KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-18-17290 Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Pärnu Tsiviilasi XX hagi YY, C

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli ühte menetlusse liidetud XX hagi YY ja CC vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ning tahteavalduste asendamiseks ja XX hagi YY ja Osaühing DD (likvideerimisel) vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja tahteavalduste asendamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2. 30.06.2020 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks XX, Raivo Piirla ja YY poolt 30.06.2020 digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja CC annab vaidlustatud tehingute esemeks oleva kinnisasja mõttelise osa omandi hagejale üle, hageja tasub selle eest kokkulepitud summa. Samuti on pooled teinud vajalikud tahteavaldused õigusmuudatuste sissekandmiseks kinnistusregistriossa. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kokkuleppel lühendasid kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani määruse kättetoimetamisest arvates.
3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist asja jagamist kaasomanike kokkuleppega, mille kohus kinnitab.
2. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi
3. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.
4. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka 3

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus teeb korraldused hageja poolt kompromissi täitmiseks kohtu deposiiti tasutud summa 3500,00 euro kandmiseks YY kontole. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Kohtulikku kinntiamist ei vaja kompromisslepingu punktid 1-3 ja 10-
2. 9.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodu alusel kohus tühistab Pärnu Maakohtu 27.11.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kustutab hagi tagamiseks XX kasuks seatud käsutamise keelumärge CCle kuuluvale 2/43 suurusele mõttelisele osale xxxx kinnistust, asukohaga Xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx (registriosa number xxxxxxx). Kuna kohus kompromissi kinnitab ja lõpetab asjas menetluse, tuleb hagi tagamise abinõu tühistada ning keelumärge kustutada. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja neid ei jaotata. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra 11. XX taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on 15.11.2018 hagiavalduse esitamisel XX eest xxxxxx OÜ kontolt tasunud riigilõivu 250,00 eurot, millest 200,00 eurot on tasutud hagiavalduse esitamise eest ja 50,00 eurot hagi tagamise taotluse esitamise eest. 16.07.2019 hagiavalduse esitamisel on XX 15.07.2019 tasunud riigilõivu 250,00 eurot, millest 200,00 eurot on tasutud hagiavalduse esitamise eest ja 50,00 eurot hagi tagamise taotluse esitamise eest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagejale tagastada menetluses hagiavalduste esitamise eest tasutud riigilõivust 400,00 eurost pool, s.o 200,00 eurot. 12. 15.11.2018 tasutud hagi tagamise taotluse riigilõiv ei kuulu tagastamisele, kuna hagi tagamise taotlus on lahendatud ehk tehtud on toiming, mille eest riigilõivu tasuti. Samas tuleb hagejale tagastada 15.07.2019 tasutud hagi tagamise taotluse tagatis 50,00 eurot täies ulatuses, kuna nimetatud hagi tagamise taotlust ei ole sisuliselt lahendatud. Seega tuleb hagejale kokku tagastada riigilõiv summas 250,00 eurot ja kanda see hageja näidatud pangakontole. 13.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata 5 päeva jooksul. 4