KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Otsuse teatavaks tegemise aeg 5. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasj

§ 436lg-le 1 ja § 442 lg 8).

Maakohtu otsus on seetõttu erapoolik (

§ 7

). Maakohus jättis põhjendamata: 1) miks ei saa kostja poolt otse täidetavat ülalpidamiskohustust ning kostja poolt makstavat lasteaiatasu arvestada hagejate nõutava ülalpidamiskohustuse täitmise katteks (otsuse p 7); 2) millist sisulist tähtsust omab laste ema paljasõnaline ja ebaselge kinnistus, et kulutusi kajastatavates tabelites on arvestatud isa osalusega (otsuse p 11); 3) miks ei saa ülalpidamiskohustuse täitmisel arvestada asjaoluga, et hagejad viibivad ca 10 päevas kuus kostjaga (otsuse p 11) ning 4) kuigi maakohus nõustus, et kostja täidab ülalpidamist ajal, mil lapsed on temaga, siis miks kohus erinevalt hageja esitatud paljasõnalistest kalkulatsioonidest ei arvesta kostja toodud kalkulatsioone ja tõendeid ülalpidamise täitmise kohta (otsuse p 12). Vastus apellatsioonkaebusele 6. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada praeguse otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega vähendab maakohtu poolt väljamõistetud igakuiselt väljamõistetavat elatist hageja I suhtes 59 euro ulatuses ja hageja II suhtes 71 euro ulatuses. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Esmalt selgitab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja I osas suuremas ulatuses kui 46,56 eurot ja hageja II osas suuremas ulatuses kui 103 eurot. Kohtuotsus on vaidlustamata osas

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, milline on põhjendatud elatise suurus ning millises ulatuses katab kostja laste vajadusi vahetu ülalpidamisega lastega suhtlemisel ja kulude jooksva kandmisega. Pooled ei vaidle, et kostja varaline seisund ei tingi elatise vähendamist alla miinimumsuuruse. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks vajaliku kulu katmiseks võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lastele võrdsetes osades ülalpidamist.
2. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on ebaõigesti otsuse p-s 8 leidnud, et hagejad nõuavad kostjalt miinimummääras elatist. Kui lähtuda hagejate ema poolt
3. septembri kulude tabelitest, kus hagejate ema kinnitusel on arvestatud kostja osalusega, siis on hageja I kulud kokku 564 eurot ja hageja II kulud kokku 575,90 eurot. Seega on kulud suuremad, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (540 eurot; dtl 94-101). Ringkonnakohus on juhtinud menetlusosaliste tähelepanu sellele, et praegusel juhul ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellisel juhul peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (dtl 189-190). Kuna laste vajaduste rahuldamiseks miinimumelatisest suuremate kulutuste suurus ei ole tõendite alusel kindlaks tehtud, tuleb apellatsioonkaebust lahendades eeldada, et laste ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lastele anda ülalpidamist seaduses 5

§ 230lg 1).

11.

1. Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt esinevad alused elatise vähendamiseks suuremas ulatuses, kui maakohtu poolt on vähendatud. Kostja tugineb lastega suhtlemise korrale ja hageja I lasteaiakulu kandmisele. Vanemad ei vaidle, et neil on kokkulepe, et 10 päeva kuus on lapsed kostja juures ning kostja tasub hageja I lasteaiakulu (vt
2. septembri
3. a eelistungi protokoll; dtl 81, 82). Vanematel on vaidluse all asjaolu, kui palju aega lapsed tegelikult isa juures viibivad (dtl 82). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vanemate paaripäevane erinevus hagejate viibimisaja osas ei mõjuta oluliselt kulude suurust. 11.
4. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole võimalik ega põhjendatud elatise suurust vähendada nende päevade võrra, millal hagejad viibivad kostja vahetul ülalpidamisel, sest laste ema püsikulud (nt koolikulud, riided, telefon) selle tõttu ei vähene. Kolleegium nõustub, et osa ema kantavatest kulutustest ei sõltu sellest, kas lapsed on isa juures või mitte. Kolleegiumi arvates on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata isa poolt vahetult kantavate kulutustega, kui lapsed on tema juures (nt kulud eluasemele ja söögile). Samas aga ei saa nõustuda kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud arvestama kõikide tema poolt kalkulatsioonis märgitud kulutustega. Kolleegium märgib, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatuses ka elatist (vt Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
7. juuni
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Maakohus on
9. septembri
10. a eelistungil teinud kostjale ettepaneku välja tuua, milliseid kulutusi ta lastele teeb ning selgitanud, et tal tuleb kulutuste tegemist tõendada (dtl 84). Kostja hinnangul kannab ta igakuiselt hagejate eluasemekulusid 150 eurot, söögikulu 200 eurot, transpordikulu 200 eurot ning muud kulud tuleb arvestada proportsionaalselt samas suurusjärgus ajaga, mil lapsed on kostja ülalpidamisel (dtl 90). Kostja on esitanud tõendid seoses eluaseme kommunaalkuludega (dtl 122-133), millele väidetavalt lisanduvad laenukulud ca 648 eurot ja kindlustuskulu ca 25 eurot kuus. 11.
11. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada kostja kantavate laste esmaste kuludega söögile ja eluasemele. On mõistetav, et ajal, mil lapsed on isa juures, peab ema kandma ka selle aja eest eluasemekulusid, kuid põhjendamatu on nõuda kostjalt selle aja eest eluasemekulude katmist, kui ka tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma (vt Riigikohtu
12. juuni
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Hagejate ema ei ole tõendanud, et ajal, mil lapsed viibivad kostja juures, peab ka tema laste esmaseid kulusid katma. Elatise vähendamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et kuna hagejate ema ei ole tõendanud laste vajadusi miinimumist suuremas määras, siis peab lähtuma, et laste vajadused on miinimumelatise määras (s.o
14. a 500 eurot kuus ja
15. a 540 eurot kuus). Samuti tuleb arvestada, et maakohus on kostjalt väljamõistetavalt elatisest maha arvestanud lapsetoetuse põhjusel, et hagejate igakuised kulutused on osaliselt ülepaisutatud ja hagejad viibivad teatud aja kuust kostja juures (maakohtu otsuse p 13). Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et esineks muid 6

§ 163

lg 1 alusel põhjendatuks jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vajadus puudub. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 7