← Eesti

2-20-100142/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-100142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 13.08.2018 väljastas BB Finance OÜ (endine ärinimi Raha24 OÜ) kostjale laenulepingu nr. 2101812125 alusel laenu summas 500,00 eurot. 20.12.2018 refinantseeriti eelnevat laenulepingut ja sõlmiti laenuleping nr. 2101841108, mille alusel väljastati kostjale täiendav laen summas 482,00 eurot. 20.12.2018 refinantseeriti samal kuupäeval sõlmitud lepingut nr. 2101841108 ja sõlmiti uus laenuleping nr. 2101841180, mille alusel väljastati kostjale täiendavalt laenu summas 399,00 eurot. Kokku on kostja enda kontole saanud laenu summas 1381,00 eurot (500+482+399=1381), mille ta oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. BB Finance OÜ ütles lepingu üles 03.08.2019, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingu ülesütlemise seisuga muutus sissenõutavaks kogu tagastamata krediidisumma. Hageja nõuab kostjalt üksnes reaalselt välja makstud krediidisumma tagastamist. Kostja on enne nõude loovutamist nõude katteks tasunud 439,27 eurot, mille hageja arvestab põhinõude katteks (1381-439,27=941,73). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav põhinõue summas 941,73 eurot. BB Finance OÜ on loovutanud 02.09.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub: 1. Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 941,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 53,81 eurot; 2. Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 21.04.2020 kuni põhinõude summas 941,74 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3. Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot; 4. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 2-20-100142 Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-postiga 28.04.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (200+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.