) § 14 lg 2 (Liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist),
lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda),
lg 1 (Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist),
lg 11 p 2 (Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule),
lg 1 (Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalgratturit, eriti tähelepanelik peab juht olema lapse suhtes),
lg 1,7,12 (Juht tohib sõidukiga teepeenral sõita ainult sõiduki peatamiseks ja parkimiseks, manöövri sooritamiseks, paremalt möödasõiduks või möödumiseks),
lg 1 (Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile),
lg 3 p 1,2 (Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.),
Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem) ja
lg 1 p 1 (Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) nõudeid. Seega Fred-Ingvar Kirsipuu, rikkudes tahtlikult mootorsõiduki juhina
lg 2,
lg 1,
lg 1 ja lg 11 p 2,
lg 1,
lg 1,7,12;
lg 1,
lg 3 p 1,2;
lg 1 ja lg 2 p 1 ning
S § 422 lg 1 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 422 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5 Fred-Ingvar Kirsipuu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 01.05.2018 kella 05.00 paiku varastas xxxx asuva baari xxxx juurest P A kuuluva motorolleri registreerimismärgiga xxxx väärtusega 400 eurot. Seega Fred-Ingvar Kirsipuu, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on FredIngvar Kirsipuule mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 422 lg 1 järgi 3 aastat vangistust ja KarS § 199 lg 1 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 04.06.2017 kuni 05.06.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Fred-Ingvar Kirsipuu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Fred-Ingvar Kirsipuu katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud heastama kuriteoga tekitatud kahju, s.o kannatanu P Ai poolt esitatud tsiviilhagi summas 400 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. 6 KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud tasuma kannatanu M P esindajale adv. Indrek Sirgile makstud tasu 450 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav Fred-Ingvar Kirsipuu on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Fred-Ingvar Kirsipuu on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Fred-Ingvar Kirsipuu tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1, § 422 lg 1 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 422 lg 2 p 1) ja § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub Fred-Ingvar Kirsipuult välja mõistmisele kannatanu P Ai kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 400 eurot, mis kanda P Ai arveldusarvele xxxx Swedbankis. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kuulub Fred-Ingvar Kirsipuult välja mõistmisele 450 eurot kannatanu M P kasuks (arveldusarve xxxx), tema valitud esindajale adv. Indrek Sirgile makstud tasu katteks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud: M J kohtuarstliku ekspertiisi nr xxxx tasu 61 eurot, K P kohtuarstliku ekspertiisi nr xxxx tasu 61 eurot, M P kohtuarstliku ekspertiisi nr xxxx tasu 84 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi nr xxxx tasu 457 eurot ja DNA ekspertiisi nr xxxx tasu 627 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 180 eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Fred-Ingvar Kirsipuult menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest DNA ekspertiisi nr xxxx tasu summas 627 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Fred-Ingvar Kirsipuul tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1719 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes esimesel kuul 146 eurot ja järgnevad 11 kuud igakuiselt vähemalt 143 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel: juuksekarvad ühes paberkotis – asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 133 (1. kd tl 119). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäävad kriminaalasja toimiku juurde: − DVD-plaat xxxx Olerexi kaamerate salvestustega (1. kd tl 224); − 3 DVD-plaati valvekaamerate videosalvestustega (2. kd tl 117). Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx (sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 89) on hävitatud ja liiklusregistrist kustutatud. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.