) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt osutab DKLex OÜ (hageja) oma äritegevuse raames juriidilise aadressi ja kontaktisiku teenused 19.12.2017 väljastatud tegevusloa alusel nr. FIU000177, mille raames edastab oma klientidele registreerimiseks aadressi x. Nimetatud teenuste hinnad on avaldatud hageja veebileheküljel, mida hageja loeb avalikuks pakkumuseks (ofert) VÕS § 16 lg 1 raames. 2019 aastal hageja avastas, et WIX Hooldus OÜ (kostja) oli registreeritud hageja poolt pakutud juriidilisel aadressil x. Kostja pole varem pöördunud hageja poole juriidilise aadressi teenuse saamiseks. Seega kostja registreeris aadressile x omavoliliselt. Hageja on seisukohal, et äriühingu registreerimine aadressile, mis on pakutud juriidilise aadressi teenuse osutamise raames hageja poolt, saab lugeda teona, millega kostja andis oma nõusoleku hageja avaliku pakkumusega VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Hageja väljastas vastava arve kostjale juriidilise aadressi teenuse kasutamise eest, võttes arvesse perioodi, mille jooksul kostja kasutas nimetatud juriidilist aadressi. Kostja keeldus tasumisest kasutatud juriidilise aadressi teenuste eest. Pole võimalik eeldada, et kostja ei teadnud, või ei pidanud teadma, et juriidilise aadressi kasutamine on tasuline teenus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 513,24 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses ei nõustunud esitatud nõudega ja oli seisukohal, et nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. 2 Kostja kunagi ei ole tutvunud hageja veebilehel avaldatud pakkumusega ning ei nõustunud sellega. Kostja oli registreerinud aadressil x eksimuse tõttu. Kostja ei teadnud, et antud aadressil pakutakse juriidilise aadressi teenust ning kostjal ei olnud võimalust seda kuidagi teada saada. Oma eksimusest kostja sai teada siis, kui tema suhtes oli algatatud maksekäsu kiirmenetlus ning kohe parandas oma vea, registreerides teisele aadressile. Hageja poolt viidatud veebilehelt võib järeldada, et lisateenuseid võib tellida koos põhiteenustega. Lisaks sellele, nimetatud veebilehe informatsioonist ei tulene, et kostja aktsepteerib lepingu sõlmimist teoga, kuid vastupidi antakse teada, et lõplikud hinnad esitatakse kliendile kommertspakkumusega ja sõltuvad vajalike teenuste mahust. Lõplikud hinnad fikseeritakse lepinguga. Sellest järeldub, et teenuse osutamiseks hageja eeldab lepingu sõlmimist läbi pakkumuse esitamist hageja poolt ning selle nõustumusega kliendi poolt. Kostja on seisukohal, et hageja poolt avaldatud ettepanekut ei saa lugeda pakkumuseks, vaid ettepanekuks esitada pakkumus. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, ei nõustunud hageja pakkumusega ning sellest tulenevalt temal puudub kohustus maksta tasu mingisuguse teenuste eest. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled on ära kuulatud 18.02.2020 kohtuistungil ning poolte täiendavad seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis. 2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 3.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 11.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
Hageja on enda menetluskuluks välja toonud tasutud riigilõivu 170 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Samas tuli hagilt hinnaga 513,24 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on hageja riigilõivu nõutust rohkem tasunud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 125 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.