Vaidlus puudub selle üle, et töövõtulepingu - remonditeenuse tellis kostja II, seega vastutab kostja II lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest
lg 1 alusel: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 5. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendi2 põhjal, et kostja I on töövõtulepingu esemeks olnud sõiduki omanik. Kostja I on esitanud vastuväite, mille kohus jätab arvesse võtmata kuna . kohtu hinnangul on peamiseks vaidlust välistavaks asjaoluks fakt, et kostja I käis isiklikult koos oma elukaaslasega kostja II poolt remonti viidud sõidukil hageja tegutsemiskohas järel ja viis sõiduki hageja tahte vastaselt minema. Seega oli kostja I teadlik sõlmitud lepingust, ning võttis lepingu esemeks oleva sõiduki vastu. Sealjuure ei esitanud kostja I parandustöödele ühtki vastuväidet.
lg 1 lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Antud juhul on tegemist kostja II kui kolmanda isiku kasuks (remonditava auto omanik) sõlmitud lepinguga.
lg 1 lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kostja II on antud juhul tegutsenud käsundita kostja I huvides ning kostjal II on leping sõidukiga seonduvate kulutuste kandmiseks, millega tal on lepinguline kohustus küll kostja I, kuid mitte hageja suhtes. Seega tegutses kostja II Kostja I ja iseenda huvides, sõlmides hagejaga Kostja I-le kuuluva auto parandamiseks töövõtulepingu. Seega on tegemist käsundita asjaajamisega kostja I huvides. Kostja I on selles lepingulises suhtes otsene kasusaaja. Ilmselt on kostjate vahel eksisteerinud lisaks lepingule ka kokkulepe eseme vahelduva käsutamise osas, mida tõendab fakt, et auto viis parandusse kostja I aga autole järgi läks kostja II. Kostja I on hageja poolt täidetud kohustuse teostada remonttöid juba 109.12.2016 vastu võtnud. Hageja võib nõuda võlgnevuse tasumist nii tegelikult kasusaajalt, kostjalt I s.o. L.J.alt kui ka kostjalt II A.T.ilt, juhindudes
6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-107-16 p 12 leidnud, et
on
kõrval
suhtes erinormiks.
järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult
lg 1 järgi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul (
). Seega on soorituse tegijal
lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab
Seega on 2 Hagiavalduse lisa 3, Laenu vahendamise leping 2-19-120177 Kostja I ja II solidaarvõlgnikud vaatamata asjaolule, et kostjad ühiselt ei tellinud remontööd sõidukile. 7.
lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad ei ole vaidlustanud teostatud töid ega nende maksumust. Seega tuleb hagi rahuldada kogu ulatuses mõlema kostja vastu solidaarselt. Kohus selgitab, et hagi rahuldamine kostjate poolt solidaarselt ei muuda kostjate omavahelisi lepingulisi kohustusi. Juhul kui esinevad lepingust tulenevad alused, võib üks kostja teise suhtes esitada regressinõude, kuid nende nõuete lahendamine ei kuulu käesoleva vaidluse raamesse. 8. Viivised:
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja põhinõue on 1161,95 eurot, mis on esitatud lisas 1 toodud arve alusel, sissenõutavaks muutus arve alates 10.12.2016 ning teenuse sisu oli sõiduki käigukasti parandamine. Hageja seadusest tulenevas määras viivisenõue kostjate vastu seisuga 13.09.2019 on 256,95 eurot. Sellele lisaks soovib hageja viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja on esitanud hagninõudes viiviste arvestuse sissenõutavaks muutunud viivise osas kuni hagi esitamiseni ning sealt edasi jooksva viivisena 0,02% päevas mis on alla
Kohus leiab, et viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud ning mõistab hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja viivise 0,02% päevas põhinõudelt summas 1161,95 eurot kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1;TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud menetluskulud kogusummas 981 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja hageja kuludest õigusabile kokku 7 tunni eest (tunnitasuga 90 €+käibemaks) summas 630 (kuussada kolmkümmend) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.