TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1049 Määruse kuupäev 3. juuni 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lebedevi riigi õigusabi taotlus seoses mittevaralise kahju h

§ 4lg 3 p 5 ja 6).

Riigi õigusabi seaduse (

) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 3.

§ 7

lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus jätab taotluse

§ 7lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Tegemist on haldus- ja kohtupraktikas sageli esineva vaidlusega kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju üle. Vaidlust ei muuda olemuslikult see, et tegemist oli eriolukorrast tingitud piirangutega. Taotleja jaoks avaldusid piirangud läbi kinnipidamistingimuste, sh läbi liikumis- ja suhtlemisvõimaluste piiramise. Puudub tungiv avalik huvi, mis õigustaks taotlejale riigi õigusabi andmist sellise tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Sel juhul ei ole taotluse rahuldamine võimalik. 4. Kohus selgitab, et kui taotleja soovib esitada kahju hüvitamise nõude, siis saab ta seda teha iseseisvalt. Taotlejal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kui vangla tagastab taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on taotlejal õigus pöörduda kohtu poole. Hüvitamisnõude esitamisel vanglale või halduskohtule ei tule taotlejal esitada õiguslikke põhjendusi. Piisab sellest, kui taotleja esitab selge nõude ning toob välja asjaolud ja oma seisukohad (millised konkreetsed piirangud taotleja väitel talle kahju tekitasid, miks olid need piirangud taotleja arvates ülemäärased, millist kahjulikku mõju need taotlejale reaalselt avaldasid, sh millised tervisehäired taotlejal tekkisid). Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 5.

§ 7lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole

§ 7lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik