← Eesti

2-17-2512/72

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Menetlustoiming 2-17-2512

  1. juuni 2020, Narva kohtumaja Tamara Šabarova X X’i ja X X`i (X X`i üldõigusjärglased) hagi Z Z vastu võla ja viivise nõudes Hagejad X Xi (isikukood xxx, suri xxx), üldõigusjärglased X X (isikukood xxx), X X (isikukood xxx) Kostja Z Z (isikukood xxx), lepinguline esindaja Igor Sumarok Hagimenetlus Läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON 1, Jätta X Xi ja X Xi (X X`i üldõigusjärglased) hagi Z Z vastu võla ja viivise nõudes läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega.
  2. Jätta menetluskulud X X`i ja X X´i kanda. Z Z`le hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad.
  3. Vabastada X X ja X X menetluskulude – riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 1315,36 eurot ning riigilõiv 950 eurot – riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta menetluskulud kokku 2265,36 eurot Eesti Vabariigi kanda. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud Tsiviilasi nr 2-17-2512 esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-2512, X X’i hagi Z Z vastu võla ja viivise nõudes. Hageja X X suri
  4. jaanuaril
  5. Kohus
  6. veebruari
  7. a määrusega peatas menetluse tsiviilasjas, kuni seda jätkab/jätkavad X X’i üldõigusjärglane/üldõigusjärglased. Kohus tegi päringu Sillamäe notar Irina Kritsukile, kes teatas, et 18.01.2020.aastal surnud X X´i pärimisasja menetluse käigus on 30.04.2020.aastal Sillamäe notar Irina Kritsuk´i poolt tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus ning tehtud vastav kanne pärimisregistrisse. Pärimisregistri andmetel on X X’i pärijateks X X ja X X.
  8. mai
  9. a määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse ning tegi hageja pärijatele X X’ile ja X X’ile ettepanek astuda menetlusse hagejatena. Menetlusse astumise soovi korral küsis kohus pärijate seisukohad asja edasimenetlemise suhtes (st kas nad soovivad menetluse jätkamist või mitte). Menetlusse astumise avalduse esitamiseks andis kohus hageja pärijatele tähtaja.
  10. mail 2020 esitas hageja pärija X X kohtule kirja, milles andis teada, et ta on ainuke pärija ning tema ja kostja vahel on saavutatud kokkulepe. Käesoleval ajal valmistab jurist kokkuleppe ette. Et menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel kohtule ei esitatud asendas kohus
  11. juuni 2020 määrusega hageja X X`i tema üldõigusjärglste X X`i ja X X`iga. Kohus määras, et X X ja X X on hagejad ning menetlus jätkub nende osavõtul.
  12. juunil 2020 esitasid pooled kohtule hagejate avalduse hagi tagasivõtmiseks ning kostja avalduse menetluskulude puudumise kohta:
  13. X X`i pärijad X X ja X X teatavad kohtule, et nad võtavad X X`i poolt käesolevas asjas esitatud hagi tagasi ja sel põhjusel paluvad kohtul jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel.
  14. Kostja Z Z avaldab, et temal puuduvad menetluskulud käesolevas asjas, mistõttu kohtule ei tule määrata kostja menetluskulude suurust kindlaks.
  15. Poolte hinnangul ei ole õige välja mõista riigituludesse X Xile antud menetlusabiga seotud kulud X X`ilt ja X X`ilt, sest need on vaid hageja X X`i õigusjärglased ja seega on sunnitud pidama käesolevat vaidlust, kuid nendel endal puudub selleks huvi. Pooled paluvad kohtul viidatud põhjusel TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada X X`i ja X X`i X X`ile antud menetlusabiga seotud kulude (riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; riigilõiv, mille tasumisest X X oli menetluses vabastatud) riigituludesse tasumise kohustusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, olles tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 2 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejad võtavad hagi tagasi. Kostjal ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmisele. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-17-2512 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja kinnitas kohtule, et temal ei ole menetluskulusid, mille hüvitamist tema taotleb hagejatelt. Seega puuduvad asjas kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Hagejate menetluskulud Viru Maakohtu 26. aprilli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4969 anti X X`le riigi õigusabi riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena kuue
(6)kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Viru Maakohtu
  1. septembri 2016 määrusega vahetati X X`le õigusabi osutaja. Määruse alusel esindas hagejat tsiviilasjas nr 2-17-2512 advokaat Valli Murde.
  2. juuli 2018 määrusega määrati X Xile uus riigi õigusabi esindaja advokaat Aleksei Forstiman.
  3. veebruaril 2020 lõpetati X Xile riigi õigusabi andmine, sest hageja suri
  4. jaanuaril
  5. Viru Maakohtu 12.07.2018 määrusega määrati advokaadi Valli Murde tasu ja kulude hüvitise suuruseks kokku 871,20 eurot. Viru Maakohtu
  6. veebruari 2020 määrusega (parandatud
  7. veebruari 2020 määrusega) määrati advokaat Aleksei Forstimani riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise suuruseks kokku 444,16 eurot. Hageja oli
  8. veebruari 2017 määrusega menetlusabi korras vabastatud riigilõivu summas 950 eurot tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel. Et kohus jätab hagi läbivaatamata tekib hagejatel tulenevalt TsMS § 180 lg 4 ja § 190 lg 4 kohustus tasuda riigile menetluskulud - riigi õigusabi tasu ja kulud ning tasumata jäänud riigilõiv. Kokku menetluskulud summas 2265,36 eurot. Hagejad, X Xi üldõigusjärglastena, esitasid kohtule taotluse vabastada nad menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Nad olid sunnitud õigusjärglasena pidama käesolevat vaidlust, kuid nendel endal puudub selleks huvi ja nad esitasid kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise kohustuse panemine ei ole õiglane üldõigusjärglaste suhtes olukorras, kus nemad kohe teatasid kohtule, et ei soovi asja edasi menetlemist. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab kohus hagejaid menetluskulude 2265,36 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Seega jäävad hagejate menetluskulud – riigi õigusabi tasu ja kulud summas 1315,36 eurot ning riigilõiv summas 950 eurot – riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova 3
(4)Tsiviilasi nr 2-17-2512 kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.