KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2153 /19240100075/ Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

§ 184

lg 2 p 1,2 ja § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Ina Begale süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Ken Koldek süüdistatuna

§ 183

lg 2 p 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Merike Kivikink süüdistatuna

§ 183lg 2 p 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad MāRIS MARTINKEVIČS, sünd.

03.10.1971 (Läti kodaniku isikukood 031071-10319); elukoht: xxxx; viibimiskoht: Viru Vangla; Läti Vabariigi kodanik; emakeel-mustlaskeel (valdab vene ja inglise keelt); haridus 11 klassi; töötu; Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistamata, Läti Vabariigis kriminaalkorras karistatud 3-l korral; Eesti Vabariigis 3 kehtivat väärteokaristust; tõkend- vahistamine kohaldatud alates 08.11.2019; kaitsja – Toomas Alp (kokkuleppe korras) INA BEGALE, sünd: 31.01.1974 (Läti kodaniku isikukood 310174-12004); elukoht: xxxxk; viibimiskoht: Viru Vangla; Läti Vabariigi kodanik; emakeel-läti keel; keskharidus; töötu; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend- vahistamine kohaldatud alates 08.11.2019; kaitsja – Andres Veski (määratud korras) KEN KOLDEK, isikukood 38009085213; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; 1 keskharidus; töötu; varem kriminaalkorras karistatud: Viru Maakohtu 24.07.2019 otsusega

§ 199

lg 1 p 1,7,8,9 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; väärteokorras karistatud 19-l korral; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 13.01.202015.01.2020); kaitsja – Siim Mõistlik (määratud korras) MERIKE KIVIKINK, isikukood 48307065210; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; põhiharidus; töötu; varem kriminaalkorras karistatud: Viru Maakohtu 23.03.2017 otsusega

§

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat (katseaja lõpp 23.05.2020); väärteokorras karistatud 5-l korral; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 15.11.2019-17.11.2019); kaitsja – Margus Viira (määratud korras) Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.05.2020; 03.06.2020; 08.06.2020 avalikul kohtuistungil Kohaldatud õigusnormid KrMS § 247-249, 313-319, § 180 lg 1,3 § 188;

§ 66

lg 1,3 RESOLUTSIOON MāRIS MARTINKEVIČS süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. MāRIS MARTINKEVIČS süüdi tunnistada

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Māris Martinkevičsi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.11.2019.

§ 54

lg 1 alusel mõista Māris Martinkevičsile lisakaristusena riigist väljasaatmine ning kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 4 (neljaks) aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvata väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega Māris Martinkevičsi väljasaatmisest. Tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. INA BEGALE süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise alguseks Ina Begale kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.11.2019.

§ 73lg 1,2,3 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 7 (seitse) kuud vangistust.

Ülejäänud vangistus 2 aastat 5 kuud jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu. Katseaja alguseks lugeda 08.06.2020. 2

§ 54

lg 1 alusel mõista Ina Begalele lisakaristusena riigist väljasaatmine ning kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 2 (kaheks) aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvata väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega Ina Begale väljasaatmisest. Tõkend – vahistamine – tühistada ja Ina Begale vabastada kohtusaalis. KEN KOLDEK süüdi tunnistada

§ 183

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.07.2019 otsusega kriminaalasjas 1-19-5988 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust, võrra ja mõista Ken Koldekile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg (13.01.2020-15.01.2020, s.o 3 päeva) karistusaja hulka ja mõista Ken Koldekile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Ken Koldek ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja pikkuseks määrata 3 (kolm) aastat. Katseajaks allutada Ken Koldek kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 ja lg 2 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21 ja 9 alusel on Ken Koldek katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud. Katseaja alguseks lugeda 08.06.2020. Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. MERIKE KIVIKINK süüdi tunnistada

§ 183

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.03.2017 otsusega kriminaalasjas 1-17-1117 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja mõista Merike Kivikingule liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg (15.11.2019-17.11.2019, s.o 3 päeva) karistusaja hulka ja mõista Merike Kivikingule lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 3

§ 74

lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Merike Kivikink ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja pikkuseks määrata 4 (neli) aastat. Katseajaks allutada Merike Kivikink kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 ja lg 2 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 ja 9 alusel on Merike Kivikink katseajal kohustatud: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud. Katseaja alguseks lugeda 08.06.2020. Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. MENETLUSKULUD

1. Mõista MāRIS MARTINKEVIČSILT riigituludesse menetluskuluna: - 1460 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; - 311,40 eurot kaitsja Lembit Nirgi tasu kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 6631 eurot ekspertiiside tegemisega seotud kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Māris Martinkevičsil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 8402,40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Menetluskulud (osamaksed) tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700023070 ning selgitus: „Māris Martinkevičs, 1-20-2153, menetluskulud“. Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Mõista INA BEGALELT riigituludesse menetluskuluna: - 1460 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; - 776,16 eurot kaitsja Andres Veski tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 102 eurot ekspertiisi tegemisega seotud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Ina Begalel tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2338,16 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. 4 Menetluskulud (osamaksed) tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700023083 ning selgitus: „Ina Begale, 1-20-2153, menetluskulud.“ Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumenetluses lisaks tekkinud riigi õigusabi kulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
5. Mõista KEN KOLDEKILT riigituludesse menetluskuluna: - 438 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; - 315,60 eurot kaitsja Siim Mõistliku tasu kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 456 eurot ekspertiiside tegemisega seotud kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Ken Koldekil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1209,60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Menetluskulud (osamaksed) tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700023106 ning selgitus: „Ken Koldek, 1-20-2153, menetluskulud.“ Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumenetluses lisaks tekkinud riigi õigusabi kulud ja ½ sundrahast summas 438 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
7. Mõista MERIKE KIVIKINGULT riigituludesse menetluskuluna: - 876 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; - 556,20 eurot kaitsja Margus Viira tasu kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 827 eurot ekspertiiside tegemisega seotud kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Merike Kivikingul tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2259,20 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Menetluskulud (osamaksed) tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700023119 ning selgitus: „Merike Kivikink, 1-20-2153, menetluskulud.“ Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumenetluses lisaks tekkinud riigi õigusabi kulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. MUUD RAHALISED NÕUDED 5 KEN KOLDEKILT välja mõista kriminaaltulu summas 30 eurot, mis tuleb kanda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700023177 ning selgitus: „Ken Koldek, 1-20-2153, kriminaaltulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID OBJEKTID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSE KÄIGUS ÄRAVÕETUD Jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel: - Kaks

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida sularaha summas 1824,84 eurot, mis leiti ja võeti ära 08.11.2019 toimunud Māris Martinkevičsi isiku läbivaatuse käigus (sularaha on 30.12.2019 määrusega kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole ja on Viru Maakohtu 18.12.2019 määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks

§ 831

lg 1 ja § 832 lg 1 alusel); -

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Ina Begale omandisse kuuluv sõiduauto xxxx (VINkood xxxx) registreerimismärgiga xxxx (süüteo toimepanemise vahend ja vahetu objekt), millest leiti läbiotsimisel narkootilisi aineid. Sõiduauto on arestitud Viru Maakohtu 18.12.2019 kohtumäärusega nr 1-19-9960

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse Māris Martinkevičsit selles, et Relvaseaduse järgi ette nähtud relva soetamisloa ja relvaloa puudumisel, hoidis Māris Martinkevič ebaseaduslikult oma elukohas xxxx linn, magamistoa riidekapis laskekõlblikku ühelasulisest pneumopüstolist, kaliiber 4,5 mm, nr xxxx ümberehitatud püstolit, laskmiseks ääretulepadrunitega kaliiber .22 Short, mis kuulub tulirelvade hulka ning milles oli laskekõlblik ääretulepadrun kaliiber 5,6 mm (.22 LR), mis kuulub laskemoona hulka. Oma tegevusega rikkus Māris Martinkevičs Relvaseaduse § 32, mille kohaselt on tulirelva soetamiseks vajalik relva soetamisluba, Relvaseaduse § 33 lg-t 1, mille järgi on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. Vastavalt Relvaseaduse § 34 annab tulirelva käitlemiseks õiguse füüsilise isiku relvaluba ning Relvaseaduse § 45 alusel võib tulirelva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani Maris Martinkevičs toime

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Tsiviilhagi ega avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. INA BEGALET süüdistatakse selles, et tema omandas Läti Vabariigist eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult edasiandmise eesmärgil, mitte hiljem, kui 08.11.2019 suures koguses metamfetamiini. Ina Begale toimetas Läti Vabariigis omandatud beežika pulbri massiga 309,4 grammi, mis sisaldas 27% metamfetamiinsulfaati ja milles sisaldus 62,9 grammi metamfetamiini (ekspertiisiakti nr 19E-AN1300 kohaselt) Eesti Vabariiki 08.11.

1. Narkootilise aine vedas Ina Begale Eesti Vabariiki tema omandis oleva sõiduautoga xxxx reg.nr xxxx. Ina Begale peeti kinni 08.11.2019 kell 14.28 xxxx kilomeetril, sõidukis olnud narkootiline aine metamfetamiin leiti ja võeti ära. Ekspertiisiakti 20E-LÕX0010 kohaselt on metamfetamiini narkootiliseks joobeks vajalik annus keskmiselt 30 mg (0,03 g). Seega vajatakse kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 300 mg (0,3 g) metamfetamiini. Lähtuvalt ühele inimesele narkootiliseks joobeks vajalikust metamfetamiini keskmisest kogusest, 0,03 g, piisab ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr 19EAN1300 märgitud 62,9 g metamfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt umbes 2097 (62,9/0,03=2096,67 ehk ~2097) inimesele. Peale selle süüdistatakse Ina Begalet narkootilise aine kanep, amfetamiin suures koguses korduvas ebaseaduslikus valdamises tema sagedases viibimiskohas, s.o aadressil xxxx. 10 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Sama seaduse § 2 p 4 kohaselt on käitleja – füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemisega. Ina Begale oli teadlik, et Māris Martinkevičs tegeleb narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega – s.o kanepi ja amfetamiini omandamise, omamise, tarbimise, pakkimise, hoidmise, müümisega, edasiandmisega. Samuti oli Ina Begale teadlik, et Māris Martinkevičs hoiab eelnimetatud narkootilisi aineid ka tema enda sagedases viibimiskohas, s.o aadressil xxxx linn. Narkootilisi aineid hoidis Māris Martinkevičs muuhulgas külmkapis, mida kasutas ka Ina Begale. Samuti soetas Ina Begale 01.11.2019 Māris Martinkevičsi palvel minigripp kotte narkootilise aine pakendamiseks. Samuti viibis Ina Begale juures, kui Māris Martinkevičs narkootilisi aineid pakendas ja edasi müüs eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Māris Martinkevičsi poolne narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine, s.o omandamine, omamine, tarbimine, pakkimine, hoidmine, müümine ja edasiandmine toimus järgnevalt: Māris Martinkevičs omandas edasiandmise eesmärgil
2. a algusest kuni tema kinnipidamiseni, s.o 08.11.2019, xxxx linna lähedalt korduvalt suures koguses narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat), toimetas narkootilise aine Eesti Vabariiki, oma elukohta, mille aadress oli xxxx. Osa omandatud kanepist tarvitas Māris Martinkevičs ise ning osa sellest pakendas ja müüs või andis tasuta edasi Rakvere linnas narkootilisi aineid tarvitavatele isikutele. Alates
3. a algusest kuni novembrini 2019 andis Māris Martinkevičs korduvalt eelnevalt omandatud kanepiõisikuid (marihuaanat) 2-4 grammi kaupa oma elukohas xxxx linnas ja selle lähiümbruses S N. Seejuures tasus S N Māris Martinkevičsile 1 grammi kanepiõisikute (marihuaana) eest 20 eurot; Alates
4. aasta kevadest andis Māris Martinkevičs korduvalt eelnevalt omandatud kanepiõisikuid (marihuaanat) 1-2 grammi kaupa oma elukohas xxxx linnas ja selle lähiümbruses S-J K. Seejuures tasus S-J K Māris Martinkevičsile 1 grammi kanepiõisikute (marihuaana) eest 20 eurot.
5. a suve lõpus omandas Māris Martinkevičs eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal xxxx linnast eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast kolmel korral vähemalt 50 grammi kaupa kanepit. Seejuures maksis Māris Martinkevičs ühe grammi kanepi eest 5 eurot. Soetatud narkootilise aine toimetas Māris Martinkevičs, kas bussi või siis sõiduautoga xxxx reg.nr xxxx, xxxx linna aadressile xxxx. 08.11.2019 teostati läbiotsimine Ina Begale sagedases viibimiskohas ja Māris Martinkevičsi kasutuses olevas korteris aadressil xxxx linn ning leiti ja võeti politseiametnike poolt ära külmkapist kott, milles olid minigrip kilekotid roheliste taimeosadega (kanepiõisikud) massiga kokku 20,44 grammi, mille tetrahüdrokannabinool (THC) sisaldus on 21%, ning 11 minigrip kilekott, milles rohelised taimeosad (kanepiõisikud) massiga 40,58 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%. Ekspertiisiakti 20E-LÕX0010 kohaselt on narkootilise joobe tekitamiseks ühele inimesele piisab 0,5–1 g kanepiõisikutest. Seega piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele umbes 5–10 g kanepiõisikutest. Lähtudes ühele inimesele narkootiliseks joobeks vajalikust kanepiõisikute annusest, 0,5–1 g, siis piisab ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr 19E-AN1300 märgitud 61,02 g (arvutuskäik: 20,44+40,58=61,02) peenestatud kanepist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 61–122 inimesele (61,02/0,5=122,04 ehk ~122; 61,02/1,0=61,02 ehk ~61). Māris Martinkevičs omandas
6. a II pooles Läti Vabariigist, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohast suures koguses amfetamiini, toimetas selle eeluurimisel tuvastamata viisil Eesti Vabariiki, hoidis seda oma elukohas ja ka Ina Begale sagedases viibimiskohas, s.o aadressil xxxx linnas ning müüs/andis seda oma elukohas või selle lähiümbruses edasi.
7. a oktoobrist kuni
8. novembrini
9. a andis Māris Martinkevičs korduvalt (vähemalt 5-l korral) eelnevalt omandatud amfetamiini 1-6 grammi kaupa oma elukohas xxxx linnas Merike Kivikingule. Seejuures tasus Merike Kivikink Māris Martinkevičsile 1 grammi amfetamiini eest 20 eurot. Oktoobris
10. a, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, andis Māris Martinkevičs korduvalt (vähemalt 2-l korral) eelnevalt omandatud amfetamiini vähemalt 1 grammi kaupa oma elukohas xxxx linn Ken Koldekule. Metamfetamiin ja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri
11. mai
12. a määruse nr 73 lisa I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning delta-9-tetrahüdrokannabinool kuulub III nimekirja. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri
13. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul); metamfetamiini puhul 0,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ja marihuaana (kanepi lehed) puhul 7,5 grammist narkootilisest ainest. 12 Seega pani Ina Begale toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Tsiviilhagi ega avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. KEN KOLDEKIT süüdistatakse selles, et tema omandas korduvalt nii enda tarbeks kui ka edasiandmise eesmärgil alates oktoobrist 2019 kuni 01.11.2019 üksi kui ka Merike Kivikingu vahendusel xxxx linnas, xxxx, Māris Martinkevičsilt 1- 6 grammi kaupa narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. 2019.a sügisel andis Ken Koldek varasemalt omandatud amfetamiini sisaldavat pulbrit vähemalt 2-l korral 1 grammi kaupa xxxx linnas edasi A H. Seejuures tasus A H Ken Koldekule 1 grammi amfetamiini eest 20 eurot. Alates oktoobrist 2019 – 01.11.2019 andis Ken Koldek korduvalt s.o kolmel korral eelnevalt omandatud amfetamiini sisaldavat pulbrit 1- 2 grammi kaupa xxxx linnas edasi D K. D K maksis Ken Koldekule 1 grammi eest 30 eurot. Ken Koldek omandas 1.11.2019 Māris Martinkevičsilt Merike Kivikingu vahendusel 6 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit edasiandmise eesmärgil. 1 grammi amfetamiini eest maksis Merike Kivikink Māris Martinkevičsile 20 eurot. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri
3. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Seega pani Ken Koldek toime

§ 183

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Tsiviilhagi ega avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. MERIKE KIVIKINKU süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Viru Maakohtu 23.03.2017 otsusega nr 1-17-1117

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, omandas oktoobrist 2019 kuni 1.novembrini 2019 Māris Martinkevičsilt korduvalt nii üksi kui ka teiste isikute, sealhulgas Ken Koldeku palvel edasiandmise eesmärgil, kokku vähemalt 5-l korral narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. Merike Kivikink omandas 2019.a. oktoobris, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, Māris Martinkevičsilt 1 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja andis selle edasi A nimelisele meesterahvale. Narkootilise aine amfetamiini eest maksis Merike Kivikink Māris Martinkevičsile 20 eurot. 13 Merike Kivikink omandas 2019.a. oktoobris, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, Māris Martinkevičsilt 1 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja andis selle edasi A nimelisele meesterahvale. Narkootilise aine amfetamiini eest maksis Merike Kivikink Māris Martinkevičsile 20 eurot. Merike Kivikink omandas 2019.a. oktoobris, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel, Māris Martinkevičsilt 1-2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja andis selle edasi Ken Koldekule. Narkootilise aine amfetamiini eest maksis Merike Kivikink Māris Martinkevičsile 20 eurot grammi eest. Merike Kivikink omandas 1.11.2019 Māris Martinkevičsilt 6 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja andis selle edasi Ken Koldekule. 1 grammi amfetamiini eest maksis Merike Kivikink Māris Martinkevičsile 20 eurot. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega pani Merike Kivikink toime

§ 183

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Tsiviilhagi ega avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. II KOKKULEPPED KARISTUSE LIIGI JA MÄÄRA, ASITÕENDITE JA VARA KONFISKEERIMISE NING MENETLUSKULUDE TASUMISE OSAS Süüdistatava Māris Martinkevičsi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Māris Martinkevičsi süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud ning

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Māris Martinkevičsi süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus 3 aastat 6 kuud ja lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.11.2019.

§ 54

lg 1 alusel mõista Māris Martinkevičsile lisakaristusena riigist väljasaatmine ning kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 4 (neljaks) aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega Māris Martinkevičsi väljasaatmisest. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad Māris Martinkevičsilt väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 8402,40 eurot: 14 - kaitsja Lembit Nirgi tasu kohtueelses menetluses 311,40 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - toksikoloogiaekspertiisi (akt nr 179I) teostamise kulu summas 173,00 eurot; - narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 19E-AN1300, 27.12.2019) teostamise kulu summas 756,00 eurot; - DNA ekspertiisi (akt nr 19E-GE1313, 10.01.2020) teostamise kulu summas 5187,00 eurot; - tulirelva ekspertiisi (akt nr 19E-TB0121, 17.01.2020) teostamise kulu summas 420,00 eurot; - arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 20E-LÕX0010, 20.01.2020) summas 95,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o 1460 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: 1) Kaks

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (I kd tl 85); 8) Toksikoloogiaekspertiisi (akt nr 179I, 28.11.2019) teostamisel alles jäänud uriiniproov KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 15 Konfiskeerimisele kuuluv vara:

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida sularaha summas 1824,84 eurot, mis leiti ja võeti ära 08.11.2019 toimunud Māris Martinkevičsi isiku läbivaatuse käigus. Sularaha on 30.12.2019 määrusega kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole ja on Viru Maakohtu 18.12.2019 määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks

§ 831lg 1 ja § 832 lg 1 alusel.

Süüdistatava Ina Begale, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Ina Begale süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ja koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse tähtaega arvestada alates kinnipidamisest, s.o 08.11.2019.a.

§ 73lg 1, 2, 3 alusel määrata, et kohesele ära kandmisele kuulub 7 kuud vangistust.

Karistuse ülejäänud osa – s.o 2 aastat 5 kuud jätta tingimisi kohaldamata, kui Ina Begale ei pane 3 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

§ 54

lg 1 alusel mõista Ina Begalele lisakaristusena riigist väljasaatmine ning kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 2 (kaheks) aastaks.

§ 55lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega Ina Begale väljasaatmisest. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 alusel kuuluvad Ina Begalelt väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 2338,16 eurot: - Ina Begalele määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski tasud – 776,16 eurot (II kd tl 228, 229-230, 231); - toksikoloogiaekspertiisi (akt nr 178I, 28.11.2019) teostamise kulu summas 102,00 eurot (I kd tl 61); - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades süüdistatava finantsseisu ja tuginedes KrMS § 180 lg 3 jätta riigi õigusabi kulud, mis on tekkinud kohtumenetluses, riigi kanda. Asitõendid 1) Kaks

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (I kd tl 85); 7) Toksikoloogiaekspertiisi (akt nr 178I, 28.11.2019) teostamisel alles jäänud uriiniproov KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimisele kuuluv vara

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Ina Begale omandisse kuuluv sõiduauto xxxx (VIN-kood xxxx) registreerimismärgiga xxxx (süüteo toimepanemise vahend ja vahetu objekt), millest leiti läbiotsimisel narkootilisi aineid. Sõiduauto on arestitud Viru Maakohtu 18.12.2019 kohtumäärusega nr 1-19-9960

§ 183

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Ken Koldeki süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Ken Koldekile Viru Maakohtu 24.07.2019 otsusega nr 1-19-5988

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg (s.o 13.01.2020 – 15.01.2020 – 3 kalendripäeva) karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel alusel Ken Koldekile mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ken Koldek ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid.

Ken Koldek on kohustatud katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21 ja 9 alusel kohustada Ken Koldekit käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - alluma 2 kuu jooksul elektroonilisele valvele.

§ 78p 1 alusel hakkab Ken Koldeki katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Elektrooniline valve hakkab

§ 751

lg 4 kohaselt kulgema päevast kui elektroonilise 17 valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§ 75lg 2 p 2 ja 21 alusel määratud kohustused algavad kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 alusel kuuluvad Ken Koldekilt väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1209,60 eurot: - kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest vandeadvokaadi Siim Mõistlikule – 315,60 eurot (II kd tl 243, 244); - toksikoloogiaekspertiisi (akt nr 9I, 28.01.2020) teostamise kulu summas 120,00 eurot (I kd tl 159); - narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 20E-AN0070, 24.01.2020) teostamise kulu summas 336,00 eurot (I kd tl 244); - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 kuupalga alammääras s.o 876 eurost 50% ehk 438 eurot. Arvestades süüdistatava finantsseisu ja tuginedes KrMS §180 lg 3 jätta riigi õigusabi kulud, mis on tekkinud kohtumenetluses ja 50% sundrahast ( s.o 438 eurot), riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muu rahaline nõue

§ 831ja § 84 alusel mõista Ken Koldekult välja narkootiliste ainete edasimüümisest saadud kriminaaltulu summas 30 eurot. Asitõendid 1) Üks

§ 183

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Merike Kivikingu süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Merike Kivikingule Viru Maakohtu 23.03.2017 otsusega nr 1-17-1117 mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, mis on 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõista 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg (s.o 15.11.2019 – 17.11.2019 – 3 kalendripäeva) karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel Merike Kivikingule mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Merike Kivikink ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid.

Merike Kivikink on kohustatud katseajal 18 järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

75 lg 2 p 21 ja 9 alusel kohustada Merike Kivikinku katseajal: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - alluma 6 kuu jooksul elektroonilisele valvele.

§ 78p 1 alusel hakkab Merike Kivikingu katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Elektrooniline valve hakkab

§ 751

lg 4 kohaselt kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§ 75lg 2 p 21 alusel määratud kohustused algavad kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 alusel kuuluvad Merike Kivikingult väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 2259,20 eurot: - kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest vandeadvokaadi Margus Viirale – 556,20 eurot (II kd tl 240, 241, III kd tl 76 – 78); - Toksikoloogia ekspertiisiakt nr 189I, 29.11.2019 – 155,00 eurot (I kd tl 230) – seoses Merike Kivikinguga; - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN1379, 03.02.2020 – 672,00 eurot (I kd tl 238) seoses Merike Kivikinguga; - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras s.o 876 eurot. Arvestades süüdistatava finantsseisu ja tuginedes KrMS §180 lg 3 jätta riigi õigusabi kulud, mis on tekkinud kohtumenetluses, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 1) Merike Kivikingu kinnipidamisel 15.11.2019 leitud ja ära võetud (I kd tl 199-200) Samsung Galaxy S5 mini, IMEI: xxxx, milles Super kõnekaart - pakend nr A19 009582 hoiul PPA Ida majandustalituse hoiuruumis, akti nr 430, 04.02.2020 (III kd tl 5-6) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Merike Kivikingule pärast kohtuotsuse jõustumist; 2) Merike Kivikink elukoha aadressil xxxx läbiotsimisel 16.11.2019 leitud ja ära võetud (I kd tl 201-204): Süstlad 13 tk, millest üks kasutamata, minigrip kilekotid 5 tk - pakend turvakleebisega nr A180002940 - hoiul PPA Ida majandustalituse hoiuruumis, akti nr 430, 04.02.2020 (III kd tl 5-6) – konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 3) Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 20E-AN0070, 24.01.2020 kohaselt ekspertiisist järele jäänud ained –

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 4) Toksikoloogiaekspertiisi (189I, 29.11.2019) teostamisel alles jäänud uriiniproov - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 19 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad Māris Martinkevičs, Ina Begale, Ken Koldek ja Merike Kivikink ning nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras, asitõendite, vara konfiskeerimise ja menetluskulude tasumise osas. III KOHTU PÕHJENDUSED Süüdistatavad Māris Martinkevičs, Ina Begale, Ken Koldek ja Merike Kivikink avaldasid kohtuistungil, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustusid sellega. Kokkulepete arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad Māris Martinkevičs, Ina Begale, Ken Koldek ja Merike Kivikink on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Māris Martinkevičs tuleb süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1,2 ja § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ina Begale tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ken Koldek tuleb süüdi tunnistada

§ 183lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Merike Kivikink tuleb süüdi tunnistada

§ 183lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 83

lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 832

lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga.

§ 184

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. 20

§ 191

kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 p 5.2), siis kinnitab kohus kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude ositi tasumise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 21