TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1171 Määruse kuupäev 17. juuni 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. L (L) kaebus Viru Vangla vastu (ravimite väljastamiseks) RESOL

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

1. Kaebaja soovib, et talle väljastataks talle välja kirjutatud ravimid. Viru Vangla 17.juuni 2020 vastuse kohaselt K.L on arsti poolt ordineeritud järgmised ravimid igapäevaseks tarvitamiseks: Tbl Orfiril 300 mg x1 õhtul ; Tbl Mirtazapin 15 mg x 1 õhtul ; Tbl Sertralin 50 mg x1 hommikul; Tbl Glucosamiin 3 x1 kuni 16.09.
2. Ravimipinalid täidetakse 3-20-1171 meditsiiniosakonnas vastavalt arsti ordinatsioonile kord nädalas ja see edastatakse üksusesse, kus ravimeid jagab valvur hommikuse ja õhtuse loenduse käigus.
3. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lõike 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Viru Vangla vastustest kohtule ei nähtu, et vangla oleks keeldunud ravimipinalisse paigutatud ravimite väljastamisest. Seega ei vaidlusta kaebaja vangla avalik-õiguslikku tegevust või tegevusetust, vaid tervishoiutöötaja poolt osutatud teenuse kvaliteeti. Kohtu hinnangul on kõnealuse vaidluse sisuks tervishoiuteenuse osutamine, sest õe poolt ravimipinalisse ravimite panemine on tervishoiutöötaja tegevus ravimisel TTKS § 2 lõike 1 mõistes.
4. Kohtupraktikas on järjepidevalt kinnitatud, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad vaidlused lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, punktid 11 ja 12 ning seal viidatud kohtupraktika).
7. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et vangla ja kaebaja vahel on vaidlusaluses olukorras tekkinud eraõiguslik suhe ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

10. Kohus selgitab, et eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamise pädevus on maakohtul. 11.

§ 175

lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)