KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12477 Kohtuasi M

§ 15lg 3 p 1 tähenduses.

Ainuvõimalik meede oma väidetava nõude realiseerimiseks on võlausaldaja poolt hagi esitamine võlgnike vastu. Seoses müügilepingust taganemisega on võlgnikul võlausaldaja vastu nõue müügilepingu alusel alusetult tasutu tagastamiseks vähemalt summas 42 000 eurot. Lähiajal esitab võlgnik võlausaldaja vastu hagi viimatinimetatud summa sissenõudmiseks. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud. K K ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Seega puuduvad käesoleval juhul ka sel põhjusel mistahes alused võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse alusel K Ki pankroti väljakuulutamiseks. Kohtumääruse põhjendused

1. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt: - 02.12.2018 sõlmisid M M, K K ja I K AS-i xxxx aktsiate võlaõigusliku müügilepingu, millega M M müüs K Kile ja I Kile AS-i xxxx 100 aktsiat hinnaga 1 700 000 eurot; - K K ja I K pidid müügihinna tasuma solidaarselt (p 1.3.); - pankrotiavalduse esitamise hetkeks on M Mile tasutud kokku 42 100 eurot; - K K ja I K võlgnevad M Mile 1 657 900 eurot; - pankrotihoiatus tuleb lugeda K Kile TsÜS § 69 lg 2 alusel kättetoimetatuks hiljemalt 09.08.
3. Võlgnik esitas järgmised vastuväited võlausaldaja pankrotiavaldusele: - võlausaldaja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu; - võlausaldaja on jätnud oma müügilepingust tulenevad kohustused olulises ulatuses täitmata ning sellest tulenevalt on 50 % AS-i xxxx aktsiatest endiselt panditud; - võlausaldaja andis müügilepingus tõele mittevastavad kinnitused AS-i xxxx majandusliku seisundi ja vara koosseisu kohta:
4. enne aktsiate asjaõigusliku üleandmise kokkuleppe vormistamist on müügilepingu punktis 6.
5. nimetatud kinnistu xxxx võõrandatud täitemenetluses AS-i xxxx võlausaldaja nõude katteks;
6. AS-i xxxx bilansis märgitud lühiajaline nõue summas 3 500 340,10 eurot ei kuulu enam AS-i xxxx vara koosseisu; - müügilepingu rikkumise tagajärjel on võlgnik keeldunud oma kohustuste täitmisest (VÕS § 111 lg 1); - 04.01.2019 esitasid K K ja I K M Mile müügilepingust taganemise avalduse ning müügileping lõppes 05.01.2019; - võlausaldaja nõue ei ole selge

§ 15

lg 3 p 1 tähenduses; - võlgnikul on omakorda võlausaldaja vastu sissenõutavaks muutunud nõue vähemalt summas 42 000 eurot; - võlausaldaja ei ole pankrotihoiatust võlgnikule kätte toimetanud.

1. 10.10.2019 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja selle juurde, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud ning võlgnikule on vajalik nimetada ajutine haldur. Võlgnik jäi selle juurde, et pankrotihoiatus ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud ning ajutine haldur tuleb jätta määramata. Võlgnik selgitas, et tasutud on 42 000 eurot, mitte 17 000 eurot. Võlausaldaja oli seisukohal, et maksta on vaja 1,7 miljonit eurot. Notariaalsest lepingust tulenevat kohustust ei ole täidetud. 25 000 eurot on makstud.
2. Seega vaidlevad võlausaldaja ja võlgnik selle üle: - kas võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu ja selle suurust; 6 - kas võlausaldaja on rikkunud aktsiate müügilepingut; kas võlgnik oli õigustatud aktsiate müügilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks; kas aktsiate müügilepingust on kehtivalt taganetud; kas võlgnikul on võlausaldaja vastu nõue summas 42 000 eurot ja kas pankrotihoiatus on võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud.
3. Mis puudutab pankrotihoiatuse kätte toimetamist võlgnikule, siis selles osas märgib kohus järgmist.

§ 10

lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 08.08.2019 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse võlgniku e-posti aadressile xxxx (tl 15). Võlgnik eitab pankrotihoiatuse kättesaamist. Kohus loeb pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetatuks. Pankrotihoiatus on Telia AS kinnitusel (tl 68-71) saadetud võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressil xxxx. Sama e-posti aadressi on võlgnik märkinud notariaalsesse lepingusse. E-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda teatega hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RK lahend 3-2-1-129-15).

§ 10lg 2 p 1 ei eelda hoiatuse kättetoimetamist, vaid kirjalikku edastamist (kooskõlas Ts

ÜS §-ga 80 lg 1 loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm). Kohtu hinnangul oli võlgnikul mõistlik võimalus pankrotihoiatusega tutvuda. 9. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. Nii on

§ 15

lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 7 alusel kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. 10. Kohus leiab, et AS-i xxxx aktsiate müügilepingu sõlmimise asjaolud, müügilepingust taganemise kehtivuse tuvastamine ja see, kas võlgnikul on nõue võlausaldaja vastu ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega tuleb vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue võlgniku vastu ning kas see on ka tõendatud, lahendada hagimenetluses. Nii on

§ 15

lg 3 punkt 1 on suunatud eelkõige sellele, et võlgnikule ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud

eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-

1. Riigikohus on
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-2-117-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. 7 Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine on võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Võlausaldaja nõue on ebaselge. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Samuti märgib kohus, et kuigi võlausaldaja nõude suurus võib ületada

§ 15

lg 3 p-s 3 märgitud nõude suurust, ei ole ainuüksi ka sellel põhjusel võlgnikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud. Kuna võlgnik on võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud, ei pea kohus vajalikuks kontrollida võlgniku maksejõuetust.

§ 22

lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Kohus asub seisukohale, et võlgnikule tuleb ajutine pankrotihaldur võlausaldaja avalduse alusel jätta nimetamata. Kuna kohus võlgnikule ajutist haldurit ei nimeta, lõpeb pankrotiavalduse menetlus. Menetluskulude jaotus 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 15lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Ts

MS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja kohtule 10.10.2019 (tl 72-73) ja spetsifikatsiooni (tl 74). Võlgniku lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - 02.10.2019- telefonivestlus kliendiga: sissejuhatus käsundisse- kestus 0,4 h. - 03.10.2019- kohtumine kliendiga büroos. Käsundi analüüs ja tegevuskava arutaminekestus 1,2 h; - 08.10.2019- suhtlemine I Kiga: pankrotiasja juriidiliste faktide väljaselgitamine- kestus 0,6 h; - 09.10.2019- jooksev suhtlemine kliendi ja kohtuga. Pankrotiavaldusele vastuväidete 8 - koostamine ja esitamine- kestus 6,8 h ning 10.10.2019- istungiks valmistumine (1,4

1. h)ja kohtuistung (1
2. h)kestus 2,4 h. Võlgniku lepinguline esindaja on teinud kokku 11,4 tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgniku menetluskulud koosnevad õigusabi eest esindajale makstud kuludest summas kokku 1641,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlausaldaja ei ole võlgniku lepingulise esindaja õigusabitoimingute osas vastuväiteid esitanud. Võttes arvesse võlgniku teostatud õigusabitoiminguid, menetluse keerukust ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 11,4 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et võlgniku esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. Kohus leiab, et võlausaldajalt tuleb mõista võlgniku menetluskulud välja käibemaksuga. Kohtule esitatud taotluses on võlgnik kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga. Võlausaldajalt tuleb mõista võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 1641,60 eurot (11,4 tundi x 120 eurot/tund + käibemaks). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgniku lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9