Obsah (14)

§ 178§ 150§ 168§ 428§ 371§ 190§ 386§ 663§ 651§ 667§ 173§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11625 Tsiviilasi YY hagi YY ja

§ 178lg 2).

Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot (

§ 150lg 8).

Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik

1. YY (hageja) esitas 02.08.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja CC (kostja II) vastu tagasivõitmise korras lepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste andmiseks kohustamise ja ühisvara jagamiseks.
2. 02.10.2019 esitas kostja II vastuse hagile ja vastuhagi abieluvaralepingu osalise tühisuse tuvastamiseks.
3. 07.10.2019 esitas kostja I vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi elatise suuruse vähendamiseks.
4. 25.11.2019 teatas hageja, et loobub hagist ja palub menetluse asjas lõpetada. Kostja II on 01.10.2019 tasunud kõik täitemenetluste nr 194/2016/1335, nr 194/2016/1336 ja nr 194/2016/1337 võlgnevused kohtutäiturile. Kuivõrd kostjad on pärast hagi esitamist tasunud täitemenetluse nõuded, tuleb

§ 168lg 5 alusel hageja menetluskulud kostjatelt välja mõista.

5. Kostjad paluvad rahuldada hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kuigi kostja II täitis kostja I suhtes märgitud täitemenetlustes esitatud nõuded, ei tähenda see seda, et käesolevas asjas on hageja nõuded kostjate vastu rahuldatud. Seega tuleb jätta menetluskulud

§ 168lg 4 kohaselt hageja kanda.

Vastaspoole kulude väljamõistmine kostjatelt, oleks kostjate suhtes äärmiselt 3 ebaõiglane või ebamõistlik, mistõttu hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Juhul, kui kohus leiab, et see ei ole võimalik, siis kostjad paluvad hageja menetluskulude vähendamist 7 tunnini. Kostja I teatas, et soovib tema poolt 07.10.2019 esitatud hagi elatise suuruse vähendamise nõudes läbivaatamist eraldi hagina tsiviilasja nr 2-15-14709 raames. Kostja II teatas, et kuivõrd hageja hagist loobub, siis kostja II ei soovi tema poolt 02.10.2019 esitatud vastuhagi menetlemist eraldi hagina ning võtab hagi 21.09.2016 abieluvaralepingu osalise tühisuse tunnistamiseks tagasi. Esimese astme kohtu määrus

1. Harju Maakohtu 10.01.2020 määrusega lõpetati tsiviilasja nr 2-19-11625 menetlus seoses hagist loobumisega hageja poolt. Maakohus jättis menetlusse võtmata kostja II vastuhagi 21.09.2016 abieluvaralepingu osalise tühisuse tuvastamiseks ning kostja I vastuhagi elatise suuruse vähendamiseks. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate vastuhagidega seotud menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 1670 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja riigilõivu 300 eurot ning tagastas hagejale riigilõivu 300 eurot. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 15.08.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
2. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-11625 lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

Kuna kohus ei ole kostjate vastuhagisid menetlusse võtnud, hageja on esitanud taotluse hagist loobumiseks ja kohus on otsustanud tsiviilasja menetluse lõpetada, siis keeldub kohus

§ 371lg 2 p 2 alusel vastuhagide menetlusse võtmisest.

Kohus ei saa läbi vaadata kostja I vastuhagi tsiviilasja nr 2-15-14709 raames, kuna nimetatud tsiviilasjas on otsus jõustunud juba 01.10.2015, s.t menetlus on lõppenud. 8. Kostjad on pärast hagi esitamist tasunud täitemenetluse nõuded. Käesoleva hagi esitamine oli tingitud asjaolust, et kostja I ei täitnud tema suhtes täitemenetluses esitatud nõudeid. Pärast hagi esitamist aga on kostja II kostja I võlgnevuse tasunud. Seetõttu tuleb

§ 168lg 5 alusel jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Kostjad ei ole esile toonud põhjuseid, miks oleks hageja kulude väljamõistmine kostjatelt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjate vastuhagide esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. 9. Hageja menetluskulud on põhjendatud summas 1670 eurot (sh õigusabikulud 1620 eurot ja riigilõiv 50 eurot). 15.08.2019 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi kohustusega tasuda riigilõiv 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivust 300 eurot ja tasumata on veel 300 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt kuulub 300 eurot hagejale tagastamisele ja 300 eurot tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista riigituludesse 300 eurot (

§ 190lg 4 lause 2, lg 3).

10. Kohus tühistab

§ 386

lg 4 alusel Harju Maakohtu 15.08.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Määruskaebus

1. Kostja paluvad 28.01.2020 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning teha asjas uus määrus, millega jätta hagist loobumise tõttu menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.
2. 31.05.2016 rahuldas Harju Maakohus hageja hagi põlvnemise tuvastamiseks ja avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamises tsiviilasjas nr 2-15-
3. Ühtlasi mõistis kohus 4 kostjalt I hageja kasuks välja igakuine elatis summas, mis vastab 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale alates 01.10.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 29.09.
4. Hageja avalduse alusel algatati kostja I suhtes täitemenetlused nr 194/2016/1335, nr 194/2016/1336 ja nr 194/2016/
5. 01.10.2019 on kostja II tasunud täitemenetluste võlgnevused.
6. Käesolevas asjas esitas hageja hagiavalduse kostjate I ja II vahel 21.09.2016 sõlmitud abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ja ühisvara jagamiseks. Käesolevas menetluses ei ole hageja nõudeid rahuldatud, misläbi hageja taotletud eesmärk ei ole saavutatud. 21.09.2016 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkulepe on kehtiv. Võlgnevuste tasumine täitemenetlustes ei tähenda, et käesolevas asjas on hageja nõuded kostjate vastu rahuldatud. Kuivõrd hageja nõuded ei ole käesolevas menetluses rahuldatud, siis tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Menetluse edasine käik

1. 17.02.2020 esitas hageja vastuse määruskaebusele, milles palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja esitas taotluse ka hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 euro tagastamiseks.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 16.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega tsiviilasja menetlus lõpetati seoses hagist loobumisega ning tagastati hagejale pool riigilõivust, jäeti kostjate vastuhagid menetlusse võtmata ja vastuhagidega seotud menetluskulud kostjate kanda ning tühistati 15.08.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud. 17. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 7 osas. Ringkonnakohus teeb

§ 667

lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning mõistab kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja riigilõivu summas 100 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 18. 17.02.2020 vastuses määruskaebusele esitas hageja taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 euro tagastamiseks. Hageja selgitas, et ta on tasunud hagiavalduselt kokku riigilõivu 500 eurot, millest 300 eurot on maakohus vaidlustatud määrusega hagejale tagastanud. Hageja palub ülejäänud riigilõivu (200 euro) tagastamist. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Tulenevalt

§ 190

lgtest 3 ja 4 tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 eurot mõista välja kostjatelt. Ringkonnakohus märgib, et 15.08.2019 määrusega andis maakohus hagejale menetlusabi kohustusega tasuda riigilõiv 600 eurot osamaksetena. Hageja on välja toonud ja esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud riigilõivu kokku 500 eurot. Kuivõrd hageja loobus hagist, siis tagastas maakohus hagejale pool tasutud riigilõivust summas 300 eurot (

§ 150lg 2 p 2).

Ülejäänud riigilõivu summa (300 eurot) jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis selle summa välja riigituludesse. Arvestades, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 500 eurot (mitte 300 eurot nagu 5 maakohus ekslikult märkis), siis tuleb maakohtu määrus resolutsiooni punkti 7 osas tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 200 eurot ning 100 eurot tuleb välja mõista riigituludesse. 19. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigustatult hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 20.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

1. Esitatud hagiavaldusest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-14709 on kostjalt I mõistetud hageja kasuks välja igakuine elatis. Kostja I kohtuotsust kohaselt täitnud ei ole ning ka täitemenetlustes ei ole õnnestunud hageja nõuet rahuldada. Kostjate vahel sõlmitud 21.09.2016 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkulepe on hageja hinnangul tehtud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks, nimetatud tehinguga on kostja I loobunud tasuta oma osast ühisvaras. Kuivõrd kostjal I puudub muu kinnisvara, mille arvel täita kohustusi ja samuti muu vara, mille arvel täitemenetluste esemeks olevaid kohustusi täita, siis palus hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga tunnistada tagasivõitmise korras osaliselt kehtetuks 21.09.2016 abieluvaralepingus ja ühisvara jagamise kokkuleppes sisalduvad kokkulepped, kohustada kostjaid andma vastavad nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning jagada kostjate ühisvara, müües kostjatele ühiselt kuuluvad kinnistud avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kostjate vahel pooleks selliselt, et hageja sissenõuded viidatud täitemenetlustes pööratakse kostja I osale kinnistute müügist saadud rahast.
2. Kuivõrd praegusel juhul esitas hageja hagi kohtusse selleks, et tal tekiks hagi rahuldamise tulemusel võimalus saada oma nõuded täitemenetlustes nr 194/2016/1335, nr 194/2016/1336 ja nr 194/2016/1337 rahuldatud ning kostja II (kostja I abikaasa) on tasunud 21.09.2016 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppes sisalduvad kokkulepete kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise vältimiseks kõik võlgnevused täitemenetlustes nr 194/2016/1335, nr 194/2016/1336 ja nr 194/2016/1337, siis leiab ringkonnakohus, et hageja on saavutanud hagiga taotletud eesmärgi. Seega saab lugeda

§ 168

lg 5 alusel, et kostjad on hageja nõude rahuldanud ning menetluskulud tuli seega jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23.

§ 173

lg 1 kohaselt määratakse menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotus. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 24.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. 17.02.2020 vastuses määruskaebusele on hageja esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulu 240 eurot. Hageja esitaja menetlustoiminguks on määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine kohtule – 2 h. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning palus määrata, et tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb alates kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kostjad vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. 6
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Hageja esindaja poolt tehtud toimingud mahus 2 h on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaksu) on arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni mõistlik tasu. Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega hageja põhjendatud menetluskulud 240 eurot (2 h x 120 eurot/h).
4. Vastavalt hageja poolt taotletule tuleb

§ 177

lg 4 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots