) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Asjaolud X X esitas Harju Maakohtule 05.05.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 08.05.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Seoses eriolukorraga määras kohus pankrotiavalduse läbivaatamise kirjalikus menetluses. Ajutine haldur pidi aruande esitama 01.06.2020 ja võlgnikul oli võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 08.06.2020. Ajutine halduri aruande kohaselt pankrotihaldurile teadaolevalt ja võlgniku selgituste kohaselt võlgnikul mistahes varalisi sääste ja muud vara ei ole, võlgnik ei ole ühegi juriidilise isiku juhatuse liige ega osanik. Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 15.05.2020 ettemaksusaldo 0 eurot. Maanteeameti registri kohaselt on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Citroen XSARA Universaal (registreerimismärgiga xxx, esmane registreerimisaasta 2002) 18 aastat vana. Ajutine haldur, arvestades sõiduki vanust, sellele turuväärtuslikku hinda ei määra. Kinnistusregistri andmetel võlgnik kinnisvara ei oma. Vara arvestuslik summa kokku 232,40 eurot (sh arvelduskontol 92,40 eurot ja sularahas 140 eurot). Võlgnik töötab, tema tunnitasu on 7,40 eurot tunnis, mis on keskmiselt 1302,40 eurot kuus (bruto). Võlgnikul on võlgu kokku summas 53084,56 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt tegeles ta ca 10 aastat börsikauplemisega, kasutades selleks algul oma vahendeid ning hiljem, umbes viimased viis aastat on kasutanud ka krediiti pakkuvate firmade laenutooteid vahendite suurendamiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks on vähemalt aasta 2019, mil kauplemistegevus ei olnud enam jätkusuutlik, mistõttu tuli võtta hulga uusi laene lootes, et olukord võlgniku kasuks muutub, kuid läks teisiti. Võlgniku võetud kohustuste tasumine ühes kuus oli ca 2 540,14 eurot, mis ületas mitmekordselt tema keskmise neto töötasu, mis oli keskmiselt 1 093.03 eurot kuus. Käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huve teadvat ja pahatahtlikku kahjustavat käitumist ja/või enda maksejõuetuse tekitamist, ajutine haldur ei pea võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Ajutise 2 halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (
Võlgnik ei ole suutnud oma võlakohustusi täita vähemalt alates 2019 aasta lõpust ega suuda seda ka käesoleval ajal vara ja arvestatavalt suure sissetuleku puudumise tõttu, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võlgnikul sellised varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, samuti puuduvad esialgse info kohaselt vara tagasivõitmise- ja/või –nõudmise võimalused. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole X X süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega puudub alus X X võlgadest vabastamise menetluse alustamisest keeldumiseks. Ajutine haldur palub kinnitada tasuks 1170 eurot, hüvitada riigi vahenditest 397 eurot ja ülejäänud osa 773 eurot mõista välja võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, tema jooksvatest sissetulekutest ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti
lg 1 ja
lg 11 alusel.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas
3
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
lg 1 p 3).
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1170 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 18 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 65 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1170 eurot. Aruandest nähtub, et ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisel on haldur kandnud tegevuskulusid summas 250 eurot, kuid nende hüvitamist haldur ei taotle. 4
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik täies ulatuses pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas tasu 397 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 773 eurot (1170-397) jääb võlgniku kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.