TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1166 Määruse kuupäev 18. juuni 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Mihkel Loki (Lokk) esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 11.

§ 252lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas
2. juuni
3. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/199 Mihkel Loki (taotleja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt osutus
4. juunil 2020 pikaajaliselt kokkusaamiselt tulnud taotleja ekspresstest positiivseks opiaatide suhtes. Taotlejalt võeti täiendavad analüüsid Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti edastamiseks. Kliinilise joobe tunnuseid taotlejal ei esinenud. Vangla põhjendab, et täiendavate asjaolude selgumiseni, vanglas viibivate isikute julgeoleku ja parema järelevalve tagamiseks kinnipeetava tervisliku seisundi üle ning narkootilise aine leviku vältimiseks on vajalik taotleja kaaskinnipeetavatest eraldada.
5. Taotleja esitas
6. juunil 2020 Tartu Vanglale vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
7. Taotleja esitas Tartu Halduskohtule
8. juunil 2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
9. juuni
10. a käskkirja nr 2-20/1-2/199 täitmise peatamiseks. Taotleja põhjendab, et kinnitas vanglale, et ei ole narkootikume tarvitanud. Taotlejale tehti koheselt kliiniline test, mille tulemusena taotlejal joobe tunnuseid ei tuvastatud. Seejärel võeti taotlejalt vereanalüüs ning tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjendusel, et ta võib 3-20-1166 joobeseisundist tulenevalt olla agressiivne ja ettearvamatu ning kuna takistada on vaja narkootiliste ainete levikut teistele kinnipeetavatele. Taotleja asju ei ole narkootiliste ainete tuvastamiseks läbi otsitud. Samuti ei ole taotlejale joovet tekkinud. Taotleja hinnangul piiratakse tema õigusi intensiivselt ning eelduslikult pikaajaliselt. Vaidlusalune käskkiri on põhjendamatu ning põhjustab taotlejale rohkem ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tagaks taotlejale stressivaba võimaluse kaebuse koostamiseks. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
11. Tartu Vangla esitas kohtule
12. juunil 2020 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et Tartu Vangla lõpetas
13. juuni
14. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/206 taotleja suhtes alates
15. juunist 2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. KOHTU SEISUKOHT
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi taotlejal esines esialgse õiguskaitse vajadus
4. juunil 2020, mil ta kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitas, peab kohus taotluse lahendamisel lähtuma käesolevaks hetkeks muutunud asjaoludest. Kuna taotleja suhtes on Tartu Vangla
5. juuni
6. a käskkirja nr 2-20/1-2/199 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vangla
7. juuni
8. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/206 lõpetatud, ei vaja ta enam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Mihkel Loki esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

8. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2