Obsah (4)

§ 184§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1364 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4, § 120 lg 1, § 424 ja § 4231 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Hüvenenile liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Hüvenenile 3 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.09.2017 ja lõppeb 02.06.

2. Tartu Vangla esitas 29.04.2020 Tartu Maakohtule materjalid A. Hüveneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 21.05.2020 määrusega jäeti A. Hüvenen vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. Maakohtu hinnangul on A. Hüveneni puhul uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Vabanemise korral puudub tal kindel töökoht, samas on ta varasemalt toime pannud majandusliku kasu saamisele suunatud kuritegusid. Seega on kõnealuse riski maandamiseks töökoha olemasolu oluline. Ühtlasi leidis maakohus, tuginedes vangla poolt koostatud iseloomustusele, et A. Hüveneni hoiakutes ei ole samuti toimunud piisavalt positiivseid muudatusi, mis õigustaksid tema ennetähtaegset vabastamist. Samuti on ta varasemalt rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid. Mis puudutab A. Hüveneni poolt narkootiliste ainete tarvitamist, siis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisidest nähtub, et A. Hüveneni arvates ei ole narkootikumid halvad ja narkootikumidest loobumist ta enda jaoks eesmärgiks seadnud ei ole. A. Hüveneni on samas karistatud narkootilise aine käitlemise ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on ka alkohol osaks tema eluviisidest ja ka eeltoodu on kaasa toonud tema poolt õigusrikkumiste toimepanemise. Kuna A. Hüvenen ei teadvusta endale narkootilistest ainetest ja alkoholist hoidumise vajadust, ei ole tõenäoline, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemisega seonduv risk piisavalt maandatud. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Hüveneni käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole piisav, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Hüvenen, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
6. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole arusaadav, kuidas saab tema puhul retsidiivsusrisk olla jätkuvalt kõrge. A. Hüvenen on kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud majandustöödel, vestelnud psühholoogiga, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja tema suhtumine ametnikesse on positiivne.
7. A. Hüvenen juhib tähelepanu, et viimastel kuudel oli riigis eriolukord. Sellest tulenevalt ei soovinud tööandjad garanteerida talle kindlat töökohta. Samuti oli ka vangla karantiinis, mis takistas töökoha otsimist. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et vabanemise korral on tal võimalik Töötukassas ennast töötuna arvele võtta ja saada töötu abiraha. Lisaks on A. Hüveneni ema valmis teda majanduslikult toetama. Käesolevaks hetkeks on A. Hüvenen endale kindla töökoha leidnud, mistõttu on tõenäosus majandusliku kasu saamisele suunatud kuritegude toimepanemiseks väike.
8. Maakohtu määrusest ei ole arusaadav, mida peab viimane silmas A. Hüveneni hoiakutes ja nendes mitte toimunud muudatuste kohta. A. Hüvenen oli perioodil 03.09.2015 – 15.02.2017 kriminaalhooldusel. Sel ajal rikkus ta vaid kahte tingimust. Karistuse kandmise ajal on A. Hüvenen käitunud viisakalt. Vaid ühel korral on ta valvuri suhtes kasutanud ebaviisakat väljendit, mida A. Hüvenen kahetseb ja on sel teemal ka kontaktisikuga vestelnud. Vanglas toime pandud rikkumised olid aastal
9. Need on ka ainsad korrad, mil ta on kinnipidamiskohas ebakorrektselt käitunud. Maakohus ei ole arvesse võtnud kõike positiivset, mida A. Hüvenen on karistuse kandmise ajal teinud.
10. Sotsiaalprogrammides osaledes tegi A. Hüvenen endast kõik oleneva, et programm edukalt läbida. Samuti on A. Hüvenen sotsiaalprogrammis käsitletud teemadel vestelnud ka psühholoogiga.
11. A. Hüvenenil ei ole diagnoositud sõltuvust. A. Hüvenen saab aru narkootiliste ainete tõsidusest ja oskab teha õigeid valikuid, et nendega kokku enam mitte puutuda.
12. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusalane järelevalve aitaks tal ühiskonnas seaduskuulekalt käituda. Kui A. Hüvenen vabaneks tähtaegselt, oleks ta ilma igasuguse järelevalveta. A. Hüvenenil on temale koostatud individuaalne täitmiskava täidetud ja seega ei määraks vangla talle enam täiendavaid sotsiaalprogramme. Samuti ei määrataks talle ka osalemist rehabiliteerivates tegevustes, kuna tal ei ole sõltuvust diagnoositud. A. Hüvenen on temale mõistetud karistusest ära kandnud juba 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva. Kui selle ajaga kuriteo toimepanemiseni viinud väärtushinnangud muutunud ei ole, ei muutu need ka edasise karistusaja jooksul. Kui aga isikus on toimunud positiivsed muudatused, ei ole vajalik teda enam edasiselt kinnipidamiskohas hoida. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 12.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole A. Hüveneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
5. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12). Siinkohal nõustub kriminaalkolleegium täiel määral maakohtuga, et A. Hüveneni retsidiivsusrisk on jätkuvalt veel piisavalt kõrge ja seda ka hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, mida A. Hüvenen määruskaebuses enda kirjeldamiseks välja tõi. Sellest tulenevalt ei ole viimast võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
6. A. Hüvenen omab karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas teistkordselt. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik toime pannud äärmiselt eriliigilisi tegusid. Teda on karistatud nii vara – kui ka isikuvastaste ning ka ühiskonnaohtlike kuritegude toime panemise eest. Käesolevalt kannab A. Hüvenen muuhulgas karistust narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo toimepanemise eest. Kohtuotsuse kohaselt käitles A. Hüvenen marihuaanat ja amfetamiini. Seega on A. Hüveneni nn „kuritegelik ampluaa“ äärmiselt lai, mis muudab tema käitumise sellevõrra ettearvamatuks. Sellest tulenevalt tuleb tema võimaliku ennetähtaegset vabastamist aga sellevõrra rohkem kaaluda.
7. Siinkohal on oluline seegi, et A. Hüveneni on üritatud õiguskuulekusele suunata läbi tingimisi karistuse, kuid viimane ei osanud võimalust kanda karistust vabaduses ära kasutada. Nimelt nähtub asja materjalidest, et A. Hüvenen on varasemalt, viibides kriminaalhooldusametniku järelevalve all, rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Seega eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses A. Hüveneni seaduskuulekuse suunas. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et A. Hüvenen hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Hüveneni ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades A. Hüveneni varasemat ükskõiksust kohustuste täitmise osas, tagaks tema õiguskuulekuse.
8. Ka ei saa mööda vaadata A. Hüveneni narkootiliste ainete tarvitamise harjumusest, mis on viimase puhul otseses seoses tema poolt toime pandavate kuritegudega. A. Hüvenen on ise optimistlikult meelestatud, et suudab vabanemise korral narkootikumidest hoiduda, kuid kriminaalkolleegium selles nii veendunud ei ole. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et A. Hüvenen ei ole narkootikumidest vabanemist tegelikkuses endale eesmärgiks seadnud. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisidest nähtub, et A. Hüvenen pole neist loobumist endale eesmärgiks seadnud, leides, et „natukene“ tarvitada on normaalne. Seega ei ole 3 kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivad tegevused tegelikkuses A. Hüveneni hoiakuid ja mõtlemist positiivses suunas muutnud. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et A. Hüvenen oleks vabaduses ka tegelikkuses suuteline narkootikumidest eemale hoidma, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
9. Tuginedes eeltoodule, saab öelda, et A. Hüveneni retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb viimasel jätkata karistuse kandmist vangistuses.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
11. mai 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4