Obsah (10)

§ 314§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-127275 Tsiviilasi Maardu linn, Keemikute tn 39 korteriühistu avaldus V Bi

§ 314

¹ lg 3 p 2 alusel 15.04.2020, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2-19-127275

1. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik V B Maardus, Keemikute tn 39 asuva korteriomandi nr 54 omanik. Seega on puudutatud isik Maardu linn, Keemikute tn 39 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 20. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. Avaldaja on nõus asja kirjaliku menetlemisega (dtl 106).

1. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
2. Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult kuni 26.02.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist, sh põhivõlgnevus summas 912,41 eurot ja põhivõlgnevuse summalt 912,41 eurot kuupäevaks 26.02.2020.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 24,43 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist põhjalikult selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt dtl 35-367). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Samuti on puudutatud isik võlgnevuse olemasolu põhimõtteliselt tunnistanud (dtl 39).
3. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Maardu linn, Keemikute tn 39 korteriühistu 2-19-127275 avalduse V Bi vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult V B välja Maardu linn, Keemikute tn 39 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse summas 912,41 eurot ja põhivõlgnevuse summalt 912,41 eurot kuupäevaks 26.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised summas 24,43 eurot.
5. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult V B välja Maardu linn, Keemikute tn 39 korteriühistu kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (912,41 eurot) alates 27.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 26. Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku võlgnevus ajas kasvab (või on kasvanud pärast avaldaja poolt 26.02.2020 menetlusdokumendi esitamist) ning pooled ei suuda lahendada omavehelist vaidlust kokkuleppega, siis on avaldajal võimalik esitada pärast 26.02.2020 tekkinud täiendava võlgnevuse väljamõistmiseks kohtule uues menetluses uus avaldus. 27.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. 28. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 08.04.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja osutanud avaldajale käesolevas menetluses õigusabi kokku 6,5 h ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on avaldaja õigusabikulud 1014 eurot (6,5x156). Õigusabikuludele lisandub riigilõiv. 29. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus lahendab käesolevat asja hagita menetluses. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse § 59 lg 5 on sätestatud, et avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seetõttu on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb riigilõivu katteks hüvitada mitte rohkem kui 50 eurot.

1. Kohus leiab, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevat menetlust (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega) arvestades ülemäärane. Kohtu hinnangul on aktsepteeritavaks tunnitasu hinnaks käesolevas menetluses mitte rohkem kui 120 eurot (koos käibemaksuga). Samuti leiab kohus, et osaliselt ülemäärane on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa 4,5 h. Muuhulgas puudus avaldajal vajadus oma avaldust korduvalt täiendada. Arvestades ka avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurust tuleb kohtu hinnangul eeldada, et kõrgharidusega jurist esitab kohtule koheselt nõuetekohase avalduse ega pea seda hiljem täiendama. Seega on kohtu hinnangul avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 540 eurot (4,5 h x 120 eurot). 2-19-127275
2. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 590 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot). Vastavalt avaldaja taotlusele märgib kohus

§ 177

lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (590 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 32. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik