← Eesti

2-19-129564/9

Obsah (5)§ 637§ 187§ 405§ 230§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-129564

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

  1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et AS ÜHISTEENUSED (hageja) ja CleanFix Puhastus OÜ (kostja) sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimiseks kolm parkimislepingut 16.10.2016, 24.01.2017 ja 13.04.
  2. Kostja sisenes 16.10.2016 hageja poolt hallatavasse Mustamäe tee 143 parklasse. Kostja sisenes 24.01.2017 hageja poolt hallatavasse Kopli 3 parklasse. Kostja sisenes 13.04.2017 hageja poolt hallatavasse Soola 3 parklasse. Parkimistingimused olid näidatud parklates asuvatel infotahvlitel. Sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel loeti sõiduki parklasse sisenemisel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustus sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kostja rikkus parkimistingimusi, mille rikkumise eest nõuab hageja kostjalt parkimistingimustega kokkulepitud leppetrahvi 160 eurot (40 eurot iga lepingu kohta) (dtl 28). Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tõendatud ei ole parkimistingimuste nähtaval olek 16.10.2016, 24.01.2017 ja 13.04.2017 (dtl 55). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Kostja esitas vastuväite sellele, et parkimistingimused olid nähtaval 16.10.2016, 24.01.2017 ja 13.04.
  3. Lepingu sõlmimise tõendamine ning sõlmitud lepingu sisu tõendamine on hageja koormis (

§ 230lg 1).

Hageja ei esitanud koos hagiavaldusega tõendeid selle kohta, et 24.01.2017 Kopli tn 3 parklas ja 13.04.2017 Soola tn 3 parklas olid parkimistingimused nähtaval ja kostjal oli võimalik nendega tutvuda. Selliseid tõendeid ei esitanud hageja ka pärast kohtu poolt tõendamiskoormuse selgitamist ja tõendite esitamise tähtaja määramist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel parkimislepingu sõlmimist hageja avaldatud tingimustel ja korras. Hageja esitatud fotolt 4_Mustamäe tee 143_2.JPG (dtl 40) nähtub parkimistingimusi sisaldava tahvli paiknemine parklasse sissesõidul. Seejuures on parkla kõrval asuvalt ehitiselt näha aadress Mustamäe tee. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber parkimistingimusi sisaldava tahvli asumise Mustamäe tee 143 parklas. 2

(3)Kohus leiab, et tõendatud on pooltevahelise parkimislepingu sõlmimine tüüptingimustel ja tüüptingimustes sätestatud korras.
  1. Kostja on hagile vastu vaielnud ning leidnud, et kindlaks tuleb määrata auto juht, kellega on leping sõlmitud. Tasulise parkimisala kasutamiseks sõlmitud lepingu puhul eeldatakse, et lepingu on sõlminud auto omanik või auto vastutav kasutaja (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-68-16, p 31). Kui kostja leiab, et tema ei ole lepingut sõlminud, sest ta ei ole autot kasutanud, on kostjal võimalik tõendada, kes autot tegelikult juhtis. Kostja ei ole tõendanud isikut, kes 16.10.2016 juhtis sõidukit. Seetõttu tuleb eeldada, et parkimisleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel.
  2. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest (dtl 55). Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (

§ 230lg 1).

Hageja avaldas, et trahvikviitung pandi kõigitel kordadel sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele (dtl 66). Hageja ei esitanud kohtule tõendeid (nt fotosid), millest nähtub trahvikviitung sõiduki tuuleklaasil kojameeste vahel. Kohus leiab, et hageja poolt menetlusdokumendis antud kinnitus ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõistes. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjale leppetrahvinõudest teatamist. 4. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjaga 24.01.2017 ja 13.04.2017 parkimislepingute sõlmimist hageja avaldatud tüüptingimustel ja tüüptingimustes sätestatud korras. Kohus leiab, et seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tüüptingimustes ettenähtud leppetrahvi 24.01.2017 ja 13.04.2017 parkimislepingute alusel. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ühegi lepingu puhul leppetrahvinõudest teatamist kostjale. Kohus on seisukohal, et leppetrahvinõudest mitteteatamise tõttu on hageja kaotanud õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 16.10.2016, 24.01.2017 ja 13.04.2017 parkimislepingute alusel. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 160 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kohtule avaldanud oma menetluskulude suurust. Kostja on menetluses osalenud seadusliku esindaja vahendusel, mistõttu ei ole kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulusid. Toimikust ei nähtu kohtukulude tekkimist kostjale. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.