← Eesti

2-19-126275/12

Obsah (6)§ 271§ 159§ 115§ 127§ 128§ 113

2-19-126275 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2020. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-126275 Tsiviilasi AS ÜHISTEE

) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja ei ole ümber lükanud asjaolu, et on sõidukiga sisenenud hageja hallatavatesse parklatesse. Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab oma olemuselt üürilepingu tunnustele

§ 271

mõttes - tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu kohaselt toob lepingu (parkimistingimuste) eiramine kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Kostja ei ole tõendanud, et on parkimiseks sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitnud. Tõendamata on ka asjaolu, et kostjale esitatud 3

(5)leppetrahvi nõuded oleks täidetud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. 4.3. Iseenesest ei olegi kostja leppetrahvi nõudeid vaidlustanud, kuid väidab, et sõiduki esiklaasile kojameeste vahele jäetud leppetrahvi kviitungid pole temani jõudnud.

§ 159

lg 2 sätestab, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 70 tuleneb, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hageja on fotodega tõendanud, et leppetrahvikviitungid edastati kohe pärast parkimistasu maksmise kohustuse rikkumise tuvastamist kostja sõiduki kojameeste vahele (dtl 37-38). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue kokku summas 50 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.4. Hageja nõuab kostjalt ka 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 2 eurot hüvitist Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamiseks.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eespool luges kohus tuvastatuks, et kostja rikkus parkimistingumis, jättes parkimise eest tasumata. Kohus leiab, et hageja poolt Maanteeametile parkinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu eest tasutud riigilõiv on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on vastava kulu kandnud. Seega on hageja nõue tasutud riigilõivu hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude nõudes. Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist samuti kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudega

§ 115

lg 1 mõttes.

§-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta.

§ 113

² lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib 4

(5)esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on vastavate asjaolude tõendamiskoormis hagejal. Hageja väitel tegeles kostjalt võla sissenõudmisega inkassovõte ja inkassomenetlusega seoses tekkisid hagejal kulud summas 30 eurot. Hageja ei ole aga oma vastavaid väiteid tõendanud. Kostja väitel ei saanud ta ühtegi kirja ega ametlikku dokumenti, mis oleks võimaldanud trahvi olemasolust teada saada ja seda tasuda. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kuna hageja ei ole kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid tõendanud, siis ei ole hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4.
  1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 52 eurot, millest 50 eurot on leppetrahvid ja 2 eurot hüvitis Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Hageja võla sissenõudmiskulu nõude summas 30 eurot jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt 63 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
  3. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjal hüvitatavate menetluskulude tekkimist ei ole teada. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda 63% hageja menetluskuludest ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 47,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.