Obsah (8)

§ 3101§ 175§ 180§ 126§ 310§ 7§ 179§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsembril 2019.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-4569 /18230101917/ Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Rahv

§ 3101alusel kohaldada kannatanu D.

S. isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Gintas Burkauskasele lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelata Gintas Burkauskasel võtta D. S.iga ühendust sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jmt). Menetluskulud Mõista Gintas Burkauskaselt välja

§ 175

, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: • sundraha I astme kuriteo toimepanemise 1350 € (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot); • jälje ekspertiisi maksumusega 314 € (kolmsada neliteist eurot); • kohtuarstliku ekspertiisid maksumusega 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot); • DNA ekspertiisi teostamise kulu summas 627 € • täiendav DNA ekspertiisi teostamise kulu summas 798 € • määratud kaitsja tasu 1080 €;

§ 180

lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud summas 4337 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 361,41 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule vanglasse. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. DNA ekspertiisi teostamise kulu summas 798 eurot ja täiendava DNA ekspertiisi teostamise kulu summas 1026 eurot ning määratud kaitsja tasu summas 677,88 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid • CD-R ja DVD-R plaadid, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; • Pakend nr 4 - 10.01.2019 teostatud läbiotsimise käigus kaasa võetud mustjas mantel - , mis on vaadeldud ja asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn.- kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada D.

S.ile; • Pakend nr 22 - 10.01.2019 teostatud läbiotsimise käigus kaasa võetud Adidas kott sisuga sisu hävitatud peale ekspertiisi teostamist, Adidas kott , mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn- KarS § 83 lg.4 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.3 p.4 alusel hävitada; • Pakend nr 23 - 10.01.201.

teostatud läbiotsimise käigus kaasa võetud mobiiltelefon NOKIA, mis on vaadeldud ja asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn - kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule; 2 • Võrdlusmaterjal - 05.04.2019 võetud tunnistaja suust süljeproov ;pakend nr 2 läbiotsimise käigus võetud puuteproov välisukse lingilt seest poolt ;Pakend nr 3 läbiotsimise käigus võetud puuteproov politseikleebiselt ;Pakend nr 7 - läbiotsimise käigus võetud puuteproov verekahtlasest määrdumisest kogumilt esiku vasakul pool seinalt ;Pakend nr 14 - d läbiotsimise käigus võetud puuteproov linalt alumiselt verekahtlasest määrdumisest ;Pakend nr 15 - läbiotsimise käigus võetud puuteproov vannitoa põrandalt laiali pühitud verekahtlasest määrdumisest, mis kõik asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas tutvumiseks kättesaadav 17. detsembrist 2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Gintas Burkauskast süüdistatakse selles, et tema 30.12.2018 kella 00.55 paiku aadressil xxx, lõi korduvalt oma naistuttavat kannatanut D. S.i erinevatesse keha piirkondadesse, mille tulemusel tekitas kannatanule raske terviskahjustuse, millega on põhjustatud oht elule s.o roiete hulgimurrud (paremal Ⅶ ja Ⅻ roide murrud) koos parempoolse õhkrinnaga. Lisaks tekitas Gintas Burkauskas kannatanule ninaluude ja ninavaheseina nihkumisega murru, turse ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, nahaalused verevalumid mõlemapoolselt oimu piirkonnas, paremal sarna piirkonnas, vasakul pool otsmikul ning juustega kaetud peanahal vasakul kiiru piirkonnas ja nahamarrastuse paremal puusal. Oma sellise tegevusega pani Gintas Burkauskas toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule. Poolte seisukohad kohtuistungil Prokurör palus kohtul Gintas Burkauskas süüdi mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
2. jaanuari
3. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 3 aastat 2 kuud ja 3 päeva ja liitkaristuseks mõista 11 aastat 2 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamine s.o 06.01.
4. Vastavalt VÕS § 1055 ja

§ 310¹ alusel kohaldada kohtuotsusega kannatanu D. S. isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuriteo Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi süüdistatavale Gintas Burkauskasele lähenemiskeeld 3 aastaks vastavalt kannatanu taotlusele kohtus: keelata Gintas Burkauskasel D. S.iga ühendust võtta sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jmt). Süüdistatava kaitsja Raiko Paas avaldas toimunud kohtuistungil, et

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalasjas ei saa tõsikindlalt järeldada, et Gintas Burkauskas on kannatanut süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil löönud. Gintas Burkauskase süüd ei tõenda asjas teostatud ekspertiisid. Juhul kui kohus peaks olemasoleva tõendusmaterjali alusel leidma, et Gintas Burkauskase süü kannatanule kehavigastuse tekitamises on tõendatud, siis isiku süüdimõistmiseks pole täidetud KarS § 118 subjektiivne koosseis. Käesolevas asjas ei ole ühegi tõendi alusel tuvastamist leidnud tahe sisemiselt kannatanu kopsu vigastada ja sellega kannatanul 3 eluohtlik seisund luua. Taotleb Gintas Burkauskase õigeks mõistmist või alternatiivselt tegu ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi ning karistust kergendada KarS § 57 asjaoludel. Süüdistatav Gintas Burkauskas avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi end ei tunnista. Maakohtu seisukoht Gintas Burkauskast süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud teo toimepanemises. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest kui sellega on tekitatud oht elule. KarS § 118 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine. SA Regionaalhaigla teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et D. S. pöördus 30.12.2018.a kell 14:10 erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati roiete hulgimurd (

1. ja
2. roidemurd paremal), traumaatiline pneumotooraks, ninaluude murd, silmalau ja silmaümbruse kontusioon (I kd lk 99). 31.12.2018.a isiku läbivaatuse protokolli (koos fototabeliga) kohaselt tuvastati D. S.il näo turse, mõlema silma ümbrus on paistes ja lillat värvi nahaalused verevalumid; parema kulmu all on nahaalune verevalum 2,5x2,5cm, Vasaku silma juurest tuleb nina otsani kuivanud verenire; paremal põsel on nahaalune verevalum 5x9cm; parema käe sisepinnal küünarnuki piirkonnas on suur u 7x9cm sinikas – nahaalune kollakas-lilla verevalum; vasakul käel randme tagaküljel, küünarvarrel on lillad täppverevalumid; hääl nõrk, räägib sosinal (I kd lk 100-107). 07.01.2019.a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati D. S. mõlema silma all sinakat- lillakat- rohekat värvi hematoomid. Paremal pool kulmu kohal on lillakat värvi hematoom. Paremal pool kaelal on marrastus ja hematoom. Lõua all paremal pool marrastus ja hematoom. Paremal käel õla piirkonna all on lillakat värvi hematoom, mõlema käe sisekülgedel on süstla jäljed ja hematoomid süstlajälgede juures. Paremal pool puusa piirkonnas marrastused ja hematoomid. Paremal pool kaenlaaugu juures ja rinna ääres haiglatorust tingitud vigastus (I kd lk 108-109). D. S.i vigastusi kinnitab ka 30.12.2018.a koostatud patsiendi EMO kaart (I kd lk 110-113). 03.01.2019.a koostatud ekspertiisiakti nr 19E-PõI0002 ekspertarvamuse kohaselt esinesid D. S.il järgmised tervisekahjustused: ninaluude ja ninavaheseina nihkumisega murd, turse ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, nahaalused verevalumid mõlemapoolselt oimu piirkonnas, paremal sarna piirkonnas, vasakul pool otsmikul ning juustega kaetud peanahal vasakul kiiru piirkonnas; paremal VII ja XII roide murrud koos parempoolse õhkrinnaga ning nahamarrastus paremal puusal. Lisaks esinesid kannatanul paranemistunnustega ümar-ovaalsed nahaalused verevalumid parema küünarvarre ülemises kolmandikus tagapinnal (kokku 4) ja labakätel selgimiselt. Vigastused pea piirkonnas (vähemalt 6 mehhaanilise jõu mõjutuse kohta) ja parempoolsete roiete isoleeritud murrud on iseloomulikud löökidest saadavatele vigastustele. Nahamarrastus paremal puusal võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel võisid olla tekitatud tömbi eseme survest, nt sõrmede survest kannatanul küünarvarrest haaramisel. Labakätel selgimiselt esinevad nahaalused verevalumid on iseloomulikud enesekaitse käigus saadavatele vigastustele ja võisid olla tekitatud pea piirkonda suunatud löökide tõrjumisel. Parempoolsete roiete murrud koos õhkrinnaga on eluohtlik tervisekahjustus, kuna õhkrind põhjustab parema kopsu kokkulangemise, millega kaasneb äge hingamispuudulikkus. Teised kannatanul tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud ja nende paranemine kestab kuni neli nädalat. Meditsiinidokumendi andmetel esines D. S.il juustega kaetud peanahal pehmete kudede turse (nahaalune verevalum) vasakul kiiru piirkonnas. Välistatud on, et kõik kannatanul esinevad vigastused on saadud kukkumise tagajärjel. Vigastused pea piirkonnas, parempoolsete roiete murrud ja nahamarrastus 4 paremal puusal võisid olla tekitatud 29./30.12.
3. Paranemistunnustega nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja labakätel võisid olla tekitatud orienteeruvalt mitte vähem kui 3 päeva enne nende fotografeerimist 31.12.2018 (I kd lk 139-146). Seega on leidnud tuvastamist, et kannatanul on tekkinud raske tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 p 4 kohaselt võib tervisekahjustus olla eluohtlik kui sellega kaasneb äge hingamispuudulikkus ning ka eksperdiarvamusest nähtuvalt oli tegemist eluohtliku tervisekahjustusega, kuna õhkrind põhjustab parema kopsu kokkulangemise, millega kaasneb äge hingamispuudulikkus. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu D. S.ile 30.12.2018.a tekitatud vigastused olid eluohtlikud. Küsimus on selles, et kes nimetatud vigastused tekitas ning kus D. S.i peksmine aset leidis. Kriminaalasjas on kaks konkureerivat versiooni toimunust, kannatanu poolne ning süüdistatava poolne. Süüdistuse kohaselt 30.12.2018 kella 00.55 paiku aadressil xxx, lõi Gintas Burkauskas korduvalt D. S.i erinevatesse keha piirkondadesse. Süüdistatav Gintas Burkauskas selgitas kohtuistungil (II kd lk 189-194), et 29.12.2018.a viibis kogu päeva oma korteris xxx. D. S. tuli tema juurde kusagil 23:00 paiku, D. S.il olid lõhnad juures, kuid sinikaid ei olnud. D. soovis temalt raha saada, et maksta narkootikumide eest, raha D.le ei andnud. Peale viina tarbimist jättis D. telefoni ja koti tema juurde ning läks narkootikume ära viima. Kuna ei tööta, siis kell 24:00 magama ei läinud ning peale D. lahkumist võttis harkredeli ja asus koridoris valgustit paigaldama, redel vajus alt ära ning kukkus redelilt. Seejärel hakati koputama uksele ning ukse avades seisid seal kaks politseiametnikku. Ca 10 minutit viibisid politseinikud korteris ja kontrollisid ruume ja dokumente ning seejärel lahkusid. Edasi istus diivanil vaatas telerit, tegi suitsu ja ootas D.t. Kui D. 03:00 või 04:00 tagasi tuli, siis oli tal nina katki löödud, nägu, käed ja jope olid verised ning käitumine veider. Pesi D. näo ja juuksed puhtaks ning andis käterätiku kuivatamiseks. Seejärel istusid diivanil ja suitsetasid. Oli juba hommik kui magama heitsid. Ärgates oli käsi paistes ja D.l kogu nägu paistes. Helistas V., et ta ostaks D. jaoks mingit salvi. Kõik naersid D. üle ning leiti, et D. tuleb kiirabisse viia. Kutsus ka D. enda juurde, kes viis nad haiglasse. Viis D. vastuvõttu kuna D.l endal olid silmad paistes ja raske liikuda. Kannatanu D. S.i kohtuistungil antud ütluste (II kd lk 65-70) kohaselt tunneb Gintas Burkauskast tuttavate kaudu umbes
4. a septembrist. Gintas Burkauskas elas korteris xxxja tema aadressil xxx. 29.12.2018.a õhtul pani lapsed magama ning seejärel sõitis taksoga Gintas Burkauskase juurde, et rääkida uue aasta vastuvõtmisest. xxx juurde jõudes helistas Gintas Burkauskasele, kes viskas talle võtmed kuna maja uks oli lukus. Tuppa sisenedes võttis ära jalanõud, kuid helesinise Columbia jope jättis selga kuna ei kavatsenud seal kaua viibida, sest lapsed magasid kodus. Omavahelises vestluses tõusis tüli ning soovis lahkuda, Gintas Burkauskas tuli talle järgi ning hakkas teda koridoris peksma. Kukkus riienagi alla, hoidis kätega peast kinni kuna muretseb alati hammaste pärast, et Gintas Burkauskas võib need välja lüüa, lööke oli väga palju. Hirm oli suur, ei oska öelda kaua peksmine toimus, hiljem kaotas teadvuse. Mäletab, et lebas ka vannitoa põrandal seina ja ukse vahel kaltsude all. Silmad olid kinni paistetanud, kuid tundis, et mingil hetkel vannitoa põrandal lebades võeti temalt jope seljast. Korteris politsei viibimist ei mäleta kuna oli periooditi teadvuseta. Ärkas toas diivanil. Sinna saabus Gintase sõber D. kellel Gintas palus apteegist salvi tuua. Dmitri leidis, et salvist ei ole abi ning tuleb kiirabisse minna. Kuna Gintasel ka käsi valutas, ilmselt tema peksmisest kuna löögid olid väga tugevad, sõitsid koos D. kiirabisse. Registratuuris võeti ta kohe vastu ja kedagi kaasa ei lubatud. Vastuvõturuumi tulid ka politseinikud kuna arstid teavitasid neid kuna oli aru saada, et vigastused on peksmisest. Valetas politseile ,kuna 5 kartis Gintast. Järgmisel päeval külastas teda haiglas sõbranna Ž. G., kellele julges rääkida tõtt toimunu kohta. Tunnistaja Ž. G. kohtuistungil antud ütlused (II kd lk 71-73) riimuvad kannatanu D. S.i ütlustega, mille kohaselt tunneb D. S.i juba varasemast ning 2018 a lõpus töötasid nad ka koos pesutöökojas S.. Samuti kinnitas tunnistaja, et D.l on meestuttav, keda kutsuti Genaks (Gennadiks), kes D.lt kuuldu järgi oli karistust kandnud ja hiljuti vanglast vabanenud. 30.l2.20l8 helistas tunnistaja korduvalt D.le aga keegi ei vastanud. Siis mingi aeg hiljem helistas talle D. ise ja ütles, et on kiirabihaiglas ja palus tunnistajal sinna tulla. Läks haiglasse, kus traumaosakonnas nägi D.t, kelle nägu oh mustjassinine, silmavalged punased, roided katki. D. kinnitas tunnistajale, et Gennadi peksis teda. Lisaks rääkis D. talle, et naabrid olid kuulnud karjeid ja müra ning kutsusid välja politsei. Politsei tuli sinna aga ei leidnud teda, kuna Gena oli ta eelnevalt vannituppa ära peitnud. D. rääkis, et vahepeal oli teadvuseta ja sellepärast ei teinud ta häält. D. rääkis, et Gena peksis teda nii, et murdis enda käeluu. Veel rääkis D., et saab paari päeva pärast haiglast välja ja Gena peaks talle haiglasse järgi tulema. Samas D. rõhutas, et kardab meest. Mõned päevad hiljem püüdis D.le helistada aga see ei õnnestunud, sest telefon oli koguaeg kinni. Siis püüdsid D.le helistada ka teine töökaaslane ja D. sugulane K. P., D. tütar ja ämm. Kellelgi ei õnnestunud D.ga ühendust saada. Seejärel K. P. võttis ühendust politseiga, kuna neil kõigil oli tõsine hirm, et D.ga on midagi juhtunud. Tunnistaja kinnitas, et teab, et K. P. helistas ka Genale, kes vastas talle, et ei tea, et kus D. on. Hiljem tuli ikkagi välja, et D. oli Gena juures, kust politsei ta ka leidis. Kannatanu D. S.i ja tunnistaja Ž. G. ütlustega riimuvad ka tunnistaja K. P. kohtuistungil antud ütlused (II kd lk 73-74), milles kinnitas, et tunneb D. S.’i juba varasemast ajas sh töötasid nad koos AS S.. Teab ka, et D.l oli meestuttav, keda hüütakse Genaks. Ise oli ta Genat koos D.ga näinud vaid ühe korra. Teab, et mees elas Keskklinnas ja D. Koplis. Lisas, et teab, et Ž. G.. käis D.t 2018 a lõpus haiglas vaatamas ja D. oli rääkinud, et teda peksti. Samas kinnitas ta, et peale haiglast väljasaamist püüdis ta D.le korduvalt helistada aga see ei õnnestunud. Kuna telefon oli koguaeg kinnisel toonil, D. oma Kopli korteris ei olnud, Gena teatas, et ka tema ei tea, et kus D. on, siis tundus see asi talle olevat kahtlane ja ta helistas politseisse. Äratundmiseks esitamise protokolli (II kd lk 59-60) kohaselt on tunnistaja K. P.le esitatud äratundmiseks kolm isikut. Fotol nr 1 on Gintas Burkauskas. K. P. tunneb ära fotol nr 1 oleva isiku, kes on Gintas, D. meessõber. Tunneb teda just näokuju järgi, sest on teda kahel korral näinud. Teisi fotol olevaid isikuid ei tunne. Kohtule on esitatud ka häirekeskuse kõnesalvestis (II kd lk 95), millest nähtub, et 06.01.2019 helistati häirekeskuse numbrile nii D. S.i tütre poolt 2 korda, K. P. poolt ja vesteldi ka Ž. G.. Kõik need kõned olid tehtud ajendatult D. S.i kadumisest peale tema haiglast väljakirjutamist. K. P. kõnest häirekeskusele nähtub, et ta teatab, et D. S. on kadunud. Ta kinnitas, et „see inimene, kes on ta läbi peksnud ja võttis ta haiglast ära, kas on ta veel talle viga teinud või hoiab teda enda juures korteris, et ta ei saaks tema peale avaldust kirjutada“. Ž. G. selgitas juba telefonis politseile, mida kuulis D. S.ilt peksmise kohta ning need haakuvad täielikult tema kohtus antud ütlustega. Kannatanu versiooni juhtunust kinnitavad ka tunnistaja H. K. kohtuistungil antud ütlused (II kd lk 70-71). Tunnistaja selgitab kohtuistungil, et elab xxx ja tema korteri kohal on korter nr 9, kus elas süüdistatav. Süüdistatav elas seal tema teada üksi, kuid on näinud seal ka naisterahvast, kes tema arvates seal ka ööbis. Nimetatud naisterahva tundis ära politseis, kui toimus äratundmiseks esitamine. 29.12.2018 vastu 30.12.2018 vahetult peale keskööd kuulis ülevalt korruselt pauke ja prantsatusi, nagu oleks seal midagi maha kukkunud või vastu seina visatud. Need helid kostusid vähemalt 15 minuti jooksul ja kõige paremini oli neid helisid kuulda koridori ja WC kohal. Samuti 6 kuulis ta ühe korra naisterahva häält, mis ütles „oi bolno“ või „u menja bolno“. Seejärel helistas häirekeskusele. Äratundmiseks esitamise protokolli (II kd lk 57-58) kohaselt esitati tunnistaja H. K.le äratundmiseks fotol kolm sarnast isikut. Fotol nr 1 oli D. S.. H. K. tundis ära fotol nr 1 oleva naisterahva, keda on näinud koos naabri Gintasega. Naisterahva tunneb ära soengu ja pilgu järgi. Teisi fotol olevaid naisterahvaid ei tunne. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka kohtule asitõenD. esitatud häirekeskuse kõnesalvestis (II kd lk 95), milles kuuldu kinnitab kohtuistungil tunnistaja poolt antud ütlusi. Ka häirekeskusele on H. K. öelnud, et ülevalt naabri korterist kostub kakluse helisid ja kostusid sõnad „u menja bolno“. Tunnistaja S. O. kohtuistungil (II kd lk 74-76) kinnitas tunnistaja H. K. ütlusi. Tunnistaja S. O., kes töötab Põhja Prefektuuris kiirreageerijana, kinnitas, et oli 29.12.2018 tööl koos T. R. ja M. S. ja öisel ajal oli kesklinna piirkonna patrullile väljakutse, et võidakse kasutada vägivalda. Kuna kiirreageerijadtel on vastavad vahendid, et vajadusel ust sundavada, siis läksid nad ka sellele aadressile. Koos kesklinna kahe patrulliga võeti ühendust alumise naabriga, kes ütles, et hetkel on olnud seal vaikne. Seejärel läksid kiirreageerijad koos patrulliga selle korteri ukse taha, kust oli kostunud lärmi. Selle ukse taga oli vaikus, politseinikud koputasid. Läks päris mitu minutit ennem kui uks avati. Ukse avas meesterahvas, kes ütles, et seal korteris oli küll olnud isik, aga oli juba lahkunud. Politseinikud vaatasid korteri üle aga kedagi teist isikut nad ei leidnud. Veel lisas tunnistaja, et korter jättis talle räpaka, koristamata mulje ja esikus riidestange juures nägi ta verepritsmeid, mis tundusid olevat värsked. Kusagil mujal ta verd ega verepritsmeid ei näinud. Tunnistaja S. T. kohtuistungil (II kd lk 188-189) kinnitas tunnistaja H. K. ja tunnistaja S. O.i ütlusi. Tunnistaja S. T., kes töötab Põhja Prefektuuris Kesklinna politseijaoskonnas, kinnitas, et oli ta 29.12.2018 tööl ja öisel ajal oli neil kekslinnas väljakutse, milles alt naaber teavitas politseid, et kuulis enda naabri tüli. Kohapeal räägiti naabriga, maja oli vaikne. Politseiametnikud kuulatasid ukse taga aga mingeid hääli nad ei kuulnud. Uksele tuli rahuliku, külma olekuga mees, kes lubas neil siseneda. Tunnistaja küll peale elutoa teisi ruume ei mäletanud, kuid teab, et nad vaatasid seal ringi. Kuna kedagi peale süüdistatava nad seal ei näinud, siis lahkusid. Tunnistaja I. S., kes töötab Lääne-Harju patrullpolitseinikuna kinnitas kohtus (II kd lk 102-103), et 30.12.2018 oli neil väljakutse arstide poolt EMO-sse. Algse info kohaselt olevat naisterahvas öelnud, et ta on kukkunud aga kuna naisterahval olid väga rasked vigastused, siis kahtlustasid arstid jt meditsiinitöötajad, et ta on saanud peksa. Esialgse info kohaselt see meesterahvas, kes oli selle naisterahva EMO-sse toonud, oli peale seda kui hakati täiendavaid küsimusi esitama, pannud jooksu. Politsei saabudes seda meesterahvast EMO-s enam polnud. Tunnistaja sõnul oli naisterahvas šokis, värises, nuttis ning algselt väitis neile, et oli kukkunud. Politseiametniku sõnul vestles ta naisterahvaga, mille käigus naine rahunes ning lõpuks omavahelise vestluse käigus andis märku, et teda peksti. Tunnistaja K. K.kes töötab PPA Põhja Prefektuuri Põhja kiirreageerimistalituse kiirreageerijana, ütlused (II kd lk 98-100) kinnitavad nii kannatanu kui ka tunnistaja K. P. ütlusi. Tema ütlustest nähtub, et 06.01.2019 oli neil kõrge ohutasemega väljakutse xxx kortermajja. Esmase info kohaselt võis olla seal majas korteris meesterahvas, kes hoiab kinni tahte vastaselt naisterahvast, kes ei saa politsei poole pöörduda või siis on naisterahvas juba surnud. Korterist leidsid nad meesterahva, kelle parem käsi oli lahases ja šokeeritud naisterahva, kelle näo piirkonnas oli hulgaliselt hematoome. Tunnistaja ütlustest nähtub, et korteri esik oli hämar, ainus valgus oli trepikoja üldvalgustus ja ka elutoast tulev valguskuma. 7 Jäljeekspertiis (I kd lk 172-190) kinnitab samuti kannatanu D. S.i versiooni toimunust. Nimelt on ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud korteris tuvastatud verejäljed tekkinud kannatanule vigastuste tekitamisel, kannatanu paiknemisel kahes asukohas – esiku riidekapi kõrval ning vannitoa ukse ees põrandal. Verejälgede tekkimine korteris kahtlustatava ülekuulamisel kirjeldatud viisil ei ole võimalik. Tunnistaja D. D. kinnitas (II kd lk 103-104), et 2018 aasta lõpus ühel päeval helistas talle Gintas Burkauskas, kes ütles, et tema tüdruksõber on läbi pekstud ja ta tuleb traumapunkti viia. Samuti kurtis Gintas Burkauskas talle, et tal ka käsi valutab, kuna oli kas siis öösel riielnud ja ta oli käe vastu ust või siis kukkus redelilt ja murdis käe. Ei tea, kuidas Gintas Burkauskas oma käe murdis. Viis oma autoga Opel Insignia D. ja Gintase Mustamäele traumapunkti. Kaitsja küsimusele vastas, et kannatanu talle peksmise kohta midagi ei rääkinud, aga süüdistatava küsimusele vastas, et kannatanu rääkis, et käis öösel ringi, et oli kellelegi võlgu või midagi niisugust. Öistest sündmustest kui politsei seal korteris käis teab ainult Gintase sõnade põhjal. Kohus nõustub prokuröriga, et tunnistajate A. Ž., M. Š., V. V. ütlustest nähtub, et sündmuse kohta nad teadsid pigem Gintas Burkauskaselt kuuldu läbi. Kõik kolm olid Gintas Burkauskase pikaaegsed sõbrad/tuttavad ning kannatanu peksmist vahetult pealt ei näinud. Tunnistaja V. T., kes on Gintas Burkauskase hea tuttav, esitas kohtuistungil (II kd lk 110-111) enda versiooni sündmusest. Tema ütlustest nähtub, et ta enne aastavahetust ühel ööl nägi ta xxx tänaval ebakaines olekus ja läbipekstud D.t. Samas kinnitas tunnistaja, et nägi D.l marrastust vasakul sarnal aga verd ei näinud. Kohus nõustub prokuröriga, et V. T. ütlused ei lähe kokku ülejäänud ütluste ja kirjalike tõenditega. Kohtuistungil on avaldatud nii isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, SA Regionaalhaigla teatis, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt kui ka kannatanu haiguslugu, millest üheski ei nähtu kannatanul tunnistaja poolt kirjeldatud vigastuse esinemist. Samas pole usutav, et ninaluude ja ninavaheseina nihkumisega murru korral ei kaasneks ninast verejooksu. Tunnistaja V. T. ütlused ei haaku ka süüdistatava ütlustega, mille kohaselt kannatanu tuli esmalt tema juurde, jättis telefoni ja käekoti tema juurde ja suundus tänavale narkootikume müüma kus sai ka peksa ning siis naases tema juurde. Tunnistaja V. T. ütluste kohaselt nägi kannatanut kriimuga põsel tänaval, täpset aega ei mäleta, ja kannatanu uuris tema käest kas Gintas on kodus. Süüdistatava sõnade kohaselt lahkus kannatanu tema juurest, seega teadis kannatanu selle versiooni kohaselt, et Gintas Burkauskas on kodus ning tal puudus vajadus minna tänaval V. T. juurde uurima, kas Gintas Burkauskas on kodus. Kohtu hinnangul on tunnistaja V. T. antud ütlused kantud soovist oma sõpra, Gintas Burkaustast aidata vabaneda vastutusest. Tunnistaja V. T. poolt antud ütlused ei haaku kannatanu ega ka süüdistatava versiooniga. Kohus nõustub prokuröriga, et Gintas Burkauskase poolt kohtus antud ütlused on vastuolus tema kohtueelses uurimises antud ütlustega. Kohtus ta väitis, et D. S. tuli tema juurde juba kella 23.00 paiku aga kohtueelsel uurimisel, et D. S. tuli tema juurde alles kella 2-3 paiku öösel. Samuti on Gintas Burkauskase poolt kohtus antud ütlused vastuolus kannatanu D. S.i, tunnistaja H. K. poolt kohtuistungil antud ütlustega kui ka kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Ka ei ole eluliselt usutav, et peale keskööd hakkab keegi valgusti paigaldamiseks juhtmeid puhastama. Prokurör juhtis õigesti tähelepanu, et ruumi valgustit tööle panev lüliti puudus (läbiotsimisprotokolli lisades oli lüliti asemel näha vaid auk). Samuti nõustub kohus, et ei ole eluliselt usutav, et D. S. sai tänaval peksa. Sellisel juhul oleks pidanud lisaks korteris olevatele verejälgedele olema verd ka kortermaja trepikojas. Arvestades D. S.i tervislikku seisundit peale peksmist ei oleks ta olnud ka võimeline tänavalt jõudma Gintas Burkauskase juurde, sest nagu nähtub ka Gintas Burkauskase ütlustest, siis D. S. vajas kiirabisse 8 jõudmiseks kõrvalist abi. Vastupidiselt süüdistatava ütlustele kinnitab ka jäljeekspertiis kannatanu ütlusi selle kohta, kus peksmine toimus. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kõrvalisi isikuid korteris ei viibinud, seda on kinnitanud ka süüdistatav ise. Seega ei saanud ka keegi teine kannatanut seal peksta. Lisaks viitab ka süüdistatava enda käevigastus sellele, et see võis tekkida kannatanu peksmise käigus. Süüdistatava heitlikku meelt enda käeluumurru osas ilmestab ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollis tehtud avaldus, kus süüdistatav lubas esitada politsei vastu avalduse seoses enda peksmise ja käeluumurruga (I kd lk 191-197). Et süüdistatav on kergelt ägestuv, väga impulsiivne, aga ka agressiivne isik, näitas ta ka oma käitumisega kohtuistungitel ning seda kinnitavad ka tema eelnevad karistused, mis on seotud vägivallaga. Jaanuaris 2012.a. mõisteti Gintas Burkauskas süüdi samuti KarS § 118 p 1 järgi oma tolleaegse elukaaslasele raske tervisekahjustuse põhjustamise eest ning liitkaristusena mõisteti 10 aasta pikkune vangistus. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et juhul kui kannatanut oleks tänaval rünnanud võõras isik, poleks tal olnud mingit põhjust esmalt varjata löömisega seonduvat ning seejärel anda ühetaolisi ütlusi peksmise tegelike asjaolude ja peksja isiku kohta. Kohus ei pea usutavaks süüdistatav ütlusi selle kohta, et G. Burkauskas seda kuritegu toime pannud ei ole. See kellegi tundmatu isiku poolt kannatanu peksmine tänaval on vaid tema versioon juhtunust, et vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Gintas Burkauskas 30.12.2018 kella 00.55 paiku aadressil xxx, korteris nr x, lõi korduvalt oma naistuttavat kannatanut D. S.i erinevatesse keha piirkondadesse, mille tulemusel tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast lähtudes on D. S.il esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist on roidemurdudega koos õhkrinnaga. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Järgnevalt peab kohus hindama Gintas Burkauskase tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et KarS § 118 lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o KarS § 118 kohaldamist (vt RKKKo 1-16-6512/64 p 8). Tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine (vt nt RKKKo 3-1-120-09, p 9.2). Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse intellektuaalne element (vt ka RKKKo 3-1-1-76-16, p 17). Tahtluse tuvastamisel peab arvestama kõiki kriminaalasja menetlemisel tõendatuks loetud asjasse puutuvaid asjaolusid ja see tuleb kindlaks teha rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt ka RKKKo3-1-1-111-16, p-d 10 ja 11). Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et meesterahvana nii intensiivselt naisterahvast erinevatesse kehapiirkondadesse pekstes, et puruneb endal käe luu, saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ei ole vähetähtis asjaolu, et Gintas Burkauskas on ka varasemalt peksmisega teisele isikule surmavaid vigastusi tekitanud. Seega pidi ta teadma, mis taolisele 9 intensiivsele peksmisele järgneda võib. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et pekstes teist isikut nii, et verd lendab ja seni kuni isik teadvuse kaotab võib vigastada ka elutähtsaid organeid, mis kujutavad endast ohtu elule, kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik. Vägivalla intensiivsus viitab sellele, et peksja pidas võimalikuks, et tekitab elule ohtliku tagajärje, ja möönis seda KarS § 16 lg 4 mõttes. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Seega esinevad süüdistatava Gintas Burkauskase käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale Gintas Burkauskasele süüks arvatud teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatava Gintas Burkauskase poolt toime pandud tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 1 tunnustele, on õigesti kvalifitseeritud ja ta tuleb KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Gintas Burkauskase peksmise tulemusena tekkis küll oht D. S.i elule, kuid kannatanule püsivaid kahjustusi ei järgnenud. Peksmise intensiivsust arvestades saab lugeda süüdistatava süü suurust keskmiseks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistrist ja toimikusse lisatud kohtuotsusest on Gintas Burkauskast 11.01.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi karistatud vangistusega 7 aastat, liitkaristusena vangistusega 10 aastat, kandmise algusega 26.05.2011.a. 07.03.2018.a vabastati Gintas Burkauskas Tartu Maakohtu määrusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni 26.05.2021.a. Antud teo pani Gintas Burkauskas toime sama aasta detsembris s.o vähem kui aasta möödudes. See näitab üheselt Gintas Burkauskase suhtumist õiguskorda, ta ei pidanud midagi endale antud võimalusest asuda elama õiguskuulekat elu, vaid jätkas samalaadsete tegude toimepanemist. Kohtu hinnangul vastab prokuröri poolt taotletav karistus 8 aastat vangistust Gintas Burkauskase süü suurusele. Seega peab kohus võimalikuks karistada Gintas Burkauskast vangistusega keskmääras s.o 8 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.01.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 aastat, 2 kuud ja 3 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Gintas Burkauskasele 11 aastat, 2 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Gintas Burkauskase kinnipidamise aeg s.o
5. jaanuar 2019.a. Gintas Burkauskasele kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul 10 ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Gintas Burkauskasel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Gintas Burkauskast on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on Gintas Burkauskase käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Gintas Burkauskase resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt

§ 179lg 1 p 1 alusel välja sundraha.

Gintas Burkauskaselt tuleb välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest s.o 1350 €. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasud, mis kuuluvad samuti

§ 175lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka.

Samuti kuuluvad Gintas Burkauskaselt välja mõistmisele menetluskuludena riigituludesse: • jäljeekspertiis maksumusega 314 €; • D. S.i kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 €; • Gintas Burkauskase kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 €; • määratud kaitsja tasu 1080 €; ülejäänud määratud kaitsjatasu summas 677,88 eurot jätta riigi kanda; • DNA ekspertiisi maksumus 1425 eurot.

§ 175

lg l p 3 alusel mõista Gintas Burkauskaselt välja menetluskuluna DNA ekspertiisi teostamise kulu (vastavalt RK lahendile 3-l-l-120-12 kokku 11 objekti osas 57 eurot) 627 eurot. Ülejäänud DNA ekspertiisi teostamise kulu s.o 798 eurot jätta riigi kanda; • Täiendava DNA ekspertiisi maksumus 1824 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel mõista Gintas Burkauskaselt välja menetluskuluna DNA ekspertiisi teostamise kulu (vastavalt 11 RK lahendile 3-l-l-120-12 kokku 14 objekti osas 57 eurot) 798 eurot. Ülejäänud DNA ekspertiisi teostamise kulu s.o 1026 eurot jätta riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühekorraga tasumine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Asitõendid.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

§ 126

lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevat: • CD-R ja DVD-R plaadid, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; • Pakend nr 4 - 10.01.2019 teostatud läbiotsimise käigus kaasa võetud mustjas mantel - , mis on vaadeldud ja asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn.- kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada D.

S.ile; • Pakend nr 22 - 10.01.2019 teostatud läbiotsimise käigus kaasa võetud Adidas kott sisuga sisu hävitatud peale ekspertiisi teostamist, Adidas kott , mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn- KarS § 83 lg.4 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; • Pakend nr 23 - 10.01.201.

teostatud läbiotsimise käigus kaasa võetud mobiiltelefon NOKIA, mis on vaadeldud ja asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn - kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule; • Võrdlusmaterjal - 05.04.2019 võetud tunnistaja suust süljeproov ;pakend nr 2 läbiotsimise käigus võetud puuteproov välisukse lingilt seest poolt ;Pakend nr 3 läbiotsimise käigus võetud puuteproov politseikleebiselt ;Pakend nr 7 - läbiotsimise käigus võetud puuteproov verekahtlasest määrdumisest kogumilt esiku vasakul pool seinalt ;Pakend nr 14 - d läbiotsimise käigus võetud puuteproov linalt alumiselt verekahtlasest määrdumisest ;Pakend nr 15 - läbiotsimise käigus võetud puuteproov vannitoa põrandalt laiali pühitud verekahtlasest määrdumisest, mis kõik asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Leili Raedla Kohtunik 12 Liina T. Rahvakohtunik Aet Vilgats Rahvakohtunik Osaliselt tühistatud ja saadetud uueks arutamiseks TRKK 26.02.2020 otsusega 13