KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15466 Tsiviilasi X X hagi Z Zi vas

§ 110või 111 alusel õigus keelduda tööde edasisest tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
2. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 13.06.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil täpsustas hageja enda nõuet ning märkis, et palub kostjalt välja mõista 40 000 eurot. 29.10.2018 toimunud korraldaval istungil kinnitas hageja, et ta on 10 000 euro nõude osas loobunud. Seega lahendab kohus esmalt hageja taotluse osaliselt hagist loobumiseks 10 000 euro osas.
3. Kohus võtab seisukoha hagist loobumise taotluse osas. Loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine põhivõlgnevuse 10 000 euro ulatuses tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus nimetatud nõude osas lõpetada. Hagist loobumine põhivõlgnevuse 10 000 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõude osas. Kohus jätkab menetlust 40 000 euro põhinõude ja viivise nõude osas.
4. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu 3

§ 635lg 1).

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaoludes, et kostja kohustus teostama hagejale ehitustöid, hageja kohustus kostjale tasuma vähemalt 100 000 eurot ja on andnud kostjale üle 114 000 eurot (I kd tl 128). Kostja väitel tasu suurenes tulenevalt hageja täiendavatest soovidest. Poolte seisukohtade järgi oli töövõtulepingu sisuks hagejale kuuluva elamu renoveerimine/ehitus. Kirjalikku lepingut pooled kunagi ei sõlminud. Ehituse töövõtulepingule pole ette nähtud seadusest sätestatud vorminõuet, seega ei välista lepingu suuline vorm lepingu kehtivust. Käesoleval juhul on raha üleandmise aluseks töövõtuleping. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et

§ 637lg 3 järgi muutub töötasu sissenõutavaks töö valmimisel.

Kohustuse sissenõutavaks muutumine reguleerib, millal võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (

§ 82lg 7), mitte ei loo õiguslikku alust kohustuse täitmiseks.

Seega ei tähenda hageja väide, et töötasu pole muutunud sissenõutavaks, et hageja poolt kostjale üleantud summad oleksid üle antud õigusliku aluseta. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping

§ 635lg 1 tähenduses.

16. Kohtu hinnangul saab pidada kokkuleppeks töötasu suuruse osas vähemalt 100 000 eurot, kuna vaidlust ei ole selles, et hageja kohustus algselt kostjale tasuma 100 000 eurot (tl 3). Kuna tööde väärtus ja tasu ei pea olema võrdsed, siis ei oma tähtsust hageja väited, et tehtud tööd on väärt üksnes 70 000 eurot. Kui töövõtulepinguga on tasus kokku lepitud, kuulub maksmisele kokkulepitud tasu (

§ 367lg 1).

Pooled võivad kokku leppida, et tasu makstakse enne tööde valmimist, osade kaupa või töö valmimisel. Hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja oleks jätnud tegemata mingid konkreetsed tööd, mida kostja pidi tegema. Seega olenemata tehtud tööde väärtusest, pidi hageja kostjale tööde eest tasuma vähemalt 100 000 eurot. 17. Töövõtulepinguga kokku lepitud eelarve võib olla siduv või mittesiduv, kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv (

§ 639lg 1).

Hageja väljendatust kohtu eelistungil jääb mulje, et hageja arvates oli tegemist siduva eelarvega (tl 128) ning 100 000 eurot ületavas osas on kostja kulutanud raha ilma hageja teadmiseta ja nõusolekuta. Eelnevalt on hageja väljendanud justkui oleks hageja siiski vabatahtlikult tasunud kostjale ettemaksu summas 119 370 eurot (tl 3). Kostja ei ole selget seisukohta võtnud eelarve siduvuse osas, kuid on selgitanud, et algset eelarvet ületavas osas toimus kulude kandmine hageja soovidest lähtuvalt (tl 45), mis viitab lepinguga kokkulepitud tööde ja töötasu kokkuleppe muutmisele. Kui poolte vahel oli kokkulepe siduva eelarve osas või poolte vahel kokkulepe puudus, kuid hageja andis kostjale nõusoleku tööde teostamiseks, siis on kostjal õigus kokkulepitud töötasule või töötasu osas kokkuleppe puudumisel tavalisele tasule vastavalt

§ 637lg 1.

18. Seega tuleb selgeks teha, kas pooltel oli kokkulepe mittesiduva eelarve osas ning kas hageja andis nõusoleku kostja poolt algset töötasu kokkulepet ületavate tööde teostamiseks. Kohus selgitas 11.07.2018 määrusega, et kuna hageja väited on olnud vastuolulised, siis peab hageja selgitama, kas kostjale tasuti 100 000 või 119 370 eurot töötasuna ning kui kostjale tasuti enam kui kokkulepitud töötasu, siis missugustel põhjendustel see toimus. Hageja selgituste kohaselt kuulusid kostja kohustuste hulka vastavalt kalkulatsioonile (I kd, tl 13) 4

§ 101ja § 103).

Seega sai hageja hinda alandada või lepingust taganeda üksnes kui kostja on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest. Lepingu rikkumiseks on kõige üldisemalt kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (

§ 100

). Töövõtulepingu puhul hinnatakse kohustuse täitmist eelkõige lähtuvalt lepingutingimustest ehk poolte kokkuleppest (

§ 641lg 1).

Töövõtja vastutab reeglina puuduste eest, mis on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal (

§ 642

lg 1) ehk töö valmimise või vastuvõtmise ajal (

§ 640lg 2).

Kohus selgitas hagejale hinna alandamise, lepingust taganemise ja lepingust ülesütlemise eeldusi ja hageja tõendamiskoormist (I kd, tl 135-136 pöördel). 20. Seega analüüsib kohus kas hagejal on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda. Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (

§ 188

) ja selle ülesütlemisel

§ 655lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed.

Tulenevalt

§ 188

lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist

§ 189

lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

§ 655

lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kui tellija on aga töövõtulepingu

§ 655

lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (RKTKO nr 3-2-1-64-11). 21.

§ 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja tegi taganemisavalduse kohtumenetluses 05.07.2018 menetlusdokumendis (I kd, tl 133), kuna kostja on lepingut olulisel rikkunud objektilt lahkumise ja tööde lõpuleviimata jätmise tõttu. Tahteavaldusi on võimalik kätte toimetada ka kohtumenetluses ning saab eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 mõttes kätte saanud. Seega on kostja taganemisavalduse kätte saanud. 22. Kohus kontrollib, kas lepingust taganemise sisulised eeldused on täidetud. Töövõtulepingust taganemine eeldab olulist lepingurikkumist töövõtja poolt (

§ 116ja § 647). Kohus leiab, et lepingust taganemise sisulised eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole 5

§ 641lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.

Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud milles konkreetselt pooled suulises töövõtulepingus kokku leppisid. Hageja ei ole tõendanud, et 05.01.2017 pakkumine sai töölepingu osaks. Hageja on küll viidanud kalkulatsioonile, kuid kostja on õigesti välja toonud, et kalkulatsiooni osas pole selge, kas see oli õiguslikult mõlemale poolele siduv ning väljendas tööde tegemise ajal poolte kokkulepet. Samuti on kalkulatsioon väga abstraktne, kalkulatsiooni ebaselgusele tugineb ka hageja ise (I kd, tl 179 pöördel). Olukorras, kus hageja ise ei saa aru, missuguseid töid oleks kostja pidanud kalkulatsiooni järgi tegema või missuguseid materjale ostma, ei ole võimalik asuda seisukohale milles pooled täpselt kokku leppisid ja millised lepingus kokku lepitud tööd on tehtud ja millised mitte. Kohus märgib ka hageja ei ole menetluse vältel toonud kohtu ette ühtegi konkreetset kostja poolt tegemata jäetud tööd milles pooled kokku leppisid. Seega ei saa asjatundja arvamusega tõendada millised poolte poolt kokkulepitud tööd ja kui suures summas on tegemata. Asjatundja arvamusest nähtuvalt on renoveerimistööd lõppjärgus, u 85%. Kohus selgitas 11.07.2018 määruses, et tööde väärtus ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest pooled võivad kokku leppida töötasus, mis ei pea vastama turuhinnale. Seetõttu ei väljenda tööde hind ega turuväärtus seda, missuguses töötasus ja töödes pooled kokku leppisid. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingust taganemine õiguspärane ja 40 000 eurot tagastamisel ei kuulu. 23. Kohus leiab, et kuna hageja tahteavaldus oli suunatud töövõtulepingu lõpetamisele, siis saab seda täiendavalt käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena ning hageja on ka ise esialgselt hagis teatanud lepingu ülesütlemisest.

§ 195

lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt

§ 655lg 1 esimesest lausest võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Seega on töövõtulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. Üldjuhul ei ole lepingu ülesütlemise korral pooled kohustatud lepingu järgi üleantut tagastama, so erinevalt taganemisest ei muutu leping üldjuhul tagasitäitmise võlasuhteks.

§ 655

lg-st 2 tulenevalt ei saa hageja kui töövõtja nõuda kostjalt kokku lepitud tasu maksmist, kui tellija on lepingu üles öelnud või lepingust taganenud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

§ 195

lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. Seega on erandiks vaid ette üleantu (reegline ettemaksu) tagastamine.

1. Hageja ei ole tõendanud, et 40 000 euro puhul on tegemist ette üleantud summaga. Kohus tuvastas eelnevalt, et eelarve 100 000 eurot või 102 345 eurot ei olnud pooltele siduv ning hageja ei ole tõendanud, et 05.01.2017 pakkumine sai töölepingu osaks. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud milles konkreetselt pooled kokku leppisid. Asjatundja arvamusest nähtuvalt on renoveerimistööd lõppjärgus, u 85%. Kuid nimetatu ei tõenda seda, et tehtud tööde väärtus on 70 000 eurot ja 40 000 euro ulatuses on poolte vahel kokkulepitud tööd tegemata. Kohus märgib ka hageja ei ole menetluse vältel toonud kohtu ette ühtegi konkreetset kostja poolt tegemata jäetud tööd milles pooled kokku leppisid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejal ei ole õigust ka lepingu ülesütlemise korral 40 000 eurot tagasi saada.
2. Järgnevalt analüüsib kohus kas hagejal on õigus hinda alandada 40 000 euro võrra.

§ 112

lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba 6

§ 112

lg 1 järgi puudustega täitmine olema reaalselt vastu võetud, et hinna alandamise õigust kasutada. Vaidlus puudub selles, et tööd ei ole lõpule viidud ega kostja poolt hagejale üle antud. Seega ei ole hageja kostjalt vastu võtnud mittekohast täitmist ja hageja ei saa kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamise õigust.

1. Alternatiivselt taotles hageja raha tagastamist alusetu rikastumise üldsätete alusel, alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni alusel, deliktilisest kahju hüvitamisest, kuna raha hageja nõusolekuta väljavõtmine oli heade kommetega vastuolus ning tulenevalt laenulepingu regulatsioonist. Kohus selgitas 11.07.2018 määrusega, et hageja nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätetele tuginedes on võimalik üksnes osas, milles hageja poolt tasutud summad ületavad pooltevahelise kokkuleppe. Alusetu rikastumise sätted täiendavad lepinguõiguslikke nõudeid osas, milles isik on täitnud kohustuse arvates, et ta täidab lepingust tulenevalt kohustust, kuid tegelikult kohustus puudus. Seega saavad alusetu rikastumise sätted tulla kohaldamisele üksnes kostjale antud summade osas, mis ületavad 100 000 eurot juhul, kui hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe 100 000 eurot ületavas summas tööde teostamiseks ning kostja ei ole suuremas ulatuses töid teinud. Käesoleval juhul tuvastas kohus eelnevalt, et poole vahel ei olnud siduvat eelarvet 100 000 euro osas ning hageja ei ole tõendanud millises summas pidi kostja lepingu alusel töid tegema. Seega nimetatuid sätted kohaldamisele ei kuulu ja kohus neid eraldi läbi ei analüüsi. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kõik käesolevas kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
2. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 7