Obsah (7)

§ 97§ 120§ 100§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-101337 Tsiviilasi X Xi ja X

§-ist 101 ei ole kostja nõus tasuma elatist hagejate esindajale aja eest, mil kostja ei ole teadlik hagejate asukohast ja selleks ei ole hagejate esindaja saanud kostja nõusolekut.

1. Kostja esitas 03.09.2018 täpsustused millest nähtuvalt kostja panustab jätkuvalt iga kuu hagejatega seoses tekkivate kulude katmisse 800 eurot (täielikult möbleeritud eluase ja auto). Kostja on korduvalt kohtule saadetud kirjades, dokumentides väljendanud, et kostjal puudub teave, kus ja kellega lapsed elavad. Kostja on kohtule esitatud kirjades tõendanud, et tihti elavad hagejad koos hagejate esindaja venna, ema ja vanatädiga erinevates asukohtades. Hagejate seaduslik esindaja on omavoliliselt omastanud lapsed, võtnud kostjalt hooldusõiguse ja pressib kostjalt elatisraha ja varandust välja.
3. oktoobril 2018 kohtule esitatud menetlusdokumendi kohaselt on kostja panustanud laste ülalpidamisse, kostja kodunt lahkumise hetkest so 06.12.2016 kuni 08.10.2018 (so 22 kuud) kokku 55 194,85 eurot. Nimetatud summa koosneb laste eluasemeks oleva korteriomandi poole laenujäägimakse 35 750 euro tasumisest; kommunaalkuludest 153,23 eurot; ühisvaraks oleva korteriomandi kindlustusmaksetest 163,25 eurot; ühisvaraks oleva korteriomandi laenumaksetest 1 248,1 eurot; ühisvaraks oleva auto liisingumaksetest 830,91 eurot; ostnud ühisvaraks oleva auto liisingandjalt välja ja sellest 7 297,07 eurot tuleb arvestada kostja poolse lastele mõeldud elatisena; tasunud laste koolimakseid summas 3 571,5 eurot; tasunud laste kooli söögirahad summas 44,2 eurot; tasunud X Xi trenniarved summas 300 eurot; ostnud X Xile talveriided summas 175 eurot; ostnud X Xile jalgratta summas 379,46 eurot; tasunud X Xi trenniarved summas 215 eurot; kandnud raha hagejate esindaja pangakontole 5 067,13 eurot. Ühisvara jagamisel andis kostja kompromissi kokkuleppega hagejate esindajale täielikult möbleeritud korteriomandi (150 m2 ja krunt 700 m2) ja suhteliselt uue auto ehk vara väärtusega u 250 000 eurot. Kostja näeb, et väljakolimise hetkest (06.12.2016) kuni tänase päevani (08.10.2018) on kostja kindlustanud ühiste laste ja hagejate esindaja muretu elu.
4. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejate elatise nõue on alusetu, sest kostja on tasunud sisuliselt kogu hagejate elatiseks ettenähtud vahendid eelnenud 22 kuuga juba ette, hagejate täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on tasunud kogu eluaseme laenu ja auto liisingumaksed ning see vara kuulub nüüd hagejate esindajale, siis seda kulu, mida hagejate esindaja ei pea enam kandma seoses eluaseme ja auto soetamisega, millest 2/3 moodustab laste osa, so 1 088 eurot kuus, sellest pool tuleb arvestada, kui kostja poolset elatise tasumist lastele 544 eurot kuus. Alates 06.12.2016, on kostja olnud sunnitud leidma omale uue eluaseme, seega kostja kannab hagejate esindaja ühisvara ainuisikulisest kasutamisest tulenevalt lisakulusid. Hagejate esindaja ei ole perekonna eluaseme ainuisikulise kasutamise eest kostjale hüvitist maksnud, seega on ka see summa 2/3 ulatuses võetav, kui kostja elatis lastele, so 433,33 4 eurot. Kostja andis 03.10.2018 sõlmitud ühisvarajagamise kompromissiga kogu likviidse vara hagejate esindajale, seega ei ole kostjal kohest ja kiirelt realiseeritavat vara. Hagejate esindaja varaline seis on parem kui kostjal. Hagejate esindaja sissetulekud on suuremad ja hagejate esindaja sai endale ühisvaraks olnud täismöbleeritud eluaseme ja auto. Kostja palub elatise menetlusel kohtul kindlasti arvestada hagejate esindaja saadavaid riiklikke toetusi, seoses lastega lastetoetus kokku 110 eurot kuus; tulumaksutagastus, mis on seotud lapsevanemaks olemisega ja tulumaksutagastus, mis on seotud laste koolituskuludega. Kostja palub arvestada, et hagejad on 3,5 aastase vanusevahega samast soost lapsed, see võimaldab lastega seotud kulusid mastaabiefektist tulenevalt minimeerida. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks ülalpeetav. Riiklikud maksud, mis on välja toodud, ei tähenda dividendide maksmist ja on meelevaldne tõlgendus.
5. 3.01.2019 seisukohas märgib kostja, et soovib kolmandale ülalpeetavale võrdväärset elustandardit võrreldes hagejatega, so eluase, auto ja miinimumnõudes sätestatud elatise suurusjärgus rahaline panus. Kostja leibkonna pere-eelarve ei võimalda võrdväärset elustiili hagejatega, seega ei ole ka võimalik esitada kõiki kuludokumente. Kostja peab põhjendamatuks antud elatisenõude menetlusse kaasata kostja kolmanda ülalpeetava isiku ema, tema sissetulek ja varaline seis oleks põhjendamatu isikuandmete avaldamine. Kostja kolmanda ülalpeetava emal on veel üks ülalpeetav, kellega kostja moodustab ühise leibkonna. Kostja on mõlemat elatist hagevat last ning nende ema pidanud sünnijärgselt üleval kuni laste kolme aastaseks saamiseni. Kostja peab õigeks ja õiglaseks, et sama õigus on ka kostja kolmandal ülalpeetaval ja tema emal. Kostja ei ole andnud hagejat esindajale nõusolekut ainuisikuliseks ühiste laste kasvatamiseks, seega alus elatise väljanõudmiseks puudub. Kostja palub arvestada asjaoluga, et kostja ei ole nõus elatisepanusena lihtsalt kandma raha hagejate esindaja pangakontole. Olukorras, kus kostja on panustanud laste ülalpidamiseks suuri summasid ja heas usus sõlminud ja soovinud sõlmida kompromisse hagejate esindajaga, oleks elatise väljamõistmine kostjalt eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Lisaks seaks elatise väljamõistmine kostja kolmanda ülalpeetava ebavõrdsemasse olukorda võrreldes hagejatega, kellele on kostja juba taganud eluaseme ja auto.
6. Kostja esitas 8.02.2019 kohtule esitatud seisukohas taotlused milles soovib jätkuvalt sisulist kohtumenetlust; kohtu selgitusi, kuidas kostja esitatud vabas vormis avaldus kohtule lastega suhtluskorra määramiseks ei olnud piisav, et seda menetlusse võtta ja antud kohtuasjaga siduda; kuidas kompromissi sõlmimise eeldustingimused on igas menetlusprotsessis erinevad; kostja soovib juurdluse alustamist ja kostja näeb samasugust ohtu ja riigiametnike omavahelist kokkumängu ka elatise menetluses; kostja soovib kohtu selgitusi, miks kohus ignoreerib kõiki kostja avaldusi, seisukohti; kostja ei ole nõus jääma hagejate esindaja orjaks laste täisealiseks saamiseks; kostjal on etteheited kohtu töötajatele; kohus rakendaks sunnimeetmeid hagejate esindaja korrale kutsumiseks, et hagejate esindaja oma senist käitumist muudaks ja laste õigust ja heaolu esiplaanile seaks ning kostja soovib ametlikku kolmanda osapoole sekkumist, kes aitaks taastada emotsionaalse sideme ja sisulise suhtluse kostjal oma lastega; kostja soovib teada detailselt, mis on toimunud lastega sellel ajal, kui hagejate esindaja on takistatud kostja ja hagejate omavahelist suhtlust ning kostja soovib lastele psühholoogilist abi. 20.01.2018 seisukohas hagejate seadusliku esindaja lõpliku seisukoha kohta leiab kostja, et elatise nõue ja elatise nõude hagimenetlus on alusetu. Kostja ei ole teadlik, kus ja kellega tema alaealised lapsed (hagejad) elavad. Kostja on panustanud oma laste (hagejate) ülalpidamisse ühisest kodunt lahkumise hetkest so 06.12.2016 alates 55 194,85 eurot. Hagejate esindaja ei ole siiani tõendanud, et hagejate esindaja oleks laste ülevalpidamisse samal perioodil sama palju panustanud. Exceli tabelis olevad numbrid ja suvalised pangaväljavõtted ei ole tõendid. Kostja keeldub hagejate esindaja pangakontole raha kandmast. Ükskõik millises summas elatise väljamõistmine kostjalt on antud olukorras diskrimineeriv ja ebavõrdne kohtlemine kostja suhtes. Kostja soovib, et menetluskulud jäävad hagejate seadusliku esindaja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5
7. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Hagi on osaliselt põhjendatud igakuise elatise nõudes. Hagejate nõue tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes perioodi eest 1.12.2017 kuni 16.01.2018 rahuldamisele ei kuulu.
8. Esmalt lahendab kohus kostja poolt esitatud ja lahendamata taotlused. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
9. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 371 alusel. Nimetatud paragrahv sätestab hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused. Kohus on hagi menetlusse võtnud. Samuti puuduvad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Tulenevalt eelnevast lahendab kohus tsiviilasja kohtuotsusega. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hagejatele psühholoogilise ekspertiisi teostamiseks. Nimetatu ei oma elatise vaidluse lahendamisel tähtsust ning sellist taotlust ei ole võimalik elatise vaidluse raames rahuldada. Kohus jätab rahuldamata kostja 8.02.2019 esitatud taotlused sunnimeetmete rakendamiseks hagejate esindaja korrale kutsumiseks, ametliku kolmanda osapoole sekkumiseks; detailselt teada saamiseks laste osas ning psühholoogilise abi taotlemiseks. Nimetatud taotlused on esitatud kohtule hilinemisega ning jääksid ka nende õigeaegselt esitamise korral rahuldamata, kuna ei puuduta elatise vaidlust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesolev tsiviilasi on esitatud elatise nõudes, seega saab kohus elatise menetluse raames lahendada üksnes elatise vaidlusega seotud seisukohti ja taotlusi.
10. Kohus selgitas 14.05.2018 määrusega, et tulenevalt elatise nõude ja hooldusõiguse nõude menetluste erinevustest, ei ole kohtul võimalik ühe tsiviilasja raames lahendada korraga elatise ja hooldusõiguse küsimust. Kohus selgitas, et kostjal on võimalik algatada eraldi menetlus hooldusõigusküsimuste lahendamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks, taotledes ühise hooldusõiguse lõpetamist või suhtluskorra kindlaksmääramist. Kostja esitas 8.10.2018 avalduse lastega suhtluskorra määramiseks. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt keeldus kohus 17.10.2018 määrusega X Xi avaldust menetlusse võtmast. Nimetatud määrus on jõustunud edasikaebamata 05.11.
11. Seega on käesoleval ajal alaealiste laste huvides lahendada käesolev vaidlus kohtulahendiga. Kostjal on õigus esitada uuesti kohtule avaldus hooldusõigusküsimuste lahendamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks, taotledes ühise hooldusõiguse lõpetamist või suhtluskorra kindlaksmääramist. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Nimetatud menetluses kaasatakse menetlusse lastekaitsetöötaja ning määratakse lastele riigi poolt esindaja. Seega on suhtluskorra määramise ja hooldusõiguse menetluses võimalik kontrollida kõiki kostja väiteid hagejate ema poolt hagejate vaimse väärkohtlemise jms kohta. Kohus on hoolimata elatise vaidlusest püüdnud laste huvidest lähtuvalt vanemaid lepitada ja soovitanud pöörduda pereteraapiasse (vt eelistungi protokoll, I kd tl 87-88). Samuti märgib kohus, et hooldusõiguse ja suhtluskorra avalduse ning ühisvara jagamise menetluste kohta tuleb selgitusi küsida asja menetlenud kohtunikelt. Kohtu hinnangul on elatise küsimuses sisuline arutelu toimunud ja käesolevas kohtuotsuses käsitletakse üksnes elatise nõudega seotud küsimusi.
12. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Kohtule esitatud sünnitunnistusega on tõendamist leidnud, et 9.03.2006 sündinud X X on X Xi ja X Xi alaealine laps (I kd, tl 39). Samuti on kohtule esitatud sünnitunnistusega tõendatud, et 21.09.2009 sündinud X X on X Xi ja X Xi alaealine laps (I kd, tl 40). Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate isana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimummääras 6 alates 1.12.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb elatise väljamõistmisele vastu kuna soovib ise lapsi kasvatada. Samuti esitas kostja väite, et kostja on panustanud laste ülalpidamisse perioodil 06.12.2016 kuni 08.10.2018 kokku 55 194,85 eurot ning kostja on tasunud sisuliselt kogu hagejate elatiseks ettenähtud vahendid eelnenud 22 kuuga juba ette hagejate täisealiseks saamiseni. 8.10.2018 esitas kostja väite, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks ülalpeetav. 18.

§ 120

lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

1. Kostja leiab, et hagejate ema omastas hagejad ja kostjal puudub info hagejate asukoha kohta. 22.06.2018 toimunud eelistungil kinnitas kostja kohtule, et ta ei vaidlusta asjaolu, et lapsed elavad emaga (I kd, tl 87). Kohus leiab, et asjaolu, et hagejad käivad aeg-ajalt onu või vanemaga reisil või veedavad suvel mingi aja vanavanema(te) juures ei tõenda asjaolu, et hagejad ei ela koos emaga. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega asub kohus seisukohale, et hagejate elukoht on oma ema juures, käesoleval ajal x.
2. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100

lg 1).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on

1. aastal 250 eurot kuus ja
2. aastal 270 eurot kuus. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostjal peale hagejate veel üks alaealine ülalpeetav kes on sündinud 12.09.2018 (II kd, tl 4). Kohus märgib, et kohus saab käesoleval juhul elatise nõude lahendamisel arvestada üksnes neid kostja alaealisi lapsi, kelle suhtes kostjal on käesoleval ajal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

1. Kohus on pooltele 22.06.2018 eelistungil (kd I tl 87-88) ja kohtumäärustes 24.09.2018 (I kd, tl 165) ja 13.12.2018 (II kd, tl 2-3) selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust.
2. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Riigikohus on märkinud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-57-04, p 9 ja 10; RKTKo nr 3-2-1-108-07, p 11). Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1159-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt saab elatishagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 18).

§-s 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 7

1. Seega tuleb tuvastada, kas kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole alates 1.12.2017 (välja arvatud oktoober 2018) hagejate ülalpidamiseks igakuist elatist miinimumsummas hagejate ema pangakontole tasunud. Seega tuleb tuvastada, kas kostja on andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Kostja leiab, et ta on panustanud laste ülalpidamisse, kostja kodunt lahkumise hetkest so 06.12.2016 kuni 08.10.2018 (so 22 kuud) kokku 55 194,85 eurot. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid leiab, et kostja poolt tasutud kommunaalkulud, kindlustusmaksed, korteriomandi laenumaksed, auto liisingumaksed, laste koolimaksed, laste kooli söögiraha, trenniarved, X Xi talveriided summas 175 eurot; X Xile jalgratas summas 379,46 eurot; X Xi trenniarved 215 eurot; hagejate esindaja pangakontole kantud 5 067,13 eurot ei oma käesolevas asjas tähtsust. Nimetatud kulude kandmine ei tõenda hagejatele elatise andmist vaidlusalusel perioodil. Hagejate igakuine elatisenõue on esitatud alates 17.01.2018 ja tagasiulatuv alates 1.12.
2. Nimetatud kulutused on kostja poolt kantud enne elatise nõude esitamist (I kd, tl 188-210). Kostja ei ole tõendanud, et on pärast elatisenõude kohtule esitamist mingeid lastega seotud kulutusi kandnud. Asjaolu, et ühisvara jagamisel andis kostja kompromissiga hagejate esindajale täielikult möbleeritud korteriomandi ja suhteliselt uue auto ehk vara väärtusega u 250 000 eurot, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Elatisenõue on lapse nõue vanema vastu. Samuti on Riigikohus märkinud, et ühisvara arvel kohustuse täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses (vt (RKTKo 3-2-1-35-16, p 21). Seega on tuvastamist leidnud, et kostja ei ole alates 1.12.2017 andnud hagejatele ülalpidamist ning on selles tulenevalt rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust.
3. Kohus leiab, et tuleb kindlaks teha hagejate igakuised vajadused. Hagejad on esitanud kohtule 26.06.2018 enda igakuised vajadused ühes kuus kokku kahele hagejale 1 542,70 eurot (I kd, tl 92). Kohus leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud ja ei ole ka eluliselt usutavad olukorras, kus hagejate kulud ületavad hagejate ema igakuise sissetuleku. Samuti ei nähtu nimetatud summas kulutuste tegemine koos hagiavaldusega kohtule esitatud hagejate ema pangakonto väljavõtetelt (I kd, tl 43-48). Nimetatud pangakonto väljavõte on esitatud perioodi 1.12.2017 kuni 13.03.2018 kohta.
4. Kohus arvestab hageja I igakuisteks põhjendatud ja vajalikeks kuludeks järgmised kulud. Kooli õppemaksu 185,83 eurot kuus. Kooli õppemaks on põhjendatud kulu, kuna vaidlust ei ole selles, et hagejate vanemad panid ühise otsuse alusel lapsed erakooli. Samuti nähtub õppemaksu tasumine hageja pangakonto väljavõtetelt (I kd tl 43-48). Koolivormikulud hagejale 1 5,83 eurot; ekskursiooniraha, taskuraha, klassiraha, koolitarbed 20 eurot kuus. Toidukuludeks kodus ja koolis arvestab kohus kokku 130 eurot. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on kohtu hinnangul üldtuntud. Hagejad on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju. Huvitegevuse ringid 50 eurot kuus. Kohus lähtub hageja pangakonto väljavõtetest, millest nähtuvalt on x MTÜ-le tasutud mõlema hageja eest kokku 100 eurot ja ka nähtuvad võistluste kulud. Ülejäänud ringide kulutuste kohta tasumist hageja arvelduskontolt ei nähtu. Tervisekulutused (sh hambaravi visiiditasu) 13 eurot; kodukulud kokku ühele hagejale (energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas, kodukindlustus) 43,32 eurot kuus. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kuulub hagejate emale sõiduauto Volkswagen Tiguan (I kd, tl 96). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nimetatud sõiduautot kasutatakse ka hagejate huvides (kooli minek/tulek, arsti visiidid, vaba aeg). Mõistlikud auto kulud kuus kokku ühele hagejale 20 eurot. Riided ja jalanõud 50 eurot. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kuna hageja on kasvueas laps, siis on tema sage garderoobi uuendamine ka vajalik. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et osad riided tuleb osta mitmes komplektis, kuna lapse riided võivad määrduda tihemini ning kuluvad kergemini. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Sünnipäevadele arvestab kohus 12,50 eurot. Hageja enda sünnipäeva kingitusi ega jõulukingitusi kohus igakuiste kulutuste hulka ei arvesta. Telefonikulud on 8 eurot kuus. Kohus ei pea 8 põhjendatuks nädalaraha kulu, kuna hagejate ema ei ole nimetatud kulu selgitanud. Põhjendatud on ka juuksurikulu 7,50 eurot. Reisikulu ei ole vajalik kulu. Muud kulutused (loomaaed, kino, teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) ühele hagejale on mõistlik 20 eurot kuus. Muud kuludeks (sportlase tervisekontroll, puugivaktsiinid, pere lemmikloom, remont laste tubades) arvestab kohus 15 eurot. Puugivaktsiine ei tehta iga aasta, samuti remonti ei viida läbi iga aasta. Marjad, mesi lähevad toidukulude hulka. Kokku on hageja I mõistlikud kulud ühes kuus 580,98 eurot. Seega on hageja I mõistlikud kulud ühes kuus suuremad kui kahekordne miinimumelatis.
5. Kohus arvestab hageja II igakuisteks põhjendatud ja vajalikeks kuludeks järgmised kulud. Kooli õppemaksu kulu 162,50 eurot kuus. Kooli õppemaks on põhjendatud kulu, kuna vaidlust ei ole selles, et hagejate vanemad panid ühise otsuse alusel lapsed erakooli. Koolivormikulud 5,83 eurot. Ekskursiooniraha, taskuraha, klassiraha, koolitarbed 20 eurot kuus; toidukulud kodus ja koolis kokku 130 eurot; huvitegevuse trennid 50 eurot kuus (sh võistluste kulud), tervisekulutused (sh hambaravi visiiditasu) 13 eurot; kodukulud kokku ühele hagejale (energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas, kodukindlustus) 43,32 eurot kuus. Mõistlikud auto kulud kuus kokku ühele hagejale 20 eurot. Kohus arvestab hageja II mõistlikeks kulutusteks riidetele ja jalanõudele 40 eurot, kuna kostja II saab kasutada mingis osas vanema venna riideid ja jalanõusid. Kostja on palunud arvestada mastaabisäästuga. Kuna mõlemad hagejad on kasvueas lapsed, siis on tema sage garderoobi uuendamine ka vajalik. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et kuna tegemist on poistega, siis poiste riided võivad kuluda ja katki minna kergemini kui tüdrukutel. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid ja noorem laps ei pruugi saada kanda kõiki vanema venna riideid. Sünnipäeva kingitused sõpradele 12,50 eurot. Sünnipäeva kingitusi ega jõulukingitusi kohus igakuiste kulutuste hulka ei arvesta. Telefonikulud 2 eurot kuus. Kohus ei pea põhjendatuks nädalaraha kulu, kuna hagejate ema ei ole nimetatud kulu selgitanud. Põhjendatud on ka juuksurikulu 7,50 eurot. Reisikulu ei ole vajalik kulu. Muud kulutused (loomaaed, kino, teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) ühel hagejale 20 eurot kuus. Muud kuludeks (sportlase tervisekontroll, puugivaktsiinid, pere lemmikloom, remont laste tubades) arvestab kohus 15 eurot. Puugivaktsiine ei tehta iga aasta, samuti remonti ei viida läbi iga aasta. Marjad, mesi lähevad toidukulude hulka. Kokku on hageja II mõistlikud kulud ühes kuus 541,65 eurot. Seega on hageja II kulud samuti suuremad kui kahekordne miinimumelatis.
6. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest tagamaks laste arenguks piisavad vahendid. Hagejad nõuavad kostjalt miinimumelatise tasumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma igakuiseid vajadusi ning tulenevalt

§ 101

lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast. Kohus märgib ka, et hagejate kulud on miinimumist suuremad erakoolis käimise tõttu. 28. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra (

§ 102lg 2 ls 3).

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seadusjärgses määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 ls 4).

Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda (RKTKo 3-2-1-1716, p 12). Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). 9 29. Kohus selgitas kostjale 13.12.2018 määrusega, et arvestades

§ 102

lg 2 ja Riigikohtu selgitusi, tuleb kostjal selgitada ja tõendada, kui suured on tema kolmanda lapse igakuised kulud ning missugune on kolmanda lapse ema majanduslik võimekus last ülal pidada ehk lapse ema varaline seis. Kostja tõi välja enda kolmanda lapse igakuised vajadused summas 1 306,20 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kolmanda lapse vajadusi ühes kuus 1 306,20 eurot ning kohtu hinnangul on nimetatud kulud ülepaisutatud. Kostja on küll esitanud osaliselt tõendid (II kd tl 11-14), kuid nimetatud tõendid ei tõenda lapse kulutusi ühes kuus 1 306,20 eurot. Lapse sünniga kaasnevad tõepoolest ühekordsed suuremad väljaminekud (vanker, häll, turvatool jne), kuid nimetatud kulud on võimalik kanda osaliselt makstavate sünnitoetuste arvelt. Samuti ei ole kostja välja toonud lapse ema panust kolmanda lapse ülalpidamisse ega lapse ema igakuist sissetulekut. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud vähendada kostjalt välja mõistetavat elatist

§ 102

lg 2 alusel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra, kuna PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatise väljamõistmisel ei jääks kostja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Arvestades asjaolu, et lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, tuleb arvestada kostja kolmanda lapse igakuiste kulude suuruseks kahekordne elatise miinimumäär, millest osad kulud loeb kohus kaetuks igakuise lastetoetusega. Seega tuleb arvestada kolmanda lapse igakuisteks kuludeks 480 eurot (540 – 60) ning kostja kanda jääb kolmanda lapse kuludest 240 eurot.

1. Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. Kostjal on kolme lapse ülalpidamise kohustus. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS § 230 lg-te 3-6 alusel. Mõlemad hagejate vanemad esitasid kohtu nõudel tõendid enda varalise seisundi kohta.
2. Kostja on leidnud, et hagejate ema varaline seisund on kostja omast parem, kuna tal on laenuvaba korter ning sõiduauto. Riigikohus on kinnitanud, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo nr 3-2-1-165-13 p 16).

1. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja seadusliku esindaja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks töötasu 1 316,68 eurot (I kd, tl 89-91), nimetatule lisandub peretoetus. Hagejate emale kuulub kinnisasi asukohaga Tuki 1-2, Tallinn (I kd, tl 91). Nimetatud kinnisasi on laenuvaba ning on hagejate ja nende ema igapäeva kasutuses olev eluase. Samuti kuulub hagejate emale sõiduauto Volkswagen Tiguan (I kd, tl 96). Kostja igakuine sissetulek on 1 000 eurot (vt istungi protokoll I kd tl 88 ja pangakonto väljavõte tl 98). Nimetatule lisandub sõiduauto kompensatsioon 335 eurot kuus. Kohtule esitatud äriregistri väljavõtetest nähtuvalt on kostja kolme ettevõtte, so X LP OÜ, X projekt OÜ ja OÜ X Konsultatsioonid, juhatuse liige (tl 100-104). Ühelgi ettevõttel ei ole maksuvõlga. Kostjale ei kuulu muud registritesse kantud vara. Seega ei ole kohtu hinnangul ühe vanema varaline seisund teise omast sedavõrd parem. Kostjal küll kinnisvara ega autot ei ole, samas on kostjal kolm tegutsevat äriühingut. 1 0
2. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 3-21-118-12). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). 34. Kostja palub kohtul arvestada hagejate esindaja saadavaid riiklikke toetusi, so lastetoetus kokku 110 eurot kuus; tulumaksutagastus, mis on seotud lapsevanemaks olemisega, ja tulumaksu tagastus, mis on seotud laste koolituskuludega. Riigikohus on leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. (RKTKo nr 3-2-1-174-16). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kohus leiab, et käesoleval juhul on igati põhjendatud lugeda osad hagejate kulud kaetuks lastetoetuste arvelt. Hagejal on kaks ülalpeetavat. Kostjal on kolm alaealist ülalpeetavat, kellele kõigile tuleb kostjal anda elatist. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud antud juhul arvestada osa hagejate kulude katmisel tulumaksutagastusega ning laste koolituskuludelt tulumaksutagastusega. Esiteks on nimetatud tagastused igal aastal erinevad olenevalt laste koolitustest ning teiseks saab hagejate esindaja kasutada eelnimetatut laste kulude katteks, kuna laste igakuised kulud on miinimumist suuremad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on suuteline andma kõigile kolmele ülalpeetavale elatist miinimummääras, millest on maha arvatud pool lastetoetusest.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista igakuine elatis miinimummääras, millest on maha arvatud pool lastetoetusest. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud laste huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Kohus rahuldab hagejate nõude poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses elatise saamiseks, millest on maha arvestatud pool riiklikust lapsetoetusest. Seega määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega hagejatele väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool hagejatele maksavast riiklikust lapsetoetusest.
2. Alates 1.01.2019 on lapsetoetuse suuruseks 60 eurot kuus, 2018 aastal oli 55 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja I kasuks elatise alates 17.01.2018 kuni 31.12.2018 summas 222,50 eurot (miinimumelatis 250 eurot – 27,50 (55 eurot lapsetoetus kuus jagatud kahega)) ja alates 01.01.2019 240 eurot (miinimumelatis 270 – 60 lapsetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks elatise alates 17.01.2018 kuni 31.12.2018 summas 222,50 eurot (miinimumelatis 250 eurot – 27,50 (55 eurot lapsetoetus kuus jagatud kahega)) ja alates 01.01.2019 240 eurot (miinimumelatis 1 1 270 – 60 lapsetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hagejad on igakuise elatise palunud välja mõista alates hagi esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagejad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse 17.01.
3. Seega on hagi esitamise aeg 17.01.
4. Kohus on seisukohal, et sellises suuruses elatise väljamõistmine tagab alaealiste hagejate ülalpidamise määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Kõik kostja poolt hagejatele alates 17.01.2018 makstud elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5. Järgmisena võtab kohus seisukoha hagejate nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi 1.12.2017 kuni 16.01.2018 ees.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

1. Kohus leiab, et hagejad on tõendanud, et hagejad nõudsid kõnealusel perioodil kostjalt 1.01.2018 e-kirjaga elatise maksmise kohustuse täitmist (I kd, tl 95). Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning samuti ei suudaks kostja sel juhul täita hagejate igakuise elatise tasumise kohustust ning üleval pidada ka enda kolmandat last. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostjal on kohustus maksta elatist alates
2. jaanuarist 2018, so peaaegu terve aasta eest (va oktoober 2018) kahele hagejale. Samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise välja mõistmine enam oma eesmärki. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
3. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostja on kohtule avaldanud, et tema keeldub elatise kandmisest hagejate ema arveldusarvele. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr X, selgitusega „elatisraha X ja X X." Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5).

§ 100

lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Seega on hagejate emal kohustus kasutada elatist üksnes laste huvides ja arvestades laste igakuiste kulude suurust hagejate ema seda ka teeb.

1. Poolte poolt menetluses esitatud väited ja e-kirjad, mida kohus käesolevas otsuses ei käsitlenud, on elatise vaidluse puhul asjasse puutumatud.
2. Samuti selgitab kohus, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on seega alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samuti juhul, kui 1 2 muutub laste hooldusõigus või lapsed on tulevikus osalise aja kostja juures, saab kostja taotleda käesoleva otsuse muutmist. MENETLUSKULUD
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul menetlusosalistel menetluskulud puuduvad. Seega ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
4. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 1 3