TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1142 Määruse kuupäev 15. juuni 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Sergei Iljini (Iljin) kaebus Viru Vangla vastu RESOLUTSIOON Tagast

) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib vanglaametnike vastutusele võtmist ning 6. juunil 2020 toimunud sündmuste järgselt välja antud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamist. 3.

§ 44

lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (VangS §-d 148 ja 149, avaliku teenistuse seaduse § 72 lõige 1 ja § 76 lõige 1). Kui kaebaja leiab, et vanglaametnik on vanglas toime pannud kuriteo, on sellest kohane teavitada vanglat või prokuratuuri (kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lõige 1; § 212 lõike 2 punkt 6). Siiski ei ole kaebajal õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist ka eelnimetatud ametiisikutelt ja asutustelt, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kellegi karistamist. Ka kohtupraktikas on järjepidevalt kinnitatud, et kannatanul ei ole subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 23 ja seal viidatud praktika). 4.

§ 121

lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebajal puudub vanglaametnike vastutusele võtmise nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse vastava nõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

1. Tühistamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku vaidemenetluse (VangS § 11 lõige 5). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse tühistamiskaebuse esitamiseks. Vaidlusaluse käskkirja aluseks olnud sündmused toimusid
2. juunil
3. Arvestades seda, et vanglal on vaide lahendamiseks aega 30 päeva (VangS § 11 lõige 7), ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebaja on jõudnud veidi enam kui nädalaga kohustusliku vaidemenetluse läbida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on kaebuses esitatud tühistamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. 6.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastab kohus kaebuse tühistamisnõude osas

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

7. Kohus selgitab, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb kaebajal esitada Viru Vanglale vaie täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale. Alles siis, kui vangla on tema vaide tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, tekib kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)