KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 9. juuli 2020, Tartu Haldusasi A.G. kaebus Mustvee Vallavolik

) § 249 lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega 2 osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esinevad

§ 249lg-s 1 nimetatud alused.

Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest lähtunud. 10. Kaebaja seab määruskaebuses kahtluse alla konkursi eksisteerimise ja vastustaja osalemise, mille kinnituseks on määruskaebusele lisanud väljatrükid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Mustvee Vallavalitsuse kodulehelt.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahelda vastustaja poolt konkursi kohta esitatud andmete õigsuses, mistõttu ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisad. Nimelt esitas vastustaja

1. juuni
2. a seisukoha lisana nii Mustvee Lasteaia
3. mai
4. a e-kirja konkursil „Varane keeleõpe“ osalemiseks kandideerimisavalduse edastamise kohta kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi
5. juuni
6. a e-kirja, millest selgelt nähtub, et vastustaja on konkursil edukalt osalenud. Ka on usutav vastustaja selgitus, et
7. juuni
8. a vastuses (tl 53) märgitud info konkursil edukalt osalemine kohta oli saadud telefoni teel. Samuti on vastustaja
9. juuni
10. a seisukohas (lk 2 lõpus, tl 44-45) toodud link Haridus- ja Teadusministeeriumi lehele (https://www.hm.ee/et/eesti keelsed-opetajad-lasteaeda-ja-kooli), kust on kättesaadav teave konkursi kohta koolieelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele riiklikus projektis osalemiseks (märgusõna „Varane keeleõpe“). Konkursile oodati osalema muuhulgas lasteaedu, kes soovivad värvata 3-7-aastaste laste vene õppekeele rühmadesse lisaks senistele õpetajatele eestikeelse lasteaiaõpetaja. Seega puudutas projekt selgelt lasteaedade vene õppekeelega rühmasid ning eeldus oli lasteaia valmisolek võtta tööle vene õppekeelega rühma eestikeelne õpetaja. Kaebaja jätab tähelepanuta, et projektis osalemine toob eelkõige kaasa, et vene õppekeelega rühmades hakkavad alates
11. septembrist 2020 lisaks tööle eesti keele õpetajad. Kaebaja enda kinnitusel käib tema laps Mustvee Lasteaia eestikeelses rühmas. Sellekohane info nähtub ka vastustaja
12. juuni
13. a vastusele (tl 53) lisatud väljavõttest Eesti Hariduse Infosüsteemist (tl 54). Kuna eelviidatud projekt puudutab üksnes vene õppekeelega rühmasid, siis on halduskohus põhjendatud leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest projektis osalemine ei avalda kaebajale ega tema lapsele mõju olukorras, kus laps jätkab haridusteed eestikeelses rühmas. Ka ei põhista kaebaja määruskaebuses väidetu selliste pöördumatute tagajärgede tekkimist, mida hilisema kohtulahendiga ei oleks võimalik kõrvaldada.
14. Eelviidatud konkursi tingimustest nähtub selgelt, et valituks osutunud lasteaiad saavad projekti käigus värvatud eestikeelsete õpetajate töötasu tagamiseks riikliku toetuse. Seega on sisutu kaebaja etteheide tõendite mitteesitamisest lisanduvate kulude katmise kohta.
15. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtumääruse p-s 11.4 märgitu. Halduskohtu määruse p-s 11.4 märgitud tõdemus, et üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele alates
16. septembrist 2020 toimub järk-järgult, põhineb vallavolikogu
17. aprilli
18. a istungiprotokollis (lk 7-8, päevakorrapunkt 5, tl 7-12p) märgitule, millest nähtuvalt haridusnõunik R. Vadi koosolekul sellekohase selgituse esitas.
19. Kaebaja peab arvestama kohtupraktikas sedastatut, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist (RKHKm 3-3-1-59-14, p 19). Kuna alles põhivaidluse lahendamise raames saab kohus hinnata kaebaja väiteid kasutatava keeleõppe metoodika ja keelekümbluse tulemuslikkuse üle ning lasteaia töökorralduses asetleidvate võimalike muudatuste üle, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud väited tähelepanuta. 3
20. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
21. juuni
22. a määruse resolutsiooni p 5 osas muutmata. 15.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 lause 1 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel.

§ 104

lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel ning lause 5 kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebaja oli määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel. Seega kaebaja poolt määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 15 eurot (tl 63) kuulub

§ 104

lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastamisele ning tuleb kanda kaebaja arvelduskontole nr xxx AS-s LHV Pank. (allkirjastatud digitaalselt) 4