← Eesti

2-19-7093/45

Obsah (7)§ 230§ 231§ 436§ 459§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Nele Atonen 19.05.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-7093 D T hagi L Ta vastu väljamõist

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

3

  1. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on kostja isa (tl 6).
  2. Harju Maakohtu 07.05.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-3389 on kohus kinnitanud hageja ja kostja kompromissi, mille kohaselt hageja kohustub tasuma igakuiselt kostja ülalpidamiseks elatist alates maist (kaasaarvatud) 2014 summas 177,50 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 7).
  3. Hageja palub vähendada kostjale väljamõistetud elatise suurust ja vabastada hageja elatise maksmise kohustusest alates hagiavalduse esitamisest, kuna kostja viibib olulise osa ajast hageja juures ning hageja kannab üksinda kostjaga seotud kulusid. Kostja vaidleb hageja hagiavaldusele vastu ning on esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks. Kostja on palunud suurendada väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise suurendamine on põhjendatud, kuivõrd muutunud on elukallidus ning miinimumpalk on tõusnud.
  4. Kohus märgib, et hagejal ja kostjal (vastuhagis hageja) on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 32-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1-124-15, p 11). 27. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise vähendamise hagi rahuldamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast varasema kohtuotsuse seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Hagejal on kohustus tõendada, kas ja millised kulud on võrreldes eelmise kohtulahendiga muutunud ning kas ja millises ulatuses tuleks väljamõistetud elatise summat vähendada. Kohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormist 20.02.2020 toimunud kohtuistungil (tl 67-68).

  1. Hageja põhjendab elatise suuruse muutmist asjaoluga, et võrreldes Harju Maakohtu 07.05.2014 kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemise ajaga on ära langenud alus kostjale elatise maksmiseks, kuna kostja viibib olulise osa oma ajast hagejaga ning hageja kannab kostja kulutusi vahetult.
  2. Kohus asub seisukohal, et hageja on kohtu ette toonud need elatise maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud, mis annavad aluse väljamõistetud elatise vähendamiseks. 2014 kohtumääruse tegemise ajal oli kostja 1-aastane ning elas oma emaga. 18.10.2018 on hageja ja kostja ema vahel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt 4 elab kostja nädala ema juures ja nädala isa juures. Kui isa on tööl, siis lapsega aitab vanaema (isa ema) (tl 114). Seega on kohtu hinnangul muutunud elatise suurust ja kestust mõjutavad asjaolud. Samuti on hageja tõendanud, et hageja on tasunud kostja lasteaiatasu (tl 15-16, 18,144-151, 158160) ning kostja huvitegevuste eest (tl 18-20, 22, 161, 167-168). Kohus leiab, et usutav on ka hageja väide, et hageja kannab kostjaga muid igapäevaseid kulutusi perioodil, mil kostja veedab hagejaga või hageja vanematega. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja elab püsivalt oma emaga ning, et kostja ema tasub enamus kostja kulutuste eest. Kostja on välja toonud, et kostja ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja ema tasunud perioodil 14.09.201904.03.2020 kostja kulutusi kogusummas 1285,41 eurot. Samas kostja poolt väljatoodust nähtub, et tegemist on peamiselt kulutustega kostja riietele ning meelelahutusele (tl 169-175). Kohus möönab, et olukorras, kus laps elab mõlema vanemaga, kannavad mõlemad vanemad lapsega seotud kulutusi. Kuivõrd käesoleval juhul elab kostja vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele võrdselt mõlema vanemaga ning hageja kannab ka vahetult kostjaga seotud kulutusi, siis on kohtu hinnangul põhjendatud Harju Maakohtu 07.05.2014 kohtumäärusega hagejalt väljamõistetud elatise suuruse muutmine.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu väljamõistatud elatise vähendamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud sedavõrd muutunud, et põhjendatud on vähendada hageja poolt kostjale tasutava elatise suurust 0 euroni.
  4. Kuivõrd kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et esinevad alused elatise vähendamiseks, tuleb kostja vastuhagi elatise suurendamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 33. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.