Obsah (8)

§ 630§ 632§ 187§ 232§ 497§ 459§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi hind Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. mai 2020 nr 2-20-379 X.X: hagi X.X:vastu Tartu Maakohtu 21.0

§ 630

kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu lihtmenetluse otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1 Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED NING VASTUVÄITED KOSTJA SEISUKOHTADELE

1. Hageja on 09.01.2020 esitanud kohtusse hagi kostja vastu elatise suurendamiseks ning nõudnud kostjalt elatist miinimumsummas, s.o 292 eurot kalendrikuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (digi tl 1-3). Hageja täiendas 21.01.2020 hagiavaldus, täpsustades, et taotleb muuta varem hageja kasuks kohtu poolt välja mõistetud elatise suurust põhjusel, et alates
2. aastast on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgaks 584 eurot. Sellest aga sõltub lapsele makstava elatise suurus, mis on 2020 aastal 292 eurot. Samuti märgib hageja esindaja, et võrreldes eelmise
3. aasta otsusega on suurenenud elamiskulud, lapse trenni kulud, kulud riietele (digi tl 11).
4. Hageja on kostja seisukohale vastates 06.03.2020 (digi tl 49) märkinud, et jääb oma hagiavalduse juurde. Kuivõrd hageja esindaja sissetulekuks on töövõimetoetus, siis ei ole tal võimalik lapsele rohkem panustada.
5. Kohus kohustas hageja esindajat 06.04.2020 määrusega esitama enda pangakonto väljavõtte perioodi 06.04.2019-06.04.2020 kohta, sh lühiaruande eelnimetatud perioodil saadud kõikide tulude kohta, milles märkida kõik eelmärgitud ajavahemikul saadud sissetulekud (töötasu, pensionid, toetused, s.h lapsetoetus jne) ja samuti esitama hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta (digi tl 52-54).
6. Hageja esindaja esitas kohtule 04.05.2020 panga kinnitusega konto väljavõtte enda sissetulekute kohta küsitud perioodil (digi tl 64-85). KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja on 25.02.2020 kohtule kirjalikult vastanud (digi tl 25-29) ning vaielnud hagile vastu. Kostja on seisukohal, et elatise suurendamiseks ei esine alust, kuivõrd võrreldes eelmise lahendiga ei ole oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema vajadused on suurenenud. Sellest, et seadusjärgne elatis tõuseb, ei saa kostja hinnangul automaatset järeldada ka hageja vajaduste suurenemist. Kostja viitab ka Riigikohtu lahendile 3-2-1174-16, milles on leitud, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.
8. Samuti viitab kostja Riigikohtu lahendi 3-2-1-127-09 p-le 12, milles on leitud, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja viimase kuu keskmine töötasu on 828,70 eurot (digi tl 30), lisaks on kostjal laenumaksed kokku 441,30 eurot (digi tl 43-48). Lisanduvad kulutused toidule, riietele, ravimitele ja hügieenitaarvetele, kommunaalarvetele. Seega ka kostja sissetulekud ei võimalda kostjal elatist tasuda seaduses sätestatud määras kahjustamata sealjuures enese tavapärast ülalpidamist. Kostjale teadaolevalt hageja seaduslik esindaja tööl ei käi ning hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on töövõimetoetus. Arvestades ka kostja sissetulekut, ei ole kummagi hageja vanema käsutuses rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid hagejat üleval pidada seaduses sätestatud määras. Kui kostja panustaks 2 292 eurot, peaks hageja ülalpidamisse samavõrra panustama ka hageja seaduslik esindaja, mida viimase sissetulek aga ei võimalda. Olukorras, kus kostja panus on 235 eurot, peaks hageja seaduslik esindaja samuti panustama 235 eurot, millele lisandub peretoetus summas 60 eurot - kokku 530 eurot. PHS § 17 lg 3 järgi makstakse hagejale lapsetoetust summas 60 eurot. Kuivõrd hageja vajadused on väiksemad kui miinimum ning kuna kostja majanduslik seis ei võimalda kostjal tasuda elatist seaduses sätestatud määras, palub kostja arvestada ka riiklike peretoetustega. Kostja taotleb, et kohus kohustaks hageja seaduslikku esindajat esitama ka väljavõtte tema sissetulekutest. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 järgi esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise hetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 järgi on alates
2. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
3. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja isa ning hageja on alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist, samuti on hageja põhielukoht ema juures.
4. Kohtu päringust kohtute infosüsteemi (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu 21.07.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-4253 on muudetud Pärnu Maakohtu 04.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-1424538 kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja suurendatud alates 22.07.2017 hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 235 euroni kuus kuni hageja täisealisuseni. Vaidlus puudub, et kostja on kohustatud tasuma nimetatud kohtuotsuse alusel hageja ülalpidamiseks elatist 235 eurot kuus. 11.

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 kohaselt on poolele õigus pärast otsuse jõustumist millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Seega peab hageja kohtu ette tooma need asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et pärast 21.07.2017 otsuse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad 3 asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama ka kostja vastuväiteid.
3. Riigikohus on
4. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 22 märkinud, et kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt ka Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Antud juhul on hageja kasuks välja mõistetud elatis 235 eurot kuus, millele tuleb lisada teise vanema võrdne panus lapse ülalpidamisse ehk veel 235 eurot, seega kokku kulub hageja ülalpidamiseks 470 eurot kuus, millele lisandub ka riiklik lapsetoetus 60 eurot. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (Riigikohtu
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 28.2; vt
11. märtsi
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kostja on palunud eelmärgitud toetust arvesse võtta. Hageja ega tema esindaja ei ole kostja taotlusele vastuväidet esitanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et seda asjaolu on võimalik koosmõjus teiste asjaoludega elatise vähendamisel alla miinimumi arvesse võtta ja saab lugeda, et hageja vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetuse ulatuses. See aga õigustab miinimumist mõnevõrra väiksema elatise tasumist. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja eluvajadused oleksid tegelikult suuremad või et need oleksid praegusel juhul seadusjärgsest miinimumsummast väiksema elatise maksmise tõttu osaliselt täitmata.
13. Vaatamata kohtu korraldusele ei ole hageja esindaja esitanud kohtule hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, kuidas ja millises ulatuses on lapse eluvajadused võrreldes 21.07.2017 kohtulahendis väljatooduga muutunud või millised hageja eluvajadused jäävad seadusjärgsest miinimummäärast väiksema elatise tõttu rahuldamata. Hageja väited lapse suurenenud vajaduse kohta on üldsõnalised ja tõendamata.
14. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on osundanud
15. juuni 2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 ps 30, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt ka Riigikohtu
16. märtsi
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
18. märtsi
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14).
20. Seega ülaltoodud põhjendusi arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul mõlema poole argumente kaaludes elatise suurendamine põhjendatud. Arvestades vanemate võrdset panustamise kohustust, hageja esindajale makstavat lapsetoetust ja asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, kuidas ja millises ulatuses on lapse eluvajadused võrreldes 21.07.2017 kohtulahendis väljatooduga oluliselt muutunud, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 4 19. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5