Obsah (9)

§ 163§ 657§ 654§ 652§ 456§ 173§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2020, Tal

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. CC (hageja I) esitas 03.01.2019 ja QQ (hageja II) 10.01.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (edaspidi kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 12.11.2018 miinimumsummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduste kohaselt elab hageja I alates
3. a jaanuarist isa juures. Hageja II elab isa juures alates 06.10.
4. Kostja on maksnud hagejatele elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses. Kostja poolt makstud elatis ei kata hagejate kõiki eluvajadusi.
5. Hageja I on Eesti omaealiste tippu kuuluv kergejõustiklane, kes kuulub Eesti noortekoondisesse ning esindab Eesti Vabariiki ka välisvõistlustel. Hageja I treeningud toimuvad seejuures nii Y, Peetris kui ka Tallinnas. Hambumuse eest hoolitsemise eesmärgil käib hageja ka eriarsti vastuvõtul, kelle praksis asub Haapsalus (eelkõige lühemad järjekorrad). Hoolimata sellest, et hageja elukoht on Y, õpib ta XXX Tallinna kesklinnas. Hageja tippsporti on toetanud ka kolmandad isikud (kohati KOV, sponsorid jne), kuid vastav toetus ei ole püsiv. Hageja I igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 103,75 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 80 eurot, sidekulu 20 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 40 eurot, riiete ja jalanõude kulu 120 eurot, muud vältimatud kulud 120 eurot ja vabaajakulud 30 eurot. Kokku on hageja I igakuised kulud 703,75 eurot).
6. Hageja II on samuti mitmekülgne Eesti omaealiste tippu kuuluv kergejõustiklane, kelle alade ampluaa nõuab spetsiaalseid erinevat liiki spordijalanõusid (sprindi naelikud, kaugushüppe naelikud, jooksutossud. Hageja II elukoht ja kool asuvad Y, treeningud toimuvad 6 korda nädalas Tallinna linna eri paigus. Hageja II igakuised kulud on eluasemekulud 119,75 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 60 eurot, sidekulu 28,60 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 30 eurot, riiete ja jalanõude kulu 120 eurot, huviringid ja muud 2 vältimatud kulud 120 eurot ja vabaaja kulud 20 eurot. Kokku on hageja II püsikulud 688,35 eurot.
7. Kostja sissetulek võimaldab kostjal anda ülalpidamist nii vahetult kostjaga koos elavale alaealisele RR-le kui ka elatise näol hagejatele seadusjärgses miinimumsuuruses. Hagejad paluvad jätta tähelepanuta kostja uued väited 20.06.2019 menetlusdokumendis, nagu oleks RR kulud väidetavalt tulevikus suuremad. Kostja sissetulekutest laste ülalpidamiskohustuse suurust lahutades selgub, et kostjale jääb pärast laste ees ülalpidamiskohustuste täitmist ainuüksi enda kuludeks veel vähemalt 548,09 eurot. Kostja väide kostja töötasu vähenemisest tulumaksu tagastuse tõttu ca 50 euro võrra ei ole eluliselt usutav, on tõendamata ja oletuslik. Kostja ei ole töövõimetu ning kostja esitatud tõendid kinnitavad, et kolmas alaealine laps ei jää hagejatele miinimumelatise maksmise tõttu hagejatest halvemasse olukorda.
8. Rae vald on maksnud ühekordseid toetusi ja GGG vilistlaskogu
9. aastal stipendiumi hagejale I sportlike saavutuste eest. Nimetatud summad on erandlikud ja ühekordsed, mistõttu ei saa nende summadega lapse ülalpidamisel arvestada. Hageja I ei õpi enam GGG-s, mistõttu on vilistlaskogu stipendiumiga arvestamine igal juhul välistatud. Toetuste eest ei saa tasuda eluaseme, transpordi, toidu või vabaaja kulusid, vaid saadud toetused kuluvad tippspordi tegemiseks vajalike vahendite soetamisele ja tippspordiga jätkamiseks vajalike reiside finantseerimisele. Vastab tõele, et hageja I töötas eelmisel aastal ühe kuu juulis J-s, kuid sellest ühekordsest lisateenimisest suvel, ei saa järeldada, et alaealine ja täiskoormusel koolis käiv hageja I saaks või peaks end juba ise ülal pidada ning vanemad vabaneksid osaliselt oma seadusest tulenevast kohustusest.
10. Kostja väited kostja poolt soetatud spordivarustuse kaasavõtmisest on asjakohatud, kuivõrd jalatsid, mis hageja II kaasa võttis olid katkised ning enamus spordiriideid oli hagejale II väikseks jäänud. Samuti on kostja vastuväited seonduvalt transpordikuluga summas 60 eurot käesoleval juhul asjakohatud. Hageja II käib jätkuvalt trennis ja treeninglaagrites, kuid seonduvalt kostja keeldumisega kergejõustikuklubi liikmemaksu ümbervormistamisest ja kostja korduvate kõnedega treenerile, tuli hageja II liikmelisus kokkuleppel treeneriga formaalselt peatada. Spordialase arengu jätkamiseks käib hageja II ka edaspidi viis korda nädalas Tallinnas trennis, mis tähendab seda, et sõltumata transpordi liigist (marsruuttakso pilet 2,30 eurot või autosõit edasi-tagasi ca 30 km) maksab transport Tallinnasse trenni või vaba aja veetmiseks edasi-tagasi 3-4,6 eurot kord. Vanemate vahelised varasemad kokkulepped ei puutu käesoleva vaidluse sisusse, mis keskendub ajaperioodile alates 12.11.
11. Elatise nõude lahendamisel ei saa arvestada kostja poolt välja toodud asjaolu, et hagejate seadusliku esindaja abikaasa teenib samuti sissetulekut. Kostja vastuväited hagile
12. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja palub vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ja välja mõista elatis hagejate vanemate varalise seisundiga proportsionaalselt. Kostja on võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.
13. Hageja I kulutusi ei kanna hageja isa suuremas osas ise. Osa kulutusi, sh spordivarustus, riided ja jalatsid kannab hageja I ise talle Rae valla poolt makstud sporditeotuste, GGG kogu poolt kastud stipendiumi arvelt. Samuti on tasunud võistluste stardimaksete ja spordivarustuse eest treener. Breketid on hagejale paigaldatud Haigekassa finantseerimisel tasuta ning visiidi ja tarvikute eest tasub kas hageja vanaema või hageja I enda arveldusarvel olevate vahendite arvelt.
14. Kostjal on ka kolmas alaealine ülalpeetav XX.XX.XXXX sündinud RR, kes elab koos kostjaga. Harju Maakohus vähendas 10.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8718 RR3 le makstavat elatist summale 169,91 eurot. Nimetatud kohtuotsusele on esitatud apellatsioonkaebus. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejatele elatist miinimummääras, kuna sellisel juhul jääks oluliselt kehvemasse olukorda noorim poeg RR. RR kulud on intensiivsest kasvuajast ja kiirest arengust tingituna niivõrd suured, et kostjal vaba raha üldse ei jäägi.
15. Kostja töötab X ametikohal bruto töötasuga 1480 eurot kuus. Alates
16. a novembrist kuni
17. a jaanuarini andis kostja kummalegi hagejale ülalpidamist 75 eurot kuus ja alates 01.02.2019 annab kummalegi hagejale ülalpidamist 100 eurot kuus.
18. Kostja ja temaga koos elava alaealise lapse RR vältimatud püsikulutused ühes kuus on 1402 eurot, millest kostja kulud on 650 eurot ja lapse kulud 532 eurot. Kostja kulud koosnevad eluasemekuludest 200 eurot, eluasemekuludega seotud kuludest (maksed III pensionisambasse) 57 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, toidukuludest 150 eurot, sidekuludest 38 eurot, kulutustest tervishoiule 35 eurot, kulutustest riietele 30 eurot, kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 20 eurot ja lemmikloomadega seotud kulust 30 eurot. Kostjaga koos elava alaealise lapse igakuised kulud koosnevad eluasemekuludest 200 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, lasteaiakuludest 70 eurot, toidukuludest 75 eurot, sidekuludest 12 eurot, kulutustest tervishoiule 15 eurot, kulutustest riietele 50 eurot, kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 10 eurot ja kulutustest vabale ajale, hobidele 10 eurot.
19. Kuna kostja kogusissetulek on ühes kalendrikuus (koos elatisega ja lastetoetusega) kokku ca 1500 eurot, millest 100 eurot on öötöö ning minimaalsed kulud kokku ca 1400 eurot. Kostja sissetulek kõigub ja oleneb öötööst. Kostja peab oma tervisliku seisundi tõttu muutma töö iseloomu. Kostjal ei ole võimalik väikese lapse kõrvalt ka lisatöö võimalusele. Samuti ei ole võimalik töökoha vahetus, kuna kostja on X, see on tema eriala ja ta on teeninud riiki juba üle 20 aasta. Hagejate isal on oluliselt parem varaline ja majanduslik seisund laste ülalpidamiseks. Kostja palub kohtul arvestada vanemate erineva majandusliku võimekusega.
20. 20.06.2019 menetlusdokumendis märgib kostja, et kostja sissetulek väheneb alates 01.07.2019 umbes 50 euro tulumaksukohustuse võrra. Alates
21. a on hageja I elanud isaga. Isal on olnud lapse suhtes faktiliselt ainuhooldusõigus ja otsused (tippsport) on võetud vastavalt isa majanduslikele võimalustele. Kostjal ei ole võimalik oma majandusliku võimekuse juures toetada tippsporti. Seoses hageja II kolimisega ei ole hageja I seetõttu halvemasse olukorda sattunud ning eelkõige peaks analüüsima, kui palju oleks kostjal vaja maksta laste ülalpidamiseks seoses lisakulutustega mida põhjustas hageja II kolimine isa juurde. Hagejate transpordikulud on ülepaisutatud. Tegelikult ei sõiduta hagejate isa lapsi trennidesse igapäevaselt. Lisaks ei ole oluliselt suurenenud ka elamisele seonduvad kulud. Hageja II on siiani saanud endale osaliselt ka vanema venna spordivarustuse. Riietele märgitud kulu on ülepaisutatud.
22. Hageja I sai 10.08 töötasu 327 eurot ja koos stipendiumiga on hageja aastane sissetulek 2102 eurot. Kostja poolt soetatud spordivarustuse võttis hageja II kaasa. Kostja maksis hageja II treeningutasu kuni
23. a maini. Alates
24. a maist ei käi kostja II X Spordiklubis. Seega ei saa olla ka transpordikulu.
25. Kostja on peres vaid üksi palgasaaja, hagejate peres on kaks palgasaajat. Kostjal ei ole lisateenimise võimalusi töö iseloomu ja raskuse tõttu, kuna töötab X graafiku alusel. Kostjal ei ole võimalik vahetada elukohta või piirata nt transpordikulusid, kuna need on seotud väiksema lapse hooldusõiguse teostamisega.
26. 06.09.2019 menetlusdokumendis palus kostja arvestada asjaoluga, et hagejate isa saab peretoetust summas 120 eurot, mida kostja palub elatise määramisel arvesse võtta ja selle võrra elatist vähendada. 4 Esimese astme kohtu otsus
27. Harju Maakohtu 25.09.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 12.11.2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 31.05.2020 ning hageja II kasuks igakuine elatis 250 eurot alates 12.11.2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.02.
28. Maakohus määras, et kõik kostja poolt alates 12.11.2018 hagejatele elatise katteks tasutud summad (sh kostja poolt alates 12.11.2018 hageja II eest tasutud trennitasu) tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
29. Kuna kostja palub elatise vähendamist alla miinimummäära, siis tuleb kindlaks teha hagejate igakuised vajadused.
30. Hageja I põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on kokku 658,25 eurot. Eluasemekulud on põhjendatud summas 98,25 eurot (keskmised kommunaalkulud 52 eurot ja eluaseme laenukulu 46,25), toidukulu summas 150 eurot, sidekulud summas 20 eurot ja tervishoiukulud summas 20 eurot, hügieenitarvete kulu summas 20 eurot ja koolikohustuse täitmise kulu summas 30 eurot.
31. Hageja I transpordikulu on põhjendatud summas 60 eurot. Hageja tegeleb tippspordiga ja käib seoses sellega treeningutel Tallinnas. Hageja seaduslik esindaja selgitas 23.05.2019 istungil, et hageja transpordikulud koosnevad hageja kooli sõidutamise kuludest, koolist koju sõidutamise kuludest ning treeningutele ja treeningutelt koju sõidutamise kuludest. Samuti selgitas hageja seaduslik esindaja, et hageja liigub ka tasuta transpordiga, kuid ainult tasuta transpordiga liikuda ei ole võimalik.
32. Hageja I riiete ja jalanõude (sh spordiriiete ja -jalanõude) kulu on põhjendatud summas 120 eurot (sh igapäevased riided ja jalanõud 50 eurot, spordiriided ja -jalanõud 70 eurot). Hageja isa selgitas istungil, et jalanõud maksavad 300 eurot ja sponsoreerituna ostetuna 200 eurot, ühel aastal kulub 4 paari. PP kirjaga on tõendatud, et jooksujalatsid kestavad 4-6 kuud ja siis on neid vaja välja vahetada. Hageja jalatsid maksavad laohinnaga 80-100 eurot ja üks sporditarvete firma aitab jalanõude hankimisel, kuid osa summast tuleb ka vanematel kanda. Lisaks spordiriided, pulsikell, taastuvad vahendid. Kohtule esitatud fotolt nähtuvalt on hagejal spordijalatseid mitu paari. On eluliselt usutav, et tippspordiga tegeleval noormehel kulub spordiriietele- ja jalatsitele märkimisväärne summa. 5-6 päeva nädalas treenides peabki olema mitu paari spordijalanõusid ja -riideid. Seega arvestab kohus spordiriietele ja -jalanõudele 70 eurot kuu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asju oleks võimalik soetada odavamalt või oleks kogu varustus võimalik saada sponsorite abil.
33. Hageja I muud vältimatud kulud on tõendatud summas 120 eurot. Nimetatu on tõendatud tallatoe arvega 65 eurot, taipoksitreeningu kuluga 60 eurot, UP sport treeningute arvega 25 eurot, rullmassaazi arvega 180 eurot ja SEB jooksu stardimaksuga. PP 07.03.2019 e-kirjaga on tõendatud, et transport laagrisse on osalejate enda korraldada. PP 31.05.2019 kirjaga on tõendatud, et
34. a juulis ootab hagejat I ees Euroopa Noorte Olümpia Aserbaidžaanis ning teatud osa kuludes tuleb kanda vanematel. Igakuine juuksurikulu 20 eurot on põhjendatud. Kulu kosmeetikule on põhjendatud summas 12,50 eurot. Vabaajakuludele (kino, teater jne) arvestas kohus 20 eurot kuus.
35. Vastuseks kostja vastuväidetele, et tema ei pea toetama tippsporti ja et tegemist on hageja I isa ainuisikulise otsusega, leidis kohus, et hageja I vanematel on hageja I suhtes ühine hooldusõigus ning seega oli hageja I tippspordiga tegelemine vanemate ühine otsus. 5
36. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja I kannab oma kulusid oma arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvelt. Hagejad nõuavad elatise välja mõistmist alates 12.11.2018 ja seega enne seda makstud preemiad ja stipendiumid arvesse ei lähe. Hageja I pangakonto väljavõttest nähtub, et Rae Vallavalitsus maksab hagejale preemiat üks kord aastas, seega on nimetatud summad erandlikud ja ühekordsed, mistõttu ei saa nende summadega hageja I igapäevasel ülalpidamisel arvestada ning saadud toetused kuluvad tippspordiga seotud kuludeks. Samuti nähtub hageja I pangakonto väljavõttest, et hageja I sai 10.08.2018 töötasu 327,18 eurot. Nimetatu on ühekordne laekumine ning hageja I on kohtule seletanud, et töötas eelmisel aastal ühe kuu vältel juulis. Maksu- ja Tolliameti teatisega on tuvastamist leidnud, et hagejal I ei ole igakuist sissetulekut ega vara, mille arvelt saaks tema ülalpidamiskulusid katta. Hagejate ülalpidamiskohustust ei ole hagejate isa abikaasal. Seega on kostja väited selle kohta, et hagejate peres on kaks palgateenijat aga kostja peres üks, asjakohatud.
37. Hageja II põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on kokku 616,25 eurot. Eluasemekulud on põhjendatud summas 98,25 eurot (keskmised kommunaalkulud 52 eurot ja eluaseme laenukulu 46,25), toidukulu summas 150 eurot, sidekulud summas 28 eurot, hügieenitarvete kulu summas 20, tervishoiukulu summas 20 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 30 eurot ning riiete ja jalanõude kulu summas 120 eurot. Hageja II transpordikulu on põhjendatud summas 60 eurot. Hageja käib jätkuvalt treeningutel Tallinnas. Hageja II muudeks vältimatuteks põhjendatud kuludeks arvestas kohus 100 eurot (sh 45 eurot juuksurile ja kosmeetikule, 55 eurot spordiga seotud kulud, 20 eurot vabaajakulud). Kohtule 19.07.2019 esitatud tõenditega on tõendatud hagejale 12 madratsi ostmine 78 eurot, telefoni kulu 139 eurot, hageja 2 Kurgjärve laagri kulu 180 eurot, 16.04.2019 tasutud hageja 2 treeninglaager Jõulumäel 90 eurot, 17.10.2018 tasutud hageja 2 spordilaagri osalustasu 100 eurot. Muude vältimatute kulude alla kuuluvad veel trennimaksud ja võistluste stardimaksud.
38. Kohus tegi kindlaks ka vanemate varalise seisundi. Hagejate isa igakuine sissetulek on töötasu 1311,04 eurot, millele lisandub alates jaanuarist peretoetus 120 eurot. Hagejate isale kuulub korteriomand asukohaga EEE. Kostja keskmiseks sissetulekuks perioodil 14.11.2018 kuni 08.05.2019 on 1289,29 eurot. Nimetatule lisandub peretoetus 60 eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga OOO korter X ja Y.
39. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära tuues ka põhjuseks, et kostjal on ka kolmas alaealine laps, RR. RR igakuised kulud summas 459,83 eurot on tuvastatud Harju Maakohtu 10.12.2018 otsusega. Nimetatud otsuses on kohus arvestanud asjaoluga, et hageja II elukoht on otsuse tegemise ajal isa juures ning arvestas lapse RR kuludeks eluasemele kokku 156,83 eurot. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et käesoleval ajal on RR kulud suurenenud.
40. Kostja on minetanud õiguse tugineda asjaolule, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega, kuivõrd kostja tugines sellele alles 06.09.2019 lõplikes seisukohtades. Hagejatel ei olnud võimalik sellele omapoolset seisukohta esitada. Nimetatu ei oleks ka põhjendatud, kuna kohus tuvastas, et hagejate kulud on kahekordsest miinimumelatisest suuremad.
41. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja varaline seisund ega kostja kõige noorem alaealine ülalpeetav alust vähendada elatist alla miinimummäära. Hagejate igakuised põhjendatud vajadused on suuremad kui kahekordne miinimumelatis, hagejate isa majanduslik olukord ei ole kostja omast sedavõrd parem, et oleks alust mõista elatis kostjalt välja tulenevalt varalisest seisundist proportsionaalselt. Kuivõrd hagejate kulud on vastavalt 658,25 eurot ja 616,25 eurot, siis jääbki hagejate isa kanda ülalpidamiskuludest suurem osa (vastavalt 408,25 eurot ja 366,25 eurot). Spordiga seotud kulud ületavad igapäevaseid vajadusi ning seega jäävad hageja I isa kanda kõik spordiga seotud kulud. 6
42. Ajal, mil hageja II elas kostja juures pidi kostja kandma üksinda kõik hagejaga II seotud kulud, kuna hageja I kulud kandis isa. Eluliselt ei ole usutav, et kostjal kulus hageja II ülalpidamiseks ainult 200 eurot (kostja väitel olid tagatud elementaarsed elamistingimused ja muud toetust kuskilt juurde ei tulnud). Seega tuleb eeldada, et kostjal hageja II ülalpidamiseks umbes sama summa mis tuleb tasuda kahele hagejale kokku. Seega ei saa kostja majanduslik olukord sedavõrd halveneda. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kui kostja kolmandale lapsele, kes on käesoleval ajal 3-aastane, kulub ühes kuus 459,83 eurot ja hagejale II kulus kostja juures elades tunduvalt vähem.
43. Tõendatud ei ole, et kostja ei ole suuteline oma varalist seisu parandama tagamaks hagejatele ülalpidamist. Lisaks on kostjal võimalik enda kulusid piirata (nt transpordikulude arvelt). Kohus ei saa arvestada kostja tõendamata väitega, et tervislikel põhjustel ilmselt tema töötasu väheneb, kuna kohtul tuleb lähtuda käesoleval ajal saadavast töötasust. Kostja väide töötasu vähenemisest tulumaksu tagastuse tõttu ca 50 euro võrra, on tõendamata. Arvestades kostja igakuist keskmist sissetulekut 1289,29 eurot, siis on kostjal võimalik anda kummalegi hagejale ülalpidamist 250 eurot kuus ja RR-le elatist 229,91 eurot kuus ilma, et kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostjal jääb pärast lastele ülalpidamise andmist enda kulude katteks eurot 559,38 eurot (1289,29 eurot – 250 eurot – 250 eurot – 229,91 eurot). Seega ei esine PKS § 102 lg-2 sätestatud elatise vähendamise aluseid, kuna kostja kõige noorem alaealine laps ei jää kummalegi hagejale 250 euro väljamõistmise korral vähem kindlustatuks ning ei kahjustu ka kostja enese tavaline ülalpidamine.
44. Kohus ei rahulda hagejate taotlust, et elatis ei oleks väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul, kui kohus seoks väljamõistetud elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast sõltuvaks, siis jääks kostja kõige noorem poeg RR hagejatest halvemasse olukorda.
45. Kõik kostja poolt hageja seadusliku esindaja arvelduskontole alates 12.11.2018 makstud elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele. Samuti tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada kostja poolt alates hagi esitamisest hageja II eest tasutud trennitasu.
46. Põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus ja õigus ise tõendeid koguda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub 30.10.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis mitte rohkem kui 120 eurot alates 12.11.2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 31.05.2020 ja hageja II kasuks mitte rohkem kui 120 eurot alates 12.11.2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni s.o kuni 23.02.
3. Kohus ei ole arvestanud RR-le suurenenud kulutusi, kuigi kostja on selles osas esitanud pangakonto väljavõtte. RR isa maksab elatist vähem (laps viibib osaliselt isa juures, sest kostja töötab vahetustega, seega on ka lapse eluasemekulud väiksemad). RR isa maksab lapsele elatist 139,91 eurot kuus, kuid tegelikkuses suuremas osas ta kulutusi lapsele ei tee.
4. Kostjal ei ole võimalik ühistranspordiga õigeaegselt tööle jõuda, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on see välistatud ühistranspordi ebaregulaarsuse tõttu.
5. Maakohus ei arvestanud vanemate ebavõrdse majandusliku seisundiga. Maakohus on keeldunud hagejate isa majandusiku seisukorra väljaselgitamisest nagu seda kostja puhul tehti. Hagejate isa on esitanud oma sissetuleku väiksemas määras kui see 7 tegelikult on.
6. aastal on hagejate isa töötasu 2000 eurot kuus, mis on netosummas 1556 eurot, mitte 1311 eurot. Võttes arvesse hagejate isa vanust ja teenistusstaaži on alust arvata, et lisaks palgale on tal õigus saada politseiametnikele kehtestatud eelpensioni (umbes 300 eurot). Seega on kindlaks tegemata hagejate isa tegelik sissetulek aastal
7. Lisaks eeltoodule on kostja üksikvanem, aga hagejate peres on veel üks täiskasvanu. Arvestatud ei ole sellega, et kostja kasvatada on väikelaps, kes sagedaste haigestmiste korral vajab vahetut hooldust (hoolduslehel olemist väikelapsega), seeläbi väheneb ka kostja sissetulek.
8. Käesoleval juhul tuleks arvestada lastetoetuse osa ja paljulasteliste toetuse hüvitise osa mõlema hageja kohta kokku 160 eurot nende vältimatutest püsikulutustest maha. Kostja ei ole nõus, et ta on minetanud õiguse tugineda asjaolule, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega.
9. Hagejate kulud on jäänud suuremas osas tõendamata. Hageja I käib koolis Tallinnas, trennid on Tallinnas, ühistransport on tasuta. Hageja I ei vaja kooli ja koju sõidutamist. Hageja I on kostjale ise väitnud, et olulist transpordikulu tal ei ole ja suuremas osas kasutab ta ühistransporti. Menetluse käigus on hinnantud valdavalt hageja I kulutusi, hageja II kulutusi ei ole suuremas osas käsitletud ja sellekohaseid tõendid on esitatud vähesel määral. Menetluse käigus on esitatud vähesel määral tšekke hagejate kulutuste osas. Esitatud tšekkidest nähtub, et mõlema hageja puhul jäävad spordivarustuse kulude ning riietele ja jalanõudele mõeldud kulutuste summa alla 120 euro. Eelnimetatud kulutused on mõlema hageja puhul suuremas osas tõendamata. Ei ole ka õiglane väita, et kuna on ühine hooldusõigus, siis tippspordi tegemine oli mõlema vanema otsus. Kostja on sunnitud leppima isa ainuisikulise otsustega tippspordi suhtes.
10. Hageja I aastane sissetulek on üle 2000 euro. Nimetatud sissetulek kulub spordivarustusele, seetõttu ei ole õiglane, et kohus pidas tõendatuks riietele, sh spordivarustusele 120 eurot kuus, kui tegelikkuses on see toetuste ja kingituste näol osaliselt hüvitatud. Hageja isa on nendest vahenditest regulaarselt katnud hageja I erinevaid kulutusi (juuksur, kosmeetik, rullmassaaž, bussipiletid, koolikulutused, spordivarustus, riided jne) ja niisamuti on suur osa spordivarustusest saadud kingituste näol sponsoritelt ja treenerilt võistlustel.
11. 22.11.2019 täiendatud apellatsioonkaebuses leiab kostja, et väljamõistetud elatise summast tuleb maha arvestada paljulapselise pere toetuse osa 100 eurot / 2, lastetoetus 60 eurot / 2 ning kostja kolme lapse kohta saamata jääv riiklik toetus 100 eurot / 2, mis mõjutab kostja majanduslikku seisundit ja seab kostja võrreldes teiste paljulapseliste peredega halvemasse majanduslikku olukorda. Eeltoodu teeb ühe hageja kohta kokku 120 eurot. Vastustaja seisukoht
12. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hagejad esitasid ka uue tõendi (PPA e-kiri pensioni arvutamise kohta). Ringkonnakohtu seisukoht
13. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

8 46.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana ka kaks uut tõendit (Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8718, Exceli tabel ametnike põhipalkade kohta 01.04.2019). 08.04.2020 esitas kostja veel uue tõendi (Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuanne).
2. Hagejad vaidlesid uute tõendite vastuvõtmise vastu, kuna need ei ole esitatud õigeaegselt ega oma ka tähtsust asja lahendamisel. 49.

§ 652

lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi faktilise asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (

§ 652lg 4).

1. Kostja ei ole uute tõendite esitamise lubatavust põhjendanud. Samuti ei mõjuta kostja poolt esitatud uued tõendid asja lahendamist. Eeltoodu tõttu puudub nimetatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks alus. Dokumentide elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
2. Hagejad esitasid vastuse lisana Politsei- ja Piirivalveameti personalitöötaja vastuse hagejate isa elektronkirjale, millega soovivad ümber lükata apellatsioonkaebuses esitatud uut väidet, nagu oleks alust arvata, et hagejate isal on õigus saada politseiametnikele kehtestatud eelpensioni. Kolleegium jätab hagejate uue tõendi asja materjali juurde võtmata, kuna jätab kostja uue väite

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

52. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja hagi rahuldamise osas summas, mis ületab 120 eurot kuus kummalegi lapsele. Vastavalt

§ 456

lg-le 4 on otsus edasi kaebamata jõustunud kummalegi hagejale elatise 120 eurot kuus väljamõistmise osas.

1. Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et kostja on laste ema ja lapsed elavad isaga. Kostjal on lahuselava vanemana laste ülalpidamise kohustus PKS § 97 p 1, § 99 ja § 101 lg 1 järgi.
2. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis).
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul on hagejate vajadused väiksemad sellest, mis võimaldavad kostjalt välja mõista miinimumelatise. Kuigi hagejad tõid esile ja ka maakohus tuvastas, et hagejate igakuised vajadused on suuremad kui kahekordne miinimumelatis, ei tuginenud nad sellele kostjalt elatise nõudmisel. Hagejate nõude puhul tuli eeldada, et vajadused eelmisel aastal olid vähemalt 540 eurot ja käesoleval aastal on need 596 eurot. Kostja ei toonud esile ega tõendanud maakohtus, et hagejate vajadused oleksid väiksemad. Neil kaalutlustel lähtus maakohus hagejate nõude lahendamisel põhjendatult sellest, et hagejate vajadused on sellised, mis õigustavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras.
4. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal 9 on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
5. Maakohus arvestas sellega, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps ning seetõttu mõistis elatise hagejatele välja alla seaduses sätestatud miinimummäära.
6. Kostja etteheide, et kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kostja kolmanda lapse kulutusi, ei vasta tõele. Maakohus on kostja kolmanda lapse vajadusi hinnanud ning lähtunud sealjuures põhjendatult Harju Maakohtu 10.12.2018 otsusest tsiviilasjas nr 218-8718, millises menetluses keskendutigi kostja kolmanda lapse kulude detailsele tuvastamisele ning leiti, et kostja kolmanda lapse kulude suuruseks on 459,83 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui kostja vaatamata sellele leidis, et kolmanda lapse kulud on suuremad, oleks kostja pidanuks esitama nimetatud asjaolu tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Ainuüksi kostja arvelduskonto väljavõte seda ei tõenda.
7. Alusetu on kostja väide, et maakohus on ebaõigesti hinnanud vanemate ebavõrdset varanduslikku seisu. Maakohus on õigesti võtnud arvesse vanemate palgaandmed, millised menetlusosalised kohtule esitasid Maakohus on otsuses vanemate majanduslikku olukorda põhjalikult analüüsinud ning on kokkuvõttes leidnud, et hagejate isa majanduslik olukord ei ole kostja omast sedavõrd parem, et oleks alust mõista elatis kostjalt välja tulenevalt varalisest seisundist proportsionaalselt. Maakohus on ka tuvastanud, et hagejate kulud on tegelikult miinimumelatisest suuremad, kuid kohus mõistis kostjalt elatise välja alla miinimummäära, mistõttu tasub hagejate isa niigi suurema proportsiooni hagejate kuludest.
8. Asjakohatu on apellatsioonkaebuse viide asjaolule, et hagejate peres on veel üks täiskasvanu ning sellega peaks arvestama. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma lapse vanemad Seega kohustus hagejatele ülalpidamist anda on hagejate vanematel, mitte ühe vanema abikaasal.
9. Asjakohatu on ka kostja ettepanek arvestada paljulapselistele peredele ettenähtud lastetoetuse lisa 100 eurot hageja kohta hagejate vältimatutest püsikulutustest maha, sest riik on näinud ette nende kulutuste hüvitamise. Hagejad ei ela paljulapselises peres ega saa ka vastavat toetust.
10. Kuna maakohus tuvastas, et ostja on võimeline andma hagejatele ülalpidamist 250 eurot kuus ilma enda ja oma kolmanda lapse majanduslikku toimetulekut kahjustamata, hagejate vajadused on aga suuremad, mistõttu kannab isa niigi suurema osa hagejate ülalpidamiskuludest, ei ole põhjendatud hagejate isale laekuva lastetoetuse maha arvamine väljamõistetavast elatisest.
11. Põhjendamatud on ka apellatsioonkaebuse väited seonduvalt hageja I sissetulekuga. Üksikud stipendiumid/preemiad ning ühekordne lisa teenimine suvel, ei anna alust väita, et alaealine laps peaks end ise ülal pidama ning vanemad vabaneksid osaliselt oma seadusest tulenevast kohustusest. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud summad on erandlikud ja ühekordsed, mistõttu ei saa nende summadega hageja I igapäevasel ülalpidamisel arvestada ning saadud toetused kuluvad tippspordiga seotud kuludeks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 64.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole otsust vaidlustatud. 65. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

1. Kostja leiab, et hagejate menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda, sest tegemist on elatise nõudega. Hagejate toimetulekuks vajalike kulude väljatoomine ja nende 10 tõendamine ei ole keeruline ka hagejate seaduslikul esindajal endal teha ja see ei nõua vandeadvokaadi abi.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise nõude puhul ei ole juriidilise esindaja kasutamine põhjendatud. Seadus elatise nõude puhul õigusabikulude hüvitamise osas erisusi ette ei näe Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ning asja edasi kaevates oli ta teadlik täiendavate kulude tekkimisest ja pidi nendega arvestama. 68.

§ 174

lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hagejate kulunimekirja põhjal. Hagejad taotlevad 594 euro hüvitamist 4,5 tunni õigusabi eest tasumääraga 110 eurot/t (ilma käibemaksuta). Hagejate esindaja tutvus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse, kokku 4,5 tundi.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, samuti on mõistlik tasumäär. Hagejad ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejatele hüvitada õigusabi eest 495 eurot (4,4x110) + käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot.
3. Vastavalt hagejate taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 11