) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 Pooled esitasid 28.05.2020 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kompromissi p-s 6 kokku leppinud, et kohus teeb kompromissi kinnitava määruse ainult pärast notari poolt deponeerimise kinnituse saamist. Hageja esitas 03.06.2020 notari kinnituse hüvitise summas 21 000 eurot deponeerimise kohta. Seega on täidetud kompromissi kinnitamise tingimus. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 4. Pooled on kompromissi p-s 9 kokku leppinud, et hageja loobub 02.09.2019 hagis esitatud vindikatsiooninõudest kostja vastu. Kohus on 21.05.2020 määrusega lõpetanud menetluse hageja vindikatsiooninõudes kostja vastu. Määrust ei ole vaidlustatud ega tühistatud. Kohus jätab kinnitava kompromissi tekstist välja p-i 9, sest hageja on vindikatsiooninõudest juba loobunud ja põhjendatud ei ole koormata kompromissi teksti tingimusega, milline on juba täidetud. 5.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Poolte kokkuleppel ja juhindudes
lg-st 4 lühendab kohus kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. 7. Hageja esitas taotluse tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas 02.09.2019 hagiavalduses järgmised nõuded: - ühisvara jagamise nõue, mille hind
lg 11, lg 4 p 5 kohaselt on 3 500 eurot (nõue nr 1); - tahteavalduse andmiseks kohustamise nõue, mille hind
lg 1 järgi on 3 500 eurot (nõue nr 2); - vindikatsiooninõue, mille hind
lg 11 ja lg 4 p 3 kohaselt on 3 500 eurot (nõue nr 3).
esimese lause kohaselt on nimetatud nõuete liitmisel hagihind 10 500 eurot (3 500 x 3). Hagihinnalt 10 500 eurot tasus hageja riigilõivu 600 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1). Hageja loobus nõudest nr 3 ja kohus lõpetas menetluse märgitud nõudes 21.05.2020 määrusega. Sama määrusega tagastas kohus hagejale poole nõudelt nr 3 tasutud riigilõivust summas 75 eurot. Menetlus jätkus hageja nõudes nr 1 ja nr 2, mille hind oli 7 000 eurot (3 500 + 3 500). Hagihinnalt 7 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 450 eurot (RLS lisa 1). Kompromissi sõlmimise tõttu tuleb hagejale tagastada
lg 2 p 1 alusel pool tasumisele kuulunud riigilõivust summas 225 eurot (450 : 2). Riigilõiv tuleb tagastada hageja pangakontole nr xxx. Hageja taotlus tagastada riigilõiv jääb rahuldamata summas 75 eurot (300 – 225). Riigilõivu osalise tagastamata jätmine on edasikaevatav
3 8.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled sõlmisid kompromissi ja seetõttu jätab kohus
Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.