Obsah (5)

§ 175§ 173§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-39225 Tsiviilasi X

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 03.09.2014. Seega on käesolevaks ajaks X Xi kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-ile

2. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 4.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku aruanded on kohtule esitatud 16.11.2015, 27.06.2017 (perioodil 01.11.201531.05.2016) ning 20.11.2019 (01.06.2016-01.06.2017, 02.06.2017-02.06.2018 ja 03.06.201803.09.2019). 16.11.2015 aruandest (kd II, tl 23, 24-25) nähtuvalt vabastati X X vanglast 22.04.

1. X X töötab X X OÜ-s alates 08.06.
2. Tema tulud 01.10.2014 kuni 31.10.2015 olid 2909,80 eurot. Sellest tulust ta ei saanud maksta võlausaldajatele ega täita nõudeid. See on seotud suurte võlgadega peresXi isa (X X) haigestumisega (2013-2014), surma ja matustega (oktoobris 2014). X Xil on väike laps, kes vajab samuti kulutusi. Usaldusisik arvab, et
3. aasta jaanuarist hakkab X X tasuma võlgasid kohtumääruse alusel. 27.06.2017 aruande (kd II, tl 28) kohaselt töötas X X X X OÜ-s kuni 27.01.2017 (alates maikuust 2016 uus nimi- X OÜ). 30.01.2017 oli X X vangistatud Viru Vanglasse. X Xi tulud 01.11.2015 kuni 31.05.2017 (19 kuu eest) olid 7005,04 eurot. Sellest tulust ta ei saanud maksta võlausaldajatele ega täita nõudeid. Tema tulud ei olnud stabiilsed kuude kaupa, kui ühes kuus töötasu oli rohkem, aga järgmises kuus võib olla üldse vähe (ei olnud tööd). Ta elas usaldusisikuga tema korteris. Kulud korteri eest olid iga kuu umbes 350 eurot, sealhulgas on korterimaks, vesi, kanalisatsioon, soojus, elekter, teler, internet, telefonid. Xil on 10-aastane poeg, kes vajab samuti kulutusi. Poeg tegeleb spordiga- jalgpall, sõidab palju turniiridele ja võistlustele, mis ka vajab palju kulutusi. Usaldusisik on pensionär ja usaldusisikul on kindel sissetulek 430 eurot, see ei ole 2 palju, aga usaldusisik abistab poega (X X) ja pojapoega. X Xi poeg ja poja ema elavad X Xist eraldi. X X andis nendele iga kuu 200-250 eurot. Usaldusisikule andis ta 150 eurot korteri eest ja 150 eurot söögi eest. Rohkem X Xil raha ei jagunud, et maksta võlausaldajatele. 04.05.2017 laekus usaldusisiku kontole 88,12 eurot (kd II, tl 41) vanglast. Sellest rahast saatis usaldusisik 50 % X Xile alates 01.02.2017 kuni 30.04.
4. X X ei tööta veel seal- ei ole tööd. Seda raha ei saa usaldusisik kanda üle võlausaldajatele. See ei ole X Xi tulu- see on usaldusisiku kulu, mis tuli tagasi. 27.06.2017 edastati kohtule usaldusisiku aruanne perioodil 01.11.2015-31.05.2016 (kd II, tl 2931, 32-36, 37-38, 39), millest nähtuvalt oli X Xi sissetuleku suuruseks antud perioodil (19 kuud) kokku 7005,04 eurot, sh töötasu X X OÜ-st 2413,46 eurot ja X OÜ-st 2943,55 eurot, puudetoetus 1628,85 eurot, muud sissetulekud 19,18 eurot (Haigekassa). Raha oli X Xi kontol 0,72 eurot (kd II, tl 36). X Xi kulud kokku ühes kuus on 500-600 eurot, sh elukoht (üür, kommunaalkulud) 150 eurot, söök 150 eurot, transport 20 eurot, kulu ülalpeetavale 200 eurot ja muud kulud 100 eurot (riided, jalatsid, muud tarbeasjad). Osaliselt kannab kulud X X, osaliselt usaldusisik. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Aruandele oli lisatud X Xi kontoväljavõtted töötasu osas (kd II, tl 32, 33), pensioni laekumise osas (kd II, tl 34), hambaravi hüvitise laekumise osas (kd II, tl 35), töölepingud (kd II, tl 37-38, 39) ja kinnipidamistõend (kd II, tl 40). 10.11.2018 edastas usaldusisik kohtule e-kirja (kd II, tl 50), milles märkis, et X X vabastati juunis 2018 ja vanglast läks ta otse Viljandi Haiglasse, kus asub seisuga 10.11.
5. Andmeid X Xi tulude kohta ei ole (usaldusisiku andmetel tulusid ei ole). 20.11.2019 edastati kohtule usaldusisiku aruanne perioodil 01.06.2016-01.06.2017 (kd II, tl 99101), millest nähtuvalt töötas X X
6. aasta juunis-oktoobris X OÜ-s. X Xi sissetulekute suuruseks oli kokku 2693,58 eurot, sh 2103,26 eurot (töötasu), puudetoetus 502,20 eurot ja muud sissetulekud 88,12 eurot (Rahandusministeerium, usaldusisikule). Raha kontol oli 0 eurot. X Xi kulud kokku ühes kuus on 450 eurot, sh söök 200 eurot, kulu alaealisele lapsele 100-150 eurot ja muud kulud 100 eurot. Kulud kannab peamiselt usaldusisik. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Aruandele olid lisatud kontoväljavõtted töötasu osas (kd II, tl 102), pensioni laekumise osas (kd II, tl 103), usaldusisikule laekumiste kohta (kd II, tl 104) ja lapsega seotud kulude osas (kd II, tl 105-106). 21.11.2019 e-kirjaga edastas usaldusisik kohtule X Xi arvelduskonto saldode väljavõtted: perioodil 30.05.2017-01.06.2017 0,72 eurot (kd II, tl 59), perioodil 01.06.2018-02.06.2018 0,72 eurot (kd II, tl 64) ja perioodil 01.09.2019-03.09.2019 -0,98 eurot (kd II, tl 69). Samuti edastati kohtule samal kuupäeval Viljandi Haigla tõend, millest nähtuvalt viibis X X SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel alates 18.06.2018 kuni 20.11.2018 (kd II, tl 71). 20.11.2019 edastati kohtule usaldusisiku aruanne perioodil 02.06.2017-02.06.2018 (kd II, tl 9294), millest nähtuvalt oli X Xi sissetulekute suuruseks antud perioodil 798,90 eurot (Rahandusministeerium, usaldusisikule). Raha kontol oli 0 eurot. X Xi kulud kokku ühes kuus olid 100 eurot, sh kulu alaealisele lapsele 100 eurot. Kulud kandis usaldusisik. Võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Aruandele olid lisatud kontoväljavõtted usaldusisikule laekumiste kohta (kd II, tl 95) ja lapsega seotud kulude osas (kd II, tl 96-97). 20.11.2019 edastati kohtule usaldusisiku aruanne perioodil 03.06.2018-03.09.2019 (kd II, tl 7778), millest nähtuvalt töötas X X
7. aastal X OÜ-s (endine X X OÜ) x. 30.01.2017 oli X X vangistatud Viru Vanglasse. X X vabastati 14.06.
8. Vanglast läks ta otse Viljandi Haiglassesõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse statsionaari. X X viibis seal 18.06.2018 kuni 20.11.
9. 28.11.2018 alates töötab X X OÜ-s X lukksepana. Tema tulud on järgmised: 20162017 2693,58 eurot, 2017-2018 798,90 eurot ja 2018-2019 4305,03 eurot. Sellest tulust ei saanud 3 X X maksta võlausaldajatele. Palju kulutusi vajab tema alaealine laps. Oma naisega ta enam ei ela, sellepärast X annab talle raha ja maksab mõned teised kulud, mis on seotud lapsega usaldusisiku kaudu. Aruande (kd II, tl 79-81) kohaselt oli X Xi sissetulekute suuruseks perioodil 28.11.201803.09.2019 4305,03 eurot (töötasu ja muud sissetulekud). Raha kontol oli 0 eurot. X Xi kulud kokku ühes kuus on 500 eurot, sh elukoht (üür, kommunaalkulud) 70 eurot, söök 180 eurot, kulu alaealisele lapsele 200 eurot ja muud kulud 50 eurot. Osaliselt kannab kulud X X, osaliselt usaldusisik. Kohtutäitur Andrei Krekile laekus 16.01.2019 100 eurot, 14.02.2019 81,60 eurot, 07.03.2019 100 eurot ja 09.04.2019 101,60 eurot (kd II, tl 82). Aruandele olid lisatud tööleping (kd II, tl 83-85), kontoväljavõtted usaldusisikule laekumiste kohta (kd II, tl 86, 88), töötasu osas (kd II, tl 87) ja lapsega seotud kulude osas (kd II, tl 89-90).
10. 20.11.2019 esitas X X kohtule avalduse (kd II, tl 73-74), milles teatas, et soovib tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.
11. 09.12.2019 kohtunõudes (kd II, tl 107) palus kohus X Xi võlausaldajatel esitada seisukoha X Xi taotlusele pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
12. 07.01.2020 seisukohas märkis võlausaldaja Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs, et tema menetluses ei ole enam kehtivaid täiteasju. Täiteasi nr 158/2012/963 on lõpetatud 04.11.2013 seoses pankrotiga (kd II, tl 120-121).
13. 21.01.2020 seisukohas märkis võlausaldaja OÜ X, et ta jätab nõude kohtu otsustada (kd II, tl 123).
14. Võlausaldaja x oli 22.01.2020 edastatud seisukohas (kd II, tl 127-128) arvamusel, et taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldaja palus lõpetada kohustusest vabastamise menetluse ja mitte vabastada täitmata kohustusest. Alternatiivselt palus võlausaldaja jätta taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks rahuldamata, mitte vabastada täitmata kohustusest ning tulenevalt § 175 lg 5¹ pikendada kohustusest vabastamise menetluse tähtaega. Võlausaldaja x rahuldamata nõue oli 380,27 eurot. Viie aasta jooksul on võlgnik rahuldanud x nõuet 0 % st ei ole teinud ühtegi makset. Tänaseni on võlausaldaja rahuldamata nõue summas 380,27 eurot.
15. 22.01.2020 seisukohas märkis võlausaldaja Politsei- ja Piirivalveamet, et jätab X Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada (kd II, tl 130-131).
16. Ülejäänud võlausaldajad ei ole esitanud kohtule seisukohta X Xi kohustustest vabastamise osas.
17. 19.03.2020 edastas kohus X Xi võlausaldajatele kirja, milles teatas, et 18.05.2020 kell 11.00 toimub X Xi ärakuulamine ja võlgniku vande andmine.
18. 18.05.2020 toimunud ärakuulamisel andis võlgnik vande

§ 175

lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta ei ole võlausaldajatele maksnud, kuna tal ei olnud võimalust. Raha, mis talle laekub, läheb tema arvele. 70 eurot on üür + kommunaalkulud, see on üle 100 euro. Tööd praegu on. Kui võlgnik oleks saanud maksta, oleks maksnud, aga jätkub vaevu enda ülalpidamiseks. Võlgniku piirkonnas on problemaatiline leida paremat tööd. Usaldusisik täpsustas ärakuulamisel, et kunagi varem laekus sissetulek usaldusisiku arvele. Kui võlgnik vanglast vabanes, oli ta konto suletud, sissetulek oli nii väike, et seda raha jätkus ainult 4 lapse ülalpidamiseks. Kui ta lühikeseks ajaks vabanes, siis sissetulek kulus söögirahaks ja riiete ostmiseks. Kui X

1. aastal Viljandi Haiglast välja sai, laekus summa algul usaldusisiku arvele, peale uue konto avamist laekus tema arvele. Ta kandis usaldusisiku arvele ainult lapse osa, mis läks lapse ülalpidamiseks. Kuni
2. aasta augustini laekus raha usaldusisiku arvele, septembrist tema enda arvele. Lapsele makstakse kokkuleppe alusel 200 eurot kuus lapse emale, kohtulahendit ei ole. X X elab elukaaslasega ja nad üürivad korterit kahe peale, 70 eurot on X Xi osa. Usaldusisik aitab nii palju, kui õnnestub.
3. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Samas ei ole ainuüksi võlgade tasumata jätmine aluseks kohustustest vabastamata jätmisele. Võlgnik viibis kinnipidamisasutuses perioodil 07.04.2011-22.05.2015 ja 30.01.2017-14.06.2018 (kd II, tl 155, pöördel). Lisaks viibis võlgnik SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel alates 18.06.2018 kuni 20.11.2018. Võlgnik töötab käesoleval ajal Osaühingus X (kd II, tl 154) lukksepana, kus tema töötasuks on 5,50 eurot ühe tunni eest. Võlgniku keskmiseks töötasuks on 469,63 eurot kuus, kokku on sissetulekute suuruseks kuus keskmiselt 478,34 eurot. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et võlgniku piirkonnas on problemaatiline leida paremat tööd. Võlgniku korteri üür on 70 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. Võlgniku toidukulu suuruseks ühes kuus on 180 eurot ning muud kulud on 50 eurot. Võlgnik maksab oma lapsele kokkuleppel elatist 200 eurot kuus. Igakuised püsikulud kannab peamiselt usaldusisik. Aruannete kohaselt on võlausaldajale kohtutäitur Andrei Krekile tehtud väljamakseid kokku summas 383,20 eurot. Võlgniku sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha rohkem, kui ta on seda hetkel teinud. Kuigi võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid täielikult rahuldanud, on võlgnik kohtu hinnangul tegelenud kohustustest vabastamise menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega. Tulenevalt

§ 173

lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ning selletõttu oleks vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-le 2 suurenenud ka sissetuleku osa, mille arvelt ei pea võlgnik võlausaldajatele väljamakseid tegema (väljamakseid ei pea tegema töötasu alamäära suuruselt summalt ega toetustelt). Võlgnik on võlgnevusi täitnud vähesel määral, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et võlgnikul on keeruline saada paremini tasustatud töökohta, kuivõrd võlgnik on kriminaalkorras karistatud ning Ida-Virumaal on paremini tasustatud töökoha leidmine keerulisem. Kohus ei kahtle selles, et töösuhet mõjutab ka see, et võlgnik oli pankrotis ning tema suhtes toimuvad täiemenetlused. Võlgnik on kohtu arvates andnud parima olukorras, milles ta käesoleval ajal on. Seetõttu ei pea kohus paremini tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks. Võlgnik ei ole kohutustest vabastamise menetluses rikkunud

§ 173lg-s 2 sätestatud informeerimiskohutust.

Võlgnik on usaldusisikule ja kohtule teatanud oma elu- ja viibimiskoha andmed, töökoha andmed ja selle muutumise. Võlgnik on usaldusisikule esitanud vajalikud andmed ning usaldusisik on kohtule esitanud aruanded koos tõenditega. Lisaks on võlgnik koos usaldusisikuga vastanud kohtu järelpärimistele seoses aruannetega ning töökohtadega ja võlgnik on olnud kohtuga pidevalt kontaktis. Võlgnik ei ole saadud tulusid ja vara varjanud. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus 5 olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13, p 14). Asjaolusid arvestades, leiab kohus, et antud juhul on X X andnud endast parima võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Kohustustest vabastamine annab võlgnikule võimaluse uueks majanduslikuks alguseks. Kohus on seisukohal, et X Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning X X tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15. Võlausaldaja x xon alternatiivselt nõus menetluse pikendamisega.

§ 175

lg 5 1 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kohustustest vabastamine põhjendatud, seega ei ole vajalik menetlust pikendada. 16. Tulenevalt

§ 172

lg 4 teisest lausest vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab X Xa võlgniku X Xi usaldusisiku kohustustest. 17. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

18.

§ 177

lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X Xi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6