juhtuda õnnetusi vms. Avaldaja poolt ainuisikuliselt laste hooldusõigusega tegelemine võiks viia lastele kahjulike otsuste vastuvõtmiseni, kui laste isa ei ole tasakaalustamas otsuseid, mida avaldaja nii mõnigi kord on teinud emotsionaalsetel kaalutlustel, mõtlemata tagajärgedele.
4. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX laste isale määratud lisakaristus ei saa olla nii oluliseks takistuseks tema poolt laste hooldusõiguse teostamisel, nagu kohtumääruses näidatud, kuivõrd laste isa ei usu, et Eesti võimuorganid on niivõrd julmad, et teostavad väljasaatmist selliselt, et tema elu satuks ohtu. Nimelt on laste isa kodakondsusriigis Iraanis ette nähtud surmanuhtlus islami usust lahti öelnud isikutele, tema aga on sellest usust lahti ütelnud ajal, mil ta immigrandina elas Saksamaal ja on praegu kristlane. Laste isa väljasaatmist Iraani pärast Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse jõustumist kriminaalasjas nr X-XX- 6 XXXX ei ole võimalik olnud teostada, kuna praeguseks on Eesti ametivõimud juba saanud oma taotlusele laste isa saatmiseks Iraani eitava vastuse ja otsitakse teist riiki, kuhu teda saata. Laste isa on 21.11.2019 esitanud Politsei-ja Piirvalveametile varjupaigataotluse ähvardava ohu tõttu elule, mis ohustab teda kodakondsusriiki tagasisaatmisel. Seda taotlust menetleb käesoleval ajal Politsei-ja Piirivalve amet, kust ei ole talle veel vastust antud. Kui see peaks olema eitav, on laste isal õigus esitada kaebus halduskohtule, millist õigust ta tingimata ka kasutab, kuna ei soovi mingil tingimusel tagasisaatmist Iraani, mis oleks tema elule ohtlik. Kui laste isa varjupaigataotlus rahuldatakse, siis ei peagi ta lahkuma Eesti Vabariigist ja saab vahetult osaleda laste hooldusõiguse teostamisel. Kui aga probleem laheneb selliselt, et laste isa saadetakse mõnda Euroopa riiki, siis on tal võimalik sidevahendite abil ikkagi aktiivselt osaleda laste hooldusõiguses oluliste küsimuste otsustamisel. Menetluse edasine käik
5. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud laste isa kanda.
6. Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7. Eestkosteasutus palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja esitas taotluse tõendite kogumiseks, milles palus kohtul koguda täiendavaid tõendeid laste isa karistatuse kohta teises riigis ning võtta tsiviilasja materjalide juurde kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimiku osa, mis iseloomustab laste isa varasemat tegevust ning ei ole kooskõlas keskmisele lapsevanemale esitatavate moraali- ja eetiliste normidega.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 25. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt teinud põhjendatud ja laste huvidest lähtuva lahendi ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda muuta. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendatud, miks ta peab ühise hooldusõiguse lõpetamist käesoleval juhul põhjendatuks. Ka ei saa maakohtule ette heita menetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 649ja § 654 lg-st 6 juhindudes neid ei korda.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Laste isa on välja toonud, et ta soovib laste osas hooldusõigust teostada ning et vanemate vahel erimeelsused seoses laste kasvatamisega puuduvad. Siiski on laste isa määruskaebuses ja 26.11.2019 istungil (tl 120-121) vastavad erimeelsused esile toonud. Nimelt on esitanud isa vastuväiteid laste elukoha ja muu elukorralduse osas. Lisaks on maakohus tuvastanud, et vanemate vaheline suhtlus on pingeline. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks annavad käesoleval juhul alust asjaolud, et vanemad ei suuda laste hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada (vt ka RKTKm nr 2-16-5794, p 17).
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on määratud laste isale lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 10 aastat, siis ka see asjaolu võib takistada tulevikus laste 7 suhtes hooldusõiguse teostamist. Laste isa toob määruskaebuses välja, et ta on esitanud varjupaigataotluse ning kui varjupaigataotlus rahuldatakse, siis ei pea ta Eestist lahkuma. Laste isa on määruskaebuses esitanud ka taotluse menetluse peatamiseks kuni varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et 14.05.2020 on laste isa suhtes tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus. Laste isa on vastava otsuse vaidlustanud haldusasjas nr 3-20-975.

§ 356

lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust menetluse peatamiseks, kuivõrd hinnangu andmine sellele, kas ühine hooldusõigus lõpetada ei sõltu sellest, kas laste isa rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse või mitte. Ringkonnakohus on eelnevalt märkinud, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks annavad käesoleval juhul alust eelkõige asjaolud, et vanemad ei suuda laste hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada. Kuivõrd avaldajal tuleb laste suhtes hooldusõiguse teostamisel võtta vastu otsuseid igapäevaselt, siis ei oleks menetluse peatamine ka laste huvides. 28. Eestkosteasutus esitas 28.01.2020 taotluse tõendite kogumiseks, milles palus kohtul koguda täiendavaid tõendeid laste isa karistatuse kohta teises riigis ning võtta tsiviilasja menetluse materjalide juurde kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimiku osa, mis iseloomustab laste isa varasemat tegevust.

§ 236

lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks.

§ 238

lg 1 p-i 2 järgi korraldab kohus selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kuivõrd ringkonnakohus on juba esitatud asjaolude pinnalt jõudnud järeldusele, et esineb alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid laste isa võimaliku karistatuse kohta teises riigis. 29. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab tsiviilkolleegium avaldajale määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldajale menetluskulusid tekkinud ei ole. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 172

lg 3) ja eestkosteasutuse menetluskulud tema enda kanda (

§ 172lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots