) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt
lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 4. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Puudutatud isikule kuulub xxxx asuv korteriomand ja ta on Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Sireli tn 5 korteriühistu liige. Korteriühistu on registriosakonnas registreeritud 31.01.2019 (10.02.2020 avaldaja menetlusdokumendi lisa 1). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid perioodil 01.02.2019 – 29.02.2020 (10.02.2020 avaldaja menetlusdokumendi lisad 2 ja 4; 29.02.2020 avaldaja menetlusdokumendi lisad 1-3), mille puudutatud isik on jätnud tasumata. Kohus loeb nimetatud asjaolud
S) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja (10.02.2020 avaldaja menetlusdokumendi lisa 3) punkti 3.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“ 6. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 533,03 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega arvestusele. Põhinõude suurus on kooskõlas esitatud arvetes nõutud summadega. Viivist nõuab avaldaja 21 eurot, puudutatud isik ei ole nõudele ega arvestusele vastuväiteid esitanud. Arvestades viivisemäära 8% aastas, arvetega nõutud summasid ja nende sissenõutavaks muutumise aega, siis ei ole avaldaja viivisenõue vastuolus kohtu poolt arvestatud 29.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesummaga. 2 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 533,03 eurot ja viivise 29.02.2020 seisuga summas 21 eurot. 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. 8.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 50 eurot (riigilõiv) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.